Viimased postitused foorumis

NaerataOmeti 17.05.2012 11:36 (1 paev tagasi) vasta...

Olen aru saanud, et seal on probleem see, et sellel hetkelisel KÜ esinaisel on mitmeid poolehoidjaid, kes Tema poolt hääletavad ning kelle TA alati üldkoosolekule nö. kaasa tarib. Samas on mingid perekonnad, kes on loobunud üldse Temaga vaidlemast ning ei käi ka üldkoosolekutel kohal, kuna lihtsalt ei viitsi taluda mõnitamist jms. Samas, soovitasingi neile nüüd seda, et koguksid ikkagi kõik, kes vähegi võimalik kokku ning teeksid üldkoosoleku, eks näis, mis sellest saab. Igatahes on Ta nii vallavanemale, kui teistele välja öelnud, et Tema enda kohta ei loovuta ning maakoht, kus paljud ei ole enda õigustega kursis, siis võibki selline käitumine toimida, sest keegi ei oskagi midagi ette võtta, kui ei ole pädevaid inimesi. Tundub, et asjad seal päris korras ei ole, muidu sellist boleemikat ei oleks, kus KÜ esinaine ei vasta telefonile ja ei ole nõus teemat üldse kommenteerima ning kui inimesed uksetaha lähevad või midagi küsivad, siis saadetakse nad pikalt ja enamasti tõmmatakse ka uksekell vooluvõrgust välja.

B. 17.05.2012 10:56 (1 paev tagasi) vasta...

KÜ kõrgeim võim on üldkoosolek. Kui KÜ liikmed pole juhatuse tööga rahul, tuleb kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek ning valida uus juhatus. Vana juhatus vastutab aga senise majandustegevuse eest. Uus juhatus registreeritakse äriregistris, mille järel saavad nad volituse pangas ning tehingute õigus vanal juhatusel kohe kaob. Kui selgub raha kuritarvitamine, saab endise juhatuse liikmed kohtusse anda. Juhatuse liikmete positsioon sõltub üksnes ühistu liikmetest, see pole eluaegne tiitel ja võimu kuritarvitamise koht.

NaerataOmeti 17.05.2012 10:04 (1 paev tagasi) vasta...

To KÜ: Asi selles ongi, et korteriühistu esinaine ei ole mingeid selliseid andmeid nõus esitama ja ähvardab hoopis neid kohtuga, kes julgevad küsida.

NaeraraOmeti 17.05.2012 10:02 (1 paev tagasi) vasta...

Kohtust käis läbi konkreetselt see puude võlgu olemise teema, need veidikene erinevad asjad. Ning tõesti elanik, antud juhul siis 4-lapsega üksikema oli tõesti korteriühistule puid võlgu ning seda keegi ei salgagi, aga see, et kohus välja mõistis just nii suure summa, siis selle puhul oli tolle teemaga tegeleval advokaadil kahtlus, et osa puude ostmist nö. tõendavaid dokumente oli hiljem juurde tekkinud ja võltsitud, seega kui nad tol hetkel oleks meie poole pöördunud, siis oleksime kindlasti juba siis seda asja täpsemalt uurima hakanud. Hetkeline probleem on peamiselt selles, et keeldutakse igasuguste dokumentide väljastamisest, kuid samas nõutakse, et majaelanikud maksaksid kütmismaksu, millega väidetavalt tasutakse kütjale, kuid see, kas ja kui palju reaalselt makstakse ei ole kellelegi peale korteriühistu esinaise selge.

KÜ 17.05.2012 09:59 (1 paev tagasi) vasta...

Kohus/jurist tahab näha paberkandjal tõendeid. Las see korteriühistu esinaine esitab paberil arve küttekulude kohta. Üksikema võib tähitud kirjaga (koopia endale kindlasti) küsida andmeid KÜ raamatupidajalt andmeid palga maksmise ja küttekulude arvestamise kohta. Kõik kulud peavad olema igakuisel kommunaalkulude lehel/arvel, mille saab korteriomanik.

-.-.-. 17.05.2012 09:28 (1 paev tagasi) vasta...

* "...müüja kinnitustele tuginedes..."

-.-.-. 17.05.2012 09:26 (2 paeva tagasi) vasta...

