garantiikiri vale isikukoodiga

Marek 31.03.2016 12:27 (9 aastat tagasi)

Kui firma omanik on andnud teisele ettevõttele oma isikliku garantii võlanõudele, et kui tähtajaks juriidiline isik võlgnevust ei tasu on vastutus eraisikul see tasuda, kuid sisse on tulnud aps, kus käendaja isikukood on totaalselt vale. Digiallkirjad mõlemal poolel lisatud...kas see on piisav viga dokumendis, et kohtus vaidlustada garantiikiri?

123 31.03.2016 12:52 (9 aastat tagasi)

tõenäoliselt mitte

kaupo 31.03.2016 13:34 (9 aastat tagasi)

Minu arvates on. Dokument ju algusest peale ebakorrektselt koostatud, jàrelikult òigustyhine algusest peale, vòi ma eksin? Tòesti huvitaks ennastki...

A 31.03.2016 14:10 (9 aastat tagasi)

Kui garantiikirjal on käendaja nimi õige ja sellel on selle isiku allkiri, ei oma see, et dokumendil on isikukood valesti märgitud, absoluutselt mingit tähtsust. Ega siis mingi kirjaviga, sh ka üldse vale isikukoodi märkimine dokumenti tühiseks ei muuda. Tehingu tühisuse alused saavad tuleneda üksnes seadusest.

B 31.03.2016 14:46 (9 aastat tagasi)

küsimus on selles kas tegu on toimunud või mitte. Digiallkiri kinnitab seda, et onn toimunud lepingu sõlmimine - polemitte midagi vaielda. Isiku vale IK, elukoht või mis iganes - ei anna alust teo toimumist olematuks tunnistada. Paljud on püüdnud näoteks peale väärteo menetluse trahvi saamist - kus on midagi valesti - selgitada et see viga nagu teeks teo olematuks - see pole läbi läinud.

kaupo 31.03.2016 15:00 (9 aastat tagasi)

Isiku tuvastamine toimub siiski isikukoodi alusel! Kui nimi ja dokumendis sisalduv ik ei kattu on tegemist kohustusliku vormi tàitmata jàtmisega ja kohtus annab see piisavalt alust lugeda sooviavaldus kehtetuks. Sa oled sisuliselt allakirjutanud ju teise isiku nimel....ik ei kuulu ju sinule!

123 31.03.2016 16:04 (9 aastat tagasi)

pigem võib ekslikult märgitud isikukood olla vähe tähtis vormiviga või lihtsalt ilmne viga, mis ei mõjuta poolte kokkuleppe sisu ega poolte tegelikku tahet.

A 31.03.2016 16:58 (9 aastat tagasi)

Isik andis dokumendile digitaalse allkirja ning sellega on nii tema nimi kui isikukood üheselt tuvastatud. Kui kavatsed asja kohtusse lasta ning tahad lasta kohtul tehingu tühisuseks tunnistada üksnes sel alusel, et dokumendis oli ekslikult märgitud vale isikukood, saad sellega kaela üksnes täiendavad kohtukulud ja viivised.

Siiri 1.04.2016 10:50 (9 aastat tagasi)

Et kui keegi allkirjastab kogemata digitaalselt dokumendi, milles võõra isiku andmed, siis automaatselt selle allkirjaga saab need kohustused endale??

viiri 1.04.2016 11:05 (9 aastat tagasi)

kogemata digitaalselt allkirja on ikka keeruline anda. egatavalist allkirja ka suvalistele paberitele kogemata ei anna ju.

Marek 1.04.2016 11:14 (9 aastat tagasi)

oot, see pole päris nii! Kui sa käid ka pangas ei loe sa igal lehel läbijooksvat isikukoodi alati number-numbi haaval üle. Sorry- mina küll ei loe, ehk olen liiga laisk, kuid eeldan sama käitumist ka teistelt- ei jõua igat komakohta ja kirjaviga otsida. Kirjutadki alla. Minu point polnud selles, et kes süüdi on. Küsimus on aga küll selles, et millisel määral peab olema valesid andmeid, et kohus otsutaks, et liiga palju vigasid...leping on tühine.

Marek 1.04.2016 11:01 (9 aastat tagasi)

Ma tänan vastanuid! Lõplik tõde selgub ilmselt siiski päris juriidilist nõu jagava isiku käest, kes näeb kogu lepingut mustvalgel. Antud vastustest võib eeldada, et ma siiski ei saa valele Isikukoodile tugineda, sooviga leping tühiseks tunnistada, kuid sel juhul jääb mulle siiski arusaamatuks- kas kogu leping võibki olla üles ehitatud vigaselt, kajastada kellegi kolmanda isikukoode, valesid aadresse ja muid ebatäpsusi, kui oled allakirjutanud digitaalselt oled automaatselt vastutav? Sest see tuleb hetkel vastustest välja! Kahtlen. Kahtlen sügavalt.

Onari Kämmal 1.04.2016 15:21 (9 aastat tagasi)

Nagu siin juba mitmetes teistes vastustes öeldud, siis taandub see objektiivsele sisulisele hinnangule veale. Oleks see mingi täiesti suvaline leping, siis saaks ehk väita, et allkirjastasid kogemata vale lepingu. Aga kui lepingus on viidatud firmale, mille andmed on korrektsed, ja selle osanikule, mille nimi on korrektne, siis jääb kohus 99,9% tõenäosusega seisukohale, et üsna üheselt on aru saada, et antud isiku all on mõeldud seda digiallkirjastanud isikut.

123 1.04.2016 11:48 (9 aastat tagasi)

Oled sisuliselt tõstatanud mitu küsimust, mida juriidilise arutelu mõttes ei ole hea ühte patta panna. Esiteks - isiku tuvastamine lepingu sõlmimisel. Argument "mina pole lepinguosaline" ei päde, kui oled andnud allkirja või oma käitumisega kinnitanud vastavat tahet. Kui lihtsalt hooletult allkirjastad kõike, siis pead arvestama ka tagajärgedega. Allkiri tähendabki sisuliselt oma tahteavalduse kirjalikku kinnitamist, pärast mida on ka teisel lepingupoolel selge, et soovid kokkuleppe sõlmida. Teiseks - vead lepingus ehk lepingu sisu tõlgendamine, vt ka VÕS § 29. Üldjuhul ei saa leping olla tühine, sest seal on liiga palju vigasid (erandiks võib olla on tarbijalepingud jms olukorrad). Kui vead lepingus tingivad eksimuse TsÜS tähenduses, võib kõne alla tulla lepingu tühistamine, kuid kontaktandmed ilmselt ebaõiget ettekujutust lepingu sisust ei tekita.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.