Viimased postitused foorumis

no 4.02.2012 17:49 (2 paeva tagasi) vasta...

Kui sa oled rahad kätte saanud, ja maksud on ka korralikult makstud, siis ükski seadus ei määra, et omanik ei või oma isiklikult arvelt sinule palka maksta. Selle kohta sa küll kaebust esitada ei saa. Sellises makseviisis pole midagi seadusevastast. Sina said ju palga arvele, nagu kokku lepitud. ja maksuamet sai ka maksud kätte, seega on kõik korras. Et korrektne leping puudub, see on muidugi rikkumine, aga mida sa sellise kaebuse esitamisega saada loodad? Tööandja saab mingi trahvi ja kõik, mis sinul sellest kasu on? Lõpparvet saad muidugi TVK-sse nõudma minna, aga kui firmal ikka raha pole, siis saad sa sealt küll omale soodsa otsuse, aga ega see sulle raha ikka too. Must stsenaarium on hoopis see, et kui asi TVK-sse jõuab, siis lastakse firma pankrotti ja sa ei saa üldse midagi. Aga eks sa ise vaata, õigus lõpparvet nõuda sul on.

raiN 4.02.2012 17:01 (2 paeva tagasi) vasta...

Kinnitan, et ka kohtunikud ei suuda vahet teha, et kas enne praegu kehtiva PKS jõustumist sõlmitud abielude ajal soetatud ühisvara jagamisel kohaldada uue või vana seaduse sätteid - lihtsalt rakendussätted on nii vastuolulised. Õnneks on nii vana kui uue seaduse regulatsioon üsna sama selles osas, seega, sisulist vahet ei ole.

Ats 4.02.2012 16:59 (2 paeva tagasi) vasta...

Huvitav kuidas naised käsitlevad last enda omandina. Elatisraha peetakse enda omaks, mitte lapse omaks. Kui lapse isaga ollakse tülli läinud, siis keelatakse lapse ja isa kokkusaamised. Nüüd siis tahekse minna oma lapse nime kallale - ainsa asja kallale mis peaks olema tema ja ainult oma. Kuule naine (kes sa esindad kogu naissugu), võta teadmiseks: sinu soov on ebaseaduslik. Kui ei usu, siis loe nimeseaduse [http://estlex.com/tasuta/?id=7&aktid=65199&fd=1&leht=1] § 4 lg 5, § 8¹, § 13 ning § 17¹ lg 1 p. 8.

Kriss 4.02.2012 16:18 (2 paeva tagasi) vasta...

miks räägitakse vanast ja uuest PKS -sest. Ma ei saa aru kas asjale kehtib uus või vana seadus?

Liis 4.02.2012 16:07 (2 paeva tagasi) vasta...

Segadust tekitas see, et kuna Tarbijakaitseamet vastas, et kuna tegemist ei ole lepingust tuleva küsimusega, siis ei ole Tarbijakaitseamet pädev vaidlust lahendama (nimelt A "kaotas" ära pooled varuosad)

Ats 4.02.2012 16:06 (2 paeva tagasi) vasta...

S.t. vara pooleks jagamist (väikeste eranditega).

Ats 4.02.2012 15:59 (2 paeva tagasi) vasta...

"lepiti kokku, et A parandab auto varuosad" - > Kui lepiti kokku, siis millest selline küsimus "kas on tegemist lepingulise suhtega". Ise küsid ja ise vastad.

Liis 4.02.2012 15:49 (2 paeva tagasi) vasta...

B on füüsiline isik, kes viis varuosad A(mis on ettevõte) juurde parandada.

asdf 4.02.2012 15:08 (2 paeva tagasi) vasta...

Tegemist on lihtlabase parandamise teenusega. Palun täpsustada, kes on B. Kui õigesti aru sain, siis ettevõte A on too, kes tellis varuosad ja teostas parandust. B oli teine pool, kes esitas tellimuse ja maksis 50/50 osades.

vello 4.02.2012 10:04 (2 paeva tagasi) vasta...

ja kõrvalehoidmine ei mõjuta midagi?