Kaasomandi lõpetamise eesmärk on, nagu nimigi ütleb, kaasomandi lõpetamine ja krunt ei saa pärast seda kaasomandisse jääda. Jagatakse reaalosadeks. Teiseks, kuidas saab äritegevus vähendada elumaa omaniku tulu? Mõelge läbi, mis see kahju täpsemalt on. Kui emotsionaalne, siis jätke asi sinnapaika, mingit mõistlikku nõuet välja ei võlu. Kolmandaks, viu kommentaar on väga õige. Kui hoone ikka enam-vähem normaalsesse kohta ehitatud, siis lammutama ei hakka seda keegi (kahtlen, et ka Soomes). Tegemist on omavalitsuse jaoks pika, keerulise ja ebakindla tulemusega menetlusega. Kui kaasomandisse ostetud kinnisasi ei vasta lepingu tingimustele (nt piirab ebaseaduslik ehitis Teie ehitusõigust Teie kasutuses oleval maal), siis esitage nõue müüja vastu. Aga omaette küsimus on see, kuidas Te tõendate, et kinnistul asuv hoone oli midagi sellist, mida te tavapärase ülevaatuse käigus märgata ei saanud (kui Te just kinnistut ainult müüja kinnistuetele tuginedes ei ostnud ja see ka selgelt lepingust ei nähtu).

elutark 17.05.2012 08:57 (2 paeva tagasi) vasta...

Kui jätta kõrvale need subjeltiivsed hinnangud (ülbe jne), siis probleem on selles, et nõutakse tasumist teenuse eest, samas soovimata vastavaid dokumente väljastada. Sellisel juhul loomulikult ei ole vaja ka teenuse eest maksta. Samas on selles jutus ka vatsuolu - nimelt ei mõista ka kohus sellisel juhul välja mingeid võlgasid jme. Kui asi on kohtust läbi käinud, siis suure tõenäosusega on ka kohus seda kontrollinud. Nii et kodanik, te jätate meile midagi siin rääkimata.

Riukalik Jurist 16.05.2012 20:11 (2 paeva tagasi) vasta...

Toodud andmete põhjal tundub, et kasutatakse ära lihtsalt inimese väheseid teadmisi ja luuletatakse mingeid arveid kokku. Ülbed esinaised taltuvad üsna kiiresti kui hakata nende tegevust lähemalt uurima. Kui tarbitud teenuste eest ei ole esitada kuludokumente, siis väga tihti neid ei olegi. Ja olematu teenuse eest ei pea ka tasuma.

Riukalik Jurist 16.05.2012 20:02 (2 paeva tagasi) vasta...

Õldiselt on rusikareegel selline: mitte iial ärge kinkige või loobuge muul moel oma eluajal varast. Paraku näiteb praktika, et paljudel juhtudel on see teie elu kõige rumalam tegu. Mis viib tihti selleni, et veedate oma viimased aastad ülimas vaesuses kuskil vanadekodus ja see pole teil mingi Villa Benita, vaid midagi hoopis hullemat. Vanadele inimestele soovitaks testamenti või siis pärimislepingut - hoiab noored õnnekütid üsna kenasti Teie eest hoolitsemas kuni kord surete. Et teha asja põnevamaks, on alati soovitav omada mitut pärijat - hoiavad teineteisel silma peal ja poevad või nahast välja. Või kui polegi normaalseid inimesi, kellele oma vara jätta - pole ka paha variant. Meie riigis saab jõukas vanainimene ka niisama mõnusalt elada. Müüge osa varast maha ja nautige järele jäänud aastaid. Ideaalis lahkute siit ilmast sama moodi nagu siia ka tulite - ilma ühegi sendita taskus:-).

Riukalik Jurist 16.05.2012 19:55 (2 paeva tagasi) vasta...

Selliste asjade vastu aitab pigem Võsa Pets. Taas kord üks tore "ärimudel" meie majanduse turgutamiseks - sisuliselt on tegemist väljapressimisega, nimetagem me seda kuidas iganes. Mida rohkem negatiivset kajastust sellised "ärimehed" saavad, seda parem. Mis puutub aga sinu hirmu, et keegi ka reaalselt Sinu käest mingit raha ära võtta saaks - ära muretse. Kohtusse ei lähe sellise nõudega keegi ja ka see inkassofirma koosneb nähtavasti kas klounidest või siis operetikoomikutest kui sellise jamaga tegeleb.

uC 16.05.2012 16:09 (2 paeva tagasi) vasta...

