Ikka see va lahusvara-teema

Margret 22.11.2006 20:49 (18 aastat tagasi)

Abielu oli registreeritud 1985. 1992 sain asutuse kaudu korteri asustusõiguse, sinna ka koos lapsega kolisin - suhted olid selleks ajaks muutunud selliseks, et edasisel kooselul ei olnud enam mingit perpektiivi. Sealtmaalt kasvatasin last üksi ja ilma lapse isa rahalise toeta. Küsimus nr. 1) Kas seda ajahetke võib lugeda abielusuhete lõppemise ajaks? 1995 erastasin oma tööaastate saadud EVP-de eest nimetatud korteri, üle poole puuduolevatest EVP-dest lisas minu ema. 1996 müüsin antud korteri ja sama summa eest ostsin teise asemele - tehingu juures notaris viibis ka nn. ex. 1998 toimus abielu ametlik lahutamine, mõlemapoolse allkirjaga, et vastastikuseid varalisi pretensioone pole. Notariaalselt jäi see tookord kahjuks kinnitamata ja meest poleks mingi valemiga enam sinna saanudki. 20...

Margret 22.11.2006 20:54 (18 aastat tagasi)

2002 kanti kõnealune korter kinnistusse. Küsimus nr. 2) Kas tegu on kindlasti lahusvaraga? Küsimus nr. 3) Kui esitan kohtule hagi antud vara lahusvaraks tunnistamise nõudega, milliste väljaminekutega peaksin arvestama? Küsimus nr. 4) Kas kohus võib määrata kostjat tasuma mingit osa riigilõivust, kohtukuludest, mulle osutatud õigusabi eest? Lihtsalt nüüd, aastaid hiljem arvab ta endal minu korteri näol enda jaoks kulla-augu olevat - siiski, kui oleks kindlalt tegu lahusvaraga, siis piisaks ehk talle teatamisest, et temapoolne nõudmine juba eos hukule määratud ja hagi kohtus tähendaks talle lisakulutusi. Notarisse on ta siiani keeldunud tulemast ning nn. oma osast loobumast, kuigi sedasi oli veel hiljuti kokku lepitud. P.S. kõik vajalikud tõestusmaterjalid on olemas - korteri order, kollane kaart, millega korter erastatud ja loomulikult kõik järgnevad tehingute dokumendid. Suur tänu sellele, kes leidis aega antud probleemi süveneda ja tänan juba ette vastuste eest!

Peeter 26.11.2006 21:41 (18 aastat tagasi)

kohus ei tunnista asju lahusvaraks. Vaidluse korral saab nõuda vaid asjale omandiõiguse tunnistamist (nn vindikatsionihagi. Hagi esitamine eeldab omandiõiguste rikkumist selle isiku poolt, kelle vastu hagi esitatakse. Positiivse lahendi korral kannab Teie kõik (niivõrd kuivõrd) kohtukulud kulud kostja. Põhimõtteliselt võiks öelda, et teie nõudel on perspektiivi. Kulud sõltuvad hagetava vara väärtusest ja õigusabi hinnast.

caiser 29.11.2006 15:31 (18 aastat tagasi)

1)tasuks vaadata kas selline nõue võib ka aeguda, alates hetkest kui toimus lahutus on ca 8 aastat möödas. Samas ei saa täpselt aru, mis nõuet ex esitas. 2)kohus arvestab kindlasti vara jagamisel (PerS §19 lg2) millise panuse keegi andis, juhul kui suudate tõestada, et ex ei elanud teiega koos juba korteri soeatmisest ja mingit panust ei andnud, siis on tõenäosus suur, et jagamisel ei jagata vara võrdselt vaid oluliselt suuremas osas Teie kasuks. PS abielu on ikkagi kehtiv kuni jur. lahutuseni. 3) vaadake üle, mis nõudeid on Teil ex vastu ja tehke vastuhagi. Kui on alimendid, siis nõudke tagantjärele, kuna peab korterit ühisvaraks ja soovib sealt saada midagi, pidi ta ühisvara omanikuna ka seda korras hoidma, nii et Teie poolt tehtud remondid, investeeringud jne kulud, mida olete lahusoleku ajal teinud jagate ka pooleks ja nõuate ex-lt sisse. Samuti võiks mõelda ka asjaolule, et kui toimus lahutus, siis mis hinnaga oli korter turul ja mis on nüüd. on ju ebamõistlik, et ta laseb teil korterit hoida kuni turul soodsad hinnad tekivad ja siis hakkab nõudeid esitama. kui jagada siis ikka selles väärtuses, mis korter oli lahutamise ajal. need siis sellsied kiired mõtted

Margret5 30.11.2006 18:58 (18 aastat tagasi)

To Peeter: Tänan vastuse eest ja - võrdlesin antud teemat kohtulahendiga, mis on siinsamas foorumis ära toodud: http://www.juura.ee/foorum/index.php3?peateema=1&teema=4349 Siin tegu just hageja nõudega, milles palub tunnistada vara tema lahusvaraks.

Margret5 30.11.2006 19:01 (18 aastat tagasi)

To caiser: Samuti tänan – kiirete mõtete eest ;) 1) ex pole konkreetselt mingit nõuet esitanud, aga tegeleb peenel viisil väljapressimisega, samas - kui juhtuks tema endaga midagi, siis peaksin hakkama tema uue naisega oma korterit jagama vms? :) Õnnetused ja tõved ei käi mööda kivisid ja kände, olen mõelnud ka testamendi tegemisele - kuigi jah, aastaid pole kaugeltki nii palju veel, et... Praegusel juhul saaksin vast pärandina jagada nn. enesele kuuluvat osa. 2) ma ei elanud ex-iga koos juba 3-4 aasta vältel ENNE korteri soetamist ja nagu aru olen saanud, siis kohus arvestab abielusuhete lõppemise puhul ka sellega, mitte ainult juriidilise lahutusega. 3) ex ei nõua ametlikult midagi, nii et vastu hageda pole ka midagi, vt. p. 1. Selle aja peale, kui mina korteri soetasin, oli ex juba paar aastat maja ehitanud, aga ma ei soovi muud, kui et tahan oma varaga toimetada vabalt ja ei soovi tolle inimesega mingeid kokkupuuteid, saati siis veel temalt midagi.

caiser 1.12.2006 12:55 (18 aastat tagasi)

kas ex´l on siis tekkinud vara (maja) ajal kui olite ametlikult abielus? kui nii, siis on ju ka see maja teie ühisvara ja võiksite küll ilusti teha notariaalse varajagamise kokkuleppe, sest see on ühisvara kinnisasjade jagamisel vajalik.

Margret5 4.12.2006 22:54 (18 aastat tagasi)

To caiser: Nii lihtsalt see käibki, muudkui käsikäes kepseldes notarisse jah ?:) Tegelikult tuleks minu poolt kirjapandu mõttega läbi lugeda, seal on kõik kirjas. Näiteks see, et "Notarisse on ta siiani keeldunud tulemast ning nn. oma osast loobumast, kuigi sedasi oli VEEL HILJUTI kokku lepitud." Tundub, et inimestetundmises on Sul veel vähe kogemusi - usu, on selliseid inimesi, kelle ebameeldivuse tõttu nendega võimalikult vähe tegemist tahaks teha, pigem üldse mitte. Pealegi leian mina, et mul ei ole temaga midagi jagada - tema pole minu korteri soetamisel oma panust andnud, rääkimata lapsekasvatamisest - mina ei taha ka temalt midagi - me teed on ammu lahku läinud.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.