pärimine

* 1.05.2007 10:34 (18 aastat tagasi)

selleks testament just ongi. Kui just mõni laps töövõimetu ei ole, siis ei ole mingit võimalust vaidlustada.

peeter 1.05.2007 11:50 (18 aastat tagasi)

kui on aga üks laps alaealine, kas sellisel juhul on võimalik sõlmida tema emaga mingi kokkulepe, mis vett peab, et see laps ei päriks midgai , vaid pärandus läheks testamendi alusel määratud inimesele

_k_ 1.05.2007 13:46 (18 aastat tagasi)

ei ole sellist võimalust, kuna alaealisel lapsel on õigus saada sundosa. Seega testamendi võib teha, ent sundosa õigus jääb lapsele seni kuni ta on alaealine. Omavahelise dkokkulepped siin ei loe.

peeter 1.05.2007 16:05 (18 aastat tagasi)

kas siis nii, et kui teen testamendi ja jätan kõik kahele vanemale lapsele ja noorimale (teatud põhjus) ei soovi midagi jätta siis norem laps kes on alaealine sab ikkagi mingi osa? Kui suur se eosa on..kas onmingeid kompensatsiooni võimalusi või mida iganes?

_k_ 1.05.2007 18:55 (18 aastat tagasi)

Pärimisseadus ütleb: §105. Sundosa suurus Sundosa on pool pärandiosast, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad. Mida see täpsemalt tähendab ei tea, ent alaealistel ja töövõimetul (nt invaliidsus) abikaasal on alati õigus pärida sundosa. Et ühesõnaga jah, su nooremal lapsel on õigus pärida teatud osa igal juhul. Ent sellest siis sulle motivatsioon - ela tervislikult ja ära sure ennem, kui kõik su lapsed on saanud täisealiseks. Karm, aga tõsi. Kompensatsioonivõimalust otseselt ei ole, ent kui ta saab oma vanemate õdede-vendadega normaalselt läbi ja on nõus pärast oma päritud osa neile ära kinkima või müüma, siis on osaliselt kompensatsioon.

peeter 2.05.2007 08:15 (18 aastat tagasi)

kahe vanema lapsega suhtlen pidevalt ja nendega on head suhted, noorem laps on teise naisega aj pole teda peaaegu näinudki ja ei usu et teda äragi tunnen kui kohtume - seega mingit sidet ei ole temaga. Ei tahaks oma vanemaid lapsi alt vedada ja nende huve kahjustada, sest nemad on andnud suuure osa ja suure panuse just selle vara väljakujundamisel. Ka on mu praegune elukaaslane pensionär,kes samutionpanustanud sellesse varasse. Kuna elame maal siis nagu ma aru olen saanud loetakse meie majapidamist ühiseks varaks.

Piret 2.05.2007 16:28 (18 aastat tagasi)

Mida tähendab § 105? See tähendab seda, et kui sinu seadusjärgseteks pärijateks oleksid 3 last - Mari, Jüri ja Rein näiteks, siis seaduse järgi päriksid nad kõik 1/3 sinu varst. Ütleme, et jätsid kogu oma vara testamendiga vaid ühele lapsele - Marile. Jüri on täisealine - temal pole pärandile mingeid õigusi, kuid Rein on alaelaline ja tahab sundosa pärida. Järelikult Reinu osa sundosana on 1/6 (pool 1/3-st). Ülejäänu päriks siis Mari, kelle kasuks oli tehtud testamnet. Lisaks ära unusta, et vara, mille abikaasad on soetanud ühiselt, on abikaasade ühisvara. Järelikult on pärast sinu surma sinu pärandvaraks vaid 1/2 sellest varast, mitte tervik.

. 2.05.2007 18:20 (18 aastat tagasi)

ühist vara elukaaslasega ei loeta ühisvaraks, ühisvara tekib ainult seaduslikult registreeritud abielus. Maal elamine ei muuda seadust selles osas kehtetuks. Kui te pole abielus, siis on vara selle oma, kelle nimel see on. Nii et kui majapidamine on sinu nimel, siis sinu elukaaslane ei saa sealt muhvigi. Ainult otseseid kulutusi, mida ta suudab tõestada dokumentaalselt on tal võimalik tagasi nõuda.

. 2.05.2007 18:23 (18 aastat tagasi)

Nii et elukaaslane on pärimisel palju halvemas olukorras, kui lapsed ja midagi pärida on tal võimalik ainult testamendi olemaolul ning ainult testamendis määratud ulatuses.