Kuna sõlmitud oli tähtajaline üürileping, oleks kõige lihtsam olnud keelduda nõusoleku andmisest lepingu lõpetamiseks. Kui ettemaksust piisas üüritasu ja komm maksete tasaarveldamiseks, siis pole rohkem midagi nõuda. Kaks kuud aega nõuete esitamiseks, siis pead tagatisraha tagasi andma (nagu tekstist lähtub, pole kaks kuud veel sinu õnneks täis). Kokkulepe, millega tagatisraha ei kuulu tagastamisele, on tühine (võid ju ka sellele rõhuda, aga kui vastaspool peaks kohtusse minema, saad mööda pükse). Leppetrahvi, nagu juba välja toodi, nõuda ei saa. Kummaline, et maakler ise sääraseid sätteid lepingusse sisse toppis. Maksuameti jutuga võivad kukele minna, neil on muud ka teha.

kaasomanik 16.05.2012 15:55 (2 paeva tagasi) vasta...

Jutt on kinnistul asetsevast kasutskorraga jagatud maaalal olevast ehitisest. Kaasomandit lõpetades jääb krunt endiselt üheks tervikuks ja kaasomandisse. Probleem on elumaal tegutseva äriühinguga mis vähendab omaniku tulu oma tegutsemisega elumaal (puudub kaasomanike nõusolek kinnistul äritegevuseks). Loomulikult on see ka kodurahu häiruiv. Ainus võimalus on häirivast ärist vabaneda kasutusloata hoone likvideerimise läbi, sest hoone ehitaja kasutab petuuvõtteid tesie kaasomaniku suhtes oma tegevuse jätkamiseks. Probleem on siin Kagu-Eestis juba pikalt käärinud. Uurisin, kuidas käituks sama probleemi korral Soome kohalik omavalitsus. Nemad väitsid, et selline asi ei saaks seal kesta rohkem kui üks päev peale asjaolude selgumist. Kuidas sarnaste sedaustega riikides Eestis ja Soome nii hambutud ollakse või on tegu ametniku ükskõiksusega?

peeter 16.05.2012 12:21 (2 paeva tagasi) vasta...

Soovitan lugeda Võlaõigusseadus alates § 52 - https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021

Koll 16.05.2012 10:57 (2 paeva tagasi) vasta...

Pöördu Tarbijakaitseametisse. Prindi kindlasti välja e-mail, mille saatsid kirjastusse ja ürita saada postkontorist miski paber.

A 16.05.2012 10:16 (2 paeva tagasi) vasta...

Taganemisõigus ei lõpe mitte 1 aasta jooksul lepingu sõlmimisest, vaid 1 aasta jooksul ajast, mil kinkijale said teatavaks või pidid teatavaks saama kingisaaja jämeda tänamatuse ilmingud. Vaatamata sellele ei näe käesoleval juhul ühtegi asjaolu, mida võiks käsitleda jämeda tänamatusena ning seega lepingust taganemise alus puudub. Kui kinkelepingusse tasuta eluagset kasutusõigust kingisaaja kasuks kirja ei pandud, siis võib öelda, et kinkijal on veel isegi hästi läinud, et talt ei ole 7 aasta vältelt üüri nõutud, on majas elada lastud ning esimestel aastatel isegi raha antud.

Zaa 16.05.2012 09:48 (2 paeva tagasi) vasta...

Ah, mis te jaurate. Kui hinge rahuks tuld otsa panna ei taha siis jääb üle ainult leppida teadmisega et teemaalgataja jaoks lahkus rong jaamast juba 7 aastat tagasi. Ja et soola haaval ikka piisavalt oleks siis kinkijal ei ole mitte mingit õigust seal talus elada ja teda võib iga hetk välja visata. Ja kui kirssi tordile soovid siis ka nõuda seal elatud aja eest saamata jäänud üüritulu. Ehk nagu eespool mainiti siis lollus ei ole ravitav.

K. 16.05.2012 09:11 (3 paeva tagasi) vasta...

Tegemist ei ole siin kohal lolluse ega rumalusega, vaid korraliku manipuleerimisega. Kingisaaja oskas kenasti palju aastaid kinkijat mõjutada, pani end 100% usaladama.Kinkija oli tõesti kindel, et tema koht saab väärilise pärija. Selleks rabeles kinkija ka peale kinke tegemist seal edasi, investeeris oma rahasi, sest tema arust tegi ta seda oma perele. Kahjuks ta eksis ja rängalt. Nüüd ei tea mida ära teha, e oma kodu tagasi saada. Kas kinkijal on üldse õigus seal kohas elada, kui sellist tingimust kinkelepingus sees ei olnud?

viu 16.05.2012 09:05 (3 paeva tagasi) vasta...

siin on kaks asjaolu, mis räägivad ehitise ehitaja kasuks (kes on ju ka kaasomanik - kelle nõusolekut samuti on detailplaneeringule vaja). Ehitis on juba olemas ja kasutuses Kui uus omanik ostis midagi "ebaselget" - pöördugu selle vastu nõudega kes "varjas" ehitise seadustamise pooleliolekut. Pealegi kui see niigi pole uue kaasomaniku kasutusalal - mis siis on tema probleem, lasku seadustada. Muidu müüb see edasi ja tema uus omanik pole ka millegagi nõus. Lõpetage kaasomand ära

Lammas 15.05.2012 23:51 (3 paeva tagasi) vasta...

Kinkelepingust taganemise võimalust on siinkohal raske välja imeda, juhul kui kingisaaja pole just kinkija kõrva küljest hammustanud. Kingisaaja jämedat tänamatust saab hinnata üksnes kinkija suhtes, mitte kingituse. Aastate jooksul kingitusele tehtud kulud võiksid aga alusetu rikastumise nõudele või käsundita asjaajamisele anda nõude alust.

Lammas 15.05.2012 23:24 (3 paeva tagasi) vasta...

Kohtu kaudu võite taodelda üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ning kahju välja nõuda. Kahju seisneb saamata jäänud tulus ning ka muus mõistlikus kulus, mida antud õigussuhte käigus olete kandnud. Leppetrahvi eluruumi üürnikult nõuda ei saa. Tagatisraha võite oma nõuete alusel kohtuväliselt tasaarveldada, aga eeldusel, et olete selle nõude, kahe kuu jooksul peale üürisuhte lõppemist, üürnikule ka esitanud ning üürnik pole seda täitnud.

juhuslik 15.05.2012 22:25 (3 paeva tagasi) vasta...

Leppetrahvi põhjus oli "parkimiskorraldusnõuete eiramine" e. reaalselt märgistamata kohale parkimine. Parklasse sissesõiduks oli loomulikult kiip olemas, kuna isik töötab ühes selles büroohoones pinda rentivas firmas.

Riukalik Jurist 15.05.2012 22:24 (3 paeva tagasi) vasta...

No "mustlaste kaela saatmine" või "needused" kuuluvad siiski pigem meditsiini valdkonda? Kas su sugulased on vaimuhaiged? Või usud ise needusi? Samuti pole keelatud kellelegi halba soovida. N'iteks kui keegi soovib minu surma, siis on see selle inimese, mitte aga minu probleem. Soovida võib igasuguseid asju, unistamine pole siiani veel kuritegu. Tõsisem on lugu muidugi tapmisähvardustega. Soovitan teha avalduse politseisse kui midagi sellist peaks juhtuma.

Riukalik Jurist 15.05.2012 22:19 (3 paeva tagasi) vasta...

Lollus ei ole kahjuks ravitav. Sama moodi nagu eriti eestlaste soov oma vara iga hinna eest ära kinkida. Mina siin mingit kohtuperspektiivi ei näe - kui keegi oli nii rumal, et kinkis ära oma vara 8 aastat tagasi ilma igasuguste lisatingimusteta ja pärast kõik need aastad veel kinnisvarasse raha sisse peksis, no siis tõesti see ei ole mitte juriidiline, vaid pigem mingi muu probleem.Ma näen siin ainust lahendust selles, et see kinkija teeb võimalikult suurt kisa, rikub ära kõik müügid jne. Ehk saab siis tõesti mingigi raha selle asja eest. Kui tegemist on piisavalt vana inimesega, siis muidugi ei tee paha ka kogu asi põlema pista (enne tehke kindlaks, et omanikul pole kindlustust). Saab vähemalt hing enne surma rahu.

Riukalik Jurist 15.05.2012 22:13 (3 paeva tagasi) vasta...

Laske aga käia! Makske riigilõiv ära ja vaielge palju soovite. Ma ei saa aru, kuidas saab keegi sellisesse parklasse üldse sisse sõita kui tal kaarti pole. Aga igasuguste "trahvinõuetega" oleks ma vägagi ettevaatlik - füüsilised ja juriidilised isikud saavad omavahel üksteist vaid "leppetrahvida", mitte aga trahvida. Nii et kui oma "trahviga" kohtusse läheta, mõelge enne ka selle peale mis saab siis kui seal vastu nina saate.

CD 15.05.2012 20:53 (3 paeva tagasi) vasta...

Siin on sulle väljavõte riigikohtu lahendist 3-2-1-8-11, riigikohus selgitab mis on jäme tänamatus kinkelepingust taganemise tingimusena. Selleks agas ,et hinnta ka sinu juhtumi puhul on tegemist jämeda tänamatusega peaks nägema kinkelepingut ja teadma ka muid asjaolusid- seega sellist vastus läbi foorumi sa ei saa ja pead ikka pöörduma juristi poole. Ka ei sa sa siit foorumist mingeid kontakte. Riigikohus on varasemas praktikas märkinud, et kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja ei riku lepingut. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganeda. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt nt Riigikohtu 1. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 26-27). Kolleegium on varasemas praktikas märkinud veel seda, et käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt Riigikohtu 22. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-06, p 12). Kinkijale lähedasele isikule kehavigastuse tekitamist või sellega ähvardamist võib viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-153-06 tehtud otsuse p 16 kohaselt pidada kinkelepingust taganemist õigustavaks asjaoluks, kui kingisaaja tegevus ei ole hinnatav hädakaitseks või hädaseisundis tehtud teona tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-de 140 ja 141 tähenduses. Kolleegium jääb kõigi eeltoodud seisukohtade juurde.

K. 15.05.2012 19:33 (3 paeva tagasi) vasta...

Kohtunik lähtub ju konkreetsetest seadustest. Mina ei tunne seaduseid nii hästi, et ennast ise aidata. Selleks rääkisingi loo ära ja küsin mis õigused on kinkijal ja kas mõni seadus ütleb, et selline käitumine on jäme tänamatus. Kui asi kohtusse jõuab, siis saab nagunii advokaat palgatud, kuid seni uuriks siit ja sealt, kas on üldse mõtet ja alust edasi tegutseda. Miks raisata vaid info saamiseks advokaatide peale raha. Ma sooviks seaduseid, mis ütlevad või millets saab tuletada, et tegemist on jämeda käitumisega. olen lugenud kohtulahendeid, neid ei ole kinkelepingu teemal palju, kuid ei ole leidnud analoogset olukorda. Kui keegi oskab mu ülal toodud küsimustele vastata, siis paluks koos seadustega, sest lihtsalt arvamus ei lähe arvesse. Tänud

CD 15.05.2012 19:09 (3 paeva tagasi) vasta...

Sulle on ära toodud alus mille põhjal saab kinkija kinkelepingust taganeda. Meie arust on..... no kui Sind need vastused ei rahulda siis ole hea mine võta jurist ja ta teeb sulle asja selgeks toob ara ka riigikohtulahendid, mis käsitlevad jämedat tänamtust. Ei hakanud neid siisa panema. Kui kinkija ei tagane kinkelepingust ja kingi saaja müüb kingi maha, siis pole midagi enam teha. Ei pea ta ka kinkijale mingid a la 20 00 euri andama. äitähh, et kinkisid ja kõik. Mida aga arbaks kohtunik, seda ei osak sulle ükski jurist õelda, kotus selgub.

K. 15.05.2012 16:35 (3 paeva tagasi) vasta...

Kas on? Seaduse silmis ma mõtlen. Meie arust on, kuid kas nii arvaks ka kohtunik? Ma ei loe kuskilt välja, et kingisaaja peab kinni pidama suulistest kokkulepetest või et ta ei tohi oma kingitust maha müüa. Võibolla annab ta kinkijale pärast kingi müümist ala 20 000 € ja sunnib teda sealt välja kolima ja on seaduse silmis puhas? Sooviks siiski ülaltoodud küsimustele konkreetsemaid vastuseid ja äkki on veel seadusi mis kinkijat selles olukorras toetaks.

CD 15.05.2012 16:27 (3 paeva tagasi) vasta...

§ 267. Kinkelepingust taganemine enne selle täitmist Kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui: 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse; § 268. Kinkelepingust taganemine pärast täitmist (1) Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. (2) Kui kinkija taganeb kinkelepingust käesoleva seaduse § 267 punktis 2 sätestatud alusel, ei loeta lepingut lõppenuks, kui kingisaaja tasub ülalpeetava ülalpidamiseks vajaliku summa alates kingitud eseme üleandmisest kuni kinkija surmani käesoleva seaduse §-s 571 sätestatud korras. Kinkija peaks kinkelepingust taganema, kuna kingisaaja on näidanud kinkija vastu jämedat tänamatust.