Gigi 3.02.2012 23:14 (3 paeva tagasi) vasta...

Nii ongi, et kui toimumisest on 2aastat möödas, on ka kõik.

Pats 3.02.2012 20:59 (3 paeva tagasi) vasta...

Aga võib olla on viga pensioni väljamaksja poolne- vaevalt, et ükski kohtutäitur saadab pangale, tööandjale, pensioniametile ja mujale akte, kus kirjutab, et jätta arestimata 278.00 eurot. Kirjutatakse ikka, et jätta arestimata nt 1 kuupalga alammäära suurune summa. Muidu peaks kõik aktid iga kord ümber tegema, kui kuupalga alammäär muutub. Lihtsustamise huvides võivad ju nad akti tegemise ajal kehtiva määra välja tuua, kuid see ei tähenda, et määra muutumisel arestimisele mittekuuluv summa ei muutuks.

ise 3.02.2012 19:57 (3 paeva tagasi) vasta...

ei ole loll ..aga inimeste keeles siis, et kui peale avariid 2aasta jooksul midagi ei toimu siis võib asja ära unustada??

CD 3.02.2012 18:14 (3 paeva tagasi) vasta...

§ 81. Süüteo aegumine (3) Väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Maksualane väärtegu on aegunud, kui teo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kolm aastat.

lucia 3.02.2012 15:49 (3 paeva tagasi) vasta...

kuna olete teinud makse 25.jaanuari kuupäevaga siis pole neil midagi nõuda. Soovitage kohtusse pöörduda (seda nad nagunii ei tee, kuna pole alust) ja ignoreerige.

Sirje 3.02.2012 14:17 (3 paeva tagasi) vasta...

Ilmselt on kohtutäitur jätnud Sotsiaalkindlustusametile vastava kirja saatmata. Mina soovitaksin kirjutada kohtutäiturile avaldus, et ta kannaks Sinu pangaarvele 12 eurot- see oleks siis mittearestiva summa nö vähem jäänud summa.

monzitta 3.02.2012 12:26 (3 paeva tagasi) vasta...

tere mul selline küsimus,et kas vett tohib majas nn majavanem kinni keerata ette teatamatta olen kolme alaealise lapsega ema ja olen jäänud võlgu firmale mis meie maja haldab mitte talle?

Leo 3.02.2012 11:50 (3 paeva tagasi) vasta...

To Maakas maalt. Kui sulon selle vanuriga ühisvara siis järelikult oled tema abikaasa. Kui aga olete lihtsalt kaasomanikud, st mingi osa sellest varast kuulub sulle sis võid sed aloomulikult parendada, ag ahoia tsekid alles ja nedne alusel saad sisse nõuda hiljem sisi pärijatelt kellest saavad sulle uued kaasomanikud

Maret 3.02.2012 11:46 (3 paeva tagasi) vasta...

Kiireke! Tee nii nagu Sass soovitab. Lahutus kohtusse ja märgi ära, et mees kiusu pärast ei soovi lahutada per büroos või notaris. Kohtukulude tasumise kohta ka kirjuta, et need pooleks. Ja koheselt tehke kohtus ka selgeks, et oodatav laps ei põlvne abikaasast - siis ei ole enam mingeid probleeme lapse sünni registreerimisega. Kohtuotsusesse saab kirja, et oodatava lapse isa ei ole su praegune abikaasa ja ongi kõikkorras sellega.

viivistasu 3.02.2012 09:59 (3 paeva tagasi) vasta...

Kui märgid tõesti on eksitavad ja liiklusseadust ning märkidega standardeid arvestades oleks iga mõistlik isik sarnase vea teinud, siis võite ju sellele rõhuda. Linn peaks olema märkide paigutuse kooskõlastanud. Aga kui pigem olite ise hajameelne, siis ei ole suurt midagi teha.

A 3.02.2012 09:28 (3 paeva tagasi) vasta...

Kui veel midagi nõudma hakkavad, siis teata neile, et oled oma kohustused täitnud ning kui soovivad, siis pöördugu kohtusse (seda nad aga loomulikult ei tee). Ainus asi, mida nad seaduslikult nõuda saavad, on viivis ühe päeva maksega viivitamise eest. Kui hakkavad jätkuvalt nõudma võlgnevuse või mingite muude kulude tasumist, siis lihtsalt ignoreeri.

vot 3.02.2012 09:25 (3 paeva tagasi) vasta...

Need ITM omad on paras lollibande seal koos. Kui sul on maksekoraldus 25. jaanuari kuupäevaga siis ei näe probleemi. Las annavad kohtusse. ära kindlasti kanna seda suuremat summat üle neile.

Maakas maalt 3.02.2012 08:49 (3 paeva tagasi) vasta...

Ka mina elan hoones, kus elab vanur ja kelle juures käib yks ja teine sugulane pärituks saamise lootuses. Kahjuks minu variandis ei tee need sugulased mitte midagi ja vanainimesel on täiesti poogen hoone remondist, suisa vaenulik, kui ma tahan midagi ühisvara hoolduseks teha. Vanurid on ettearvamatud ja kõige ebakindlamad tegelased, kelle ainus eesmärk on veel kuidagi venitada üks-kõik kelle ja mille arvelt, valmis valetama ja lubama ei tea mida, seega Ärge uskude ega lootke neile! Ka minust saab kunagi vanur ja tõenäoliselt olen samasugune ükskõikne vaid oma tagumiku soojusest huvitatu. M. Sul jääb loota vaid vanainimese meeletuultele, et see puhuks sellel hetkel sulle soodsalt poolelt. Seaduse silmis võid oma kulutuste tegemist tõestada enesele suletud ruumis. kahju muidugi, kui vana lagunevale hoonele kulutanud inimest nii kotitakse.

Virk Elanik maalt 3.02.2012 08:35 (3 paeva tagasi) vasta...

Nagu mina olen aru saanud, võib hädavajalikud säilitustööd teha ilma et peaks enamuselt või vähemuselt nõusolekut küsima. Kas lamp kuulub hoone terviku osaks, mille vahetus või remont ei vaja teiste onamike/elanike ühist kukkulepet? Olen ise hädas elanikega, kes mitte ei taha raha anda remondiks, vaid isegi ei tule oma ruumidest välja, et pisematki hoone parendamise teemat arutada. Häda kui ei remondita, ikka viristekse, kui "liiga" remonditakse :-))

to Maret 2.02.2012 22:30 (4 paeva tagasi) vasta...

[... kustutatud Juura.ee portaali poolt ...] Teemaalgataja räägib lausa esimeses postituses, et tal on kuupalk, ja mingil juhul EI PEA olema TL-s kirja pandud, et kui inimene töötab vähem, kui kokkulepitud tööaeg, siis tuleb palk jagada-korrutada jne. Seega, mida ta sealt lepingust siis peab lugema? Seega, mis tal kuupalgaks on, seda ta ilmselt ju teab ja oma tööaega ka. Ja kordan uuesti - lõpparve arvutamise valemeid ei panda TL-sse kirja. [... kustutatud Juura.ee portaali poolt ...] Ise küll ei oma kogemust, et endistele töötajatele vajalikke pabereid oleks keeldutud väljastamast, v.a. juhul, kui lahkumise põhjus tõesti mingi suurem tüli olnud, aga koondamine....

Maret 2.02.2012 21:17 (4 paeva tagasi) vasta...

[... kustutatud Juura.ee portaali poolt ...] Kui kuus on tehtud vaid mõni päev tööd kas siis polegi nagu vaja midagi arutada, et saabki fikseeritud kuupalga või? [... kustutatud Juura.ee portaali poolt ...] TVK jaoks on tal vaja nõude summat ja arutamise viisi ja alust. Ja veel mine tee proovi oma tööandjalt peale töösuhte lõppu kätte saada mõni töötasu teatis. [... kustutatud Juura.ee portaali poolt ...]

no 2.02.2012 20:43 (4 paeva tagasi) vasta...

Siis oleks noorema poja seisukohast ikkagi kõige mõistlikum kinkeleping koos isikliku kasutusõigusega emale. Kes teab, mis elu toob ja testamenti on emal oma eluajal alati võimalik muuta või tühistada. Ja no ehk ei pea alati kõige hullemat oletama, enamus ikka saavad peale kinkimist rahulikult edasi elatud. Aga no eks sellised tülitsemise juhtumid jõuavad enamasti suure kella külge. Sõbralikust kooseksisteerimisest ju ei hakka keegi kusagil avalikkusele pasundama.

õige või vale 2.02.2012 20:42 (4 paeva tagasi) vasta...

Mul on sama probleem ,mida uurin ka aasta ja ostin õigust, jagan vanema õega maid. Nimelt ,minu isa lahutas (ise saan õige varsti 50) ,kui olime väiksed ,mina ! kalassis ,õde 2 kl, ja vend oli alles 6 või 5 aastane. Peres üldse oli 7 last,,kuna emale meeldis see kangem kraam rohkem kui oma pere ja lapsed sisi õnneks oli meil ka veel vanaema ja ema õde ,, isa oli kaugel kodust tööl ,, (miilits).Ühel päeval ,lihtsalt andis isa asjad kohtusse ja võttis 3 last omale ,, 2 nooremat jäid ,ei teagi kas keegi hoolitses nende eest ,kuid sots töötaja oganiseeris ühe lastekousse ja teine läks kasuperesse, vanem vend ja õde said ise juba hakkama,mingil moel, Ja nüüd on vanem õde pannud nn, ema hooldekodusse ,kuna ta oli rüüpamise tgajärjel kaotanud silma nägemise ja ei saa ise hakkama,, ema ei teadnud ega tundnud meist kunagu huvi ega puudust ,kui ka üritasime koolivaheaegadel teda külstada ,tead polnud. Miks pean mina maksam ja hooldama inimese eest kes pole minust hoolinud ,mind kasvatas kasuema ,kuna isa abiellus uuesti, nüüd kahjusk olen ma mõlemad juba matnud.Kaklen ja oma vanema õega ,kuna olen saanud juuridilist abi nii palju ,et ma pole kohustatud ikkagi maksam , ja hooldusleping on sõlmitud vanema õe nimele ,sest team ta viis hooldekodusse ,algul olin ka rumal ja tulin vastu maksin ,mulle tuli nüüd kiri et ei ole minuga sõlmitud lepingut ja pole kohustusi ,, aga õde ei anna järgi ja lubas selle nn. ema tuua minu juurde ,et hoolitsegu ma nüüd , ei jaksa selle hulluga enam jagada maid ,ei oska tale ka selgeks teha ,et ta pole minu ema , see ei loe siis õldse siin riigis ,et kes sünnitab pole veel ema ,emal on ka kohustused oma laspe ees.. meie riigis on kõik vastu pidi ..

no 2.02.2012 20:37 (4 paeva tagasi) vasta...

Aga milles üldse probleem on? Tööandja maksis sinu arust liiga vähe või jättis üldse maksmata või.....

to Maret 2.02.2012 20:36 (4 paeva tagasi) vasta...

Missugune arvutamise viis peab olema töölepingus, kui teemaalgataja kirjutab, et tal on fikseeritud kuupalk. Mida seal enam arvutada? Seda kuidas lõpparvet arvutatakse, ei panda küll TL-sse kirja ja ei saagi panna, kuna TL võib mitmel erineval moel lõpetada ja ka seadused ja arvutamise viisid võivad muutuda. Tegelikult on antud juhul vajalik seadusepunkt hoopis §28. Tööandja kohustused (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;