lahkumisavaldus

ervin 11.12.2006 00:27 (18 aastat tagasi)

Andsin lahkumisavalduse,kuna leidsin parema töökoha välismaal.Avalduse saatsin postiga ja palusin mulle tööraamat saata postiga kodusel aadressil.Seda pole saadetud.Nüüd olen käinud juba 2 korda seda ka endises töökohas otsimas.Kord oli kaadritöötaja haige kord puhkusel.Nii on möödunud juba 4 kuud.Lisan veel,et lõpparve maksti välja õigeaegselt.olen selles firmas probleemideta töötanud 10 aastat.Mida teha ja kuhu pöörduda?Ma ei saa ju iga päev seal ukse taga käia,kuna töötan välismaal.

qwerty 11.12.2006 08:41 (18 aastat tagasi)

tulenevalt TLS § 74 lg 2 on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu kätte töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu kätte nõude esitamise päeval. TLS § 119 lg 1 kohaselt on tööandja tööraamatu kinnipidamisel kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Riigikohtu tsiviilkolleegium (tsiviilasjas nr 3-2-1-31-99) on asunud seisukohale, et tööraamatu kinnipidamisena on käsitatav ka töötajale tööraamatu kätteandmisest keeldumine.

lisa 11.12.2006 08:55 (18 aastat tagasi)

Riigikohus piiras tööandja vastutust tööraamatu osas Autor: Risto Hübner, advokaadibüroo Tark & Co jurist 07.12.2006 Allikas: Äripäev Riigikohus tegi novembri algul tööandja seisukohalt olulise otsuse, mis annab uue tõlgenduse tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise maksmiseks. Töölepingu seaduses (TLS) on sätestatud tööandja kohustus maksta töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest. TLSi N 74 lg 2 kohaselt peab tööandja andma töötajale tööraamatu kätte töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut vastu ei võtnud (töötaja ei viibinud tööl), peab tööandja andma töötajale tööraamatu vastava nõude esitamise päeval. TLSi N 119 lg 1 kohaselt peab tööandja maksma tööraamatu kinnipidamise korral töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest. TLS ei seo aga tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamist kahju tekkimisega töötajale. Sama seisukohta on väljendanud ka Riigikohus oma 2003. aastal tehtud otsuses. PARAGRAHV N119 lg 1 töölepingu seaduses ütleb, et tööraamatu kinnipidamise korral peab tööandja maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest. 1. novembril tehtud otsuses paneb Riigikohus töötajale hüvitise maksmise kohustuse sõltuvusse töötajale kahju tekkimisest. Riigikohus märgib otsuses, et kuigi kahju tekkimist tööraamatu kätteandmisega viivitamise korral ei saa välistada, ei ole ka enam mõistlikku põhjust eeldada, et töötajale tekib tööraamatu puudumise tõttu igal juhul kahju, kuivõrd tööraamatu puudumine või selle esitamata jätmine ei takista töölepingu sõlmimist. Riigikohtu hinnangul on olukord, kus tööandja peab maksma hüvitist ka juhul, kui töötaja ei ole kahju saanud, vastuolus hea usu põhimõttega. Ka leidis Riigikohus, et juhul, kui tööandja rikub töötajale tööraamatu kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda tööandjalt kahju hüvitamist võlaõigusseaduse alusel, kuid töötaja peab sellisel juhul tõendama, et tööandja poolt tööraamatu kinnipidamisest tulenevalt on talle kahju tekkinud. Seega ei saa Riigikohtu hiljutise otsuse valguses töötaja nõuda tööandjalt hüvitist tööraamatu kinnipidamise eest, kui töötaja ei tõenda, et tööraamatu kinnipidamisega on tööandja talle kahju tekitanud.

xsd 11.12.2006 12:34 (18 aastat tagasi)

Kas tööraamatut on üldse tänapäeval vaja ?

lisa 11.12.2006 12:42 (18 aastat tagasi)

Kas tööraamatu esitamine tööandjale on kohustuslik? 28. august 2006 Autor: Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektor-jurist Töölepingu seaduse kohaselt on tööraamat töölepingu alusel töötamist tõendav põhidokument ja tööandjal on kohustus pidada tööraamatut kõigi töötajate kohta. Seaduse järgi on tööraamat üks dokumentidest, mida tööandja on kohustatud töötajalt töölepingu sõlmimiseks nõudma ja seega peab töötaja selle töö-andjale ka esitama või põhjendama, miks ta seda teha ei saa. Tööandja peab esmase tööraamatu täitma hiljemalt ühe nädala jooksul pärast töötaja tööle asumist. Töölepingu sõlmimisel märgitakse tööraamatu või vahelehe vastavale väljale kande number, tööle asumise aasta, kuu ja päev, tööandja täielik nimetus ning kanne: “Tööle asunud” või “Teenistusse võetud”. Kande kinnitab kande teinud isik allkirja ja pitseriga. Kande tegemise aluseks on tööleping või ametisse nimetamise dokument. Esimest korda töölepingu alusel tööle asuvale inimesele muretseb tööraamatu ja täidab selle tööandja.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.