Teemade kronoloogiapärandi jagamine (2) KRIMINAALMENETLUSE SEADUSTIKULE KOMMENTAARE (2) pärimisest (20) seletage seadus lahti palun ruttu (2) Kaasomandisse (2) Moraalne kahju (2) |
pärimisestJuta 3.05.2007 13:04 (18 aastat tagasi) Tere! Selline küsimus - vanaisa suri ca 10 aastat tagasi, jättes maha hulga metsa ja maad. Aga vanaema, ema ja tädi pole viitsinud asju ajada (või ei ole tahtnud). Kui nüüd ema (kui seaduslik vanaisa tütar) sooviks ikkagi midagi liigutama hakata (st asju ajama pärimise koha pealt), kust tuleks alustada??Ettetänades lpl 3.05.2007 13:10 (18 aastat tagasi) Kui pärija(d) on hakanud mingitki osa pärandvarast valdama ja kasutama, loetakse nad pärandi vastu võtnuks (Pärimisseadus § 117 lg 3). Muidugi - kinnisvara puhul on oluline ka pärimisõiguse VORMISTAMINE, kuid see pole enam seotud mingite tähtaegadega (eeldusel, et pärand on eelkirjeldatud viisil vastu võetud) nii, et minge võtke oma pärimistunnistus välja. juta 3.05.2007 13:14 (18 aastat tagasi) Midagi ei ole l iigutatud antud asjas. Kas ma sain õigesti aru, et tuleb minna pärimistunnistuse järgi?? Kas seda võib teha ükskõik milline seaduslik pärija?? Kas siis tuleks minna kohalikku omavalitsusse? sirje 3.05.2007 13:34 (18 aastat tagasi) Kui surmast on möödunud 10 aastat, siis ei ole enam midagi teha. Pärimisseadus sätestab: § 118. Vastuvõtmise või loobumise tähtaeg (1) Notar võib pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud teate kättesaamisest või teadaande avaldamisest. (2) Pärima õigustatud isiku avalduse alusel võib notar käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega mõjuvatel põhjustel mõistliku aja võrra pikendada. Tähtaja pikendamisest teatab notar kõigile pärima õigustatud isikutele. (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja võib pärima õigustatud isiku avalduse alusel ennistada: 1) vaidluse korral kohus, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel; 2) vaidluse puudumise korral notar, kui kõik pärandi vastuvõtnud isikud esitavad notariaalselt kinnitatud nõusoleku. (3) Pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. (4) Kui pärandaja on surnuks tunnistatud, ei saa pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kui surnuks tunnistamise kohtuotsuse jõustumisest on möödunud 10 aastat. Sirje 3.05.2007 13:36 (18 aastat tagasi) parandan ennast, loomulikult tuleb pöörduda notari poole ja on võimlik ennistamine Juta 3.05.2007 13:40 (18 aastat tagasi) st et "rong ei ole nende jaoks ikka läind"? Arvasin et äkki läks see (metsa)maa kuidagi riigi kasutusse (seda on isegi väga palju hektareid). On`s see variant ka võimalik üldse? Nii et tuleks alustada notarist??? sirje 3.05.2007 13:41 (18 aastat tagasi) Kes siis maamaksu on kümne aasta jooksul tasunud? Sirje 3.05.2007 13:43 (18 aastat tagasi) Tegelikult oskab sellele küsimusele vastata kohaliku omavalitsuse maakorraldaja? Juta 3.05.2007 13:59 (18 aastat tagasi) algul arvasime ka et tuleks maakorraldaja poole pöörduda,aga mida sealt siis küsima peaks? Sorry et nii lolli küsimuse esitan,aga kõigis valdkondades ei saa nii tark olla (ma mõtlen ennast!) Aga to Sirje: sulle tänud,et aitad siin!! Juta 3.05.2007 14:03 (18 aastat tagasi) Vanaisal oli vanaemaga 2 seaduslikku (abielu - siiani lahutamata)last, aga hakkas elama endast 20 a noorema naisega, kellel endal oli laps, aga neil ühiseid lapsi pole. Vanaema elab koos teise mehega (vabaabielu) ja tal on veel 3 last, kes on need lapsed enda nimele võtnud (st praegune mees).Minu arust kui pole testamenti tehtud, siis on seaduslikeks pärijateks ju ikkagi vanaema ise, ja vanaisaga 2 ühist last?! Ja kas pärand siis jaguneb 1/3-le?? Juta 3.05.2007 14:50 (18 aastat tagasi) Võib ka nii olla, et see maamaks siiani tasumata st võlas!? Sirje 3.05.2007 15:15 (18 aastat tagasi) Millal vanaisa ikkagi suri? On siis 10 aastat möödas? on võimalik ju et kõik maad on läinud kohalikule omavalitsusele. Pärimisseaduse § 168 sätestab: Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi pärimisõigus Kui pärand on avanenud enne 1997. aasta 1. jaanuari ning ei ole seadus- ega testamendijärgseid pärijaid või ükski pärija ei ole pärandit vastu võtnud ja pärandvara ei ole riigile üle läinud, kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahv 18 sätteid. Paragrahv 18. Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi seadusjärgne pärimisõigus. Kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on avanenud välismaal, on seadusjärgne pärija riik. Juta 3.05.2007 15:46 (18 aastat tagasi) uurin täpsemalt surma kohta, aga kui läkski kohalikule omavalitsusele kas siis ongi jokk? Sirje 3.05.2007 16:04 (18 aastat tagasi) Jään hetkel vastuse võlgu. Rip 3.05.2007 16:12 (18 aastat tagasi) Aga võib-olla on pärand ikka vastu võetud sellesama PäS § 117 lõike 3 alusel. Vanaisast jäi ju mingit muud vara peale kinnistu ka maha?? Ja kui hakati midagi kasutama, on pärand vastu võetud. Pärimistunnistuse väljaandmine ei oma siin tähtsust. Sa Sirje loe ikka eelmist kommentaari ka. Juta 3.05.2007 16:14 (18 aastat tagasi) hiljem saan täpsemalt teada, aga raudselt enne 1997 aastat! Juta 3.05.2007 16:17 (18 aastat tagasi) to Rip: jah maja ikke ka, aga seal elab see naine kellega ta koos hakkas elama, aga registreeritud nad ei olnud ja ühiseid lapsi samuti mitte. Kas siis sellel naisel on õ i g u s pärandile??? Rip 3.05.2007 17:17 (18 aastat tagasi) Seadusjärgne pärimisõigus sellisel juhul puudub. Juta 3.05.2007 18:54 (18 aastat tagasi) aga kust siis ikkagi seda uurimist alustada? omavalitsusest või notari juurest Triin 3.05.2007 20:14 (18 aastat tagasi) kui vanaisa suri enne 1997.a., siis kohaldame ENSV tsiviilkoodeksit, mille järgi tuli avaldus teha 6 kuu jooksul. soovitan pöörduda notari poole konsultatsiooniks. Juta 3.05.2007 21:21 (18 aastat tagasi) aitäh |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |