tõendid kriminaalmenetluses

Mar. 28.03.2012 20:58 (12 aastat tagasi)

Äkki oskab keegi öelda, millise paragrahvi järgi tuleks edasi lähtuda, kui kriminaalasja raames on jäetud prokuröri poolt arvetamata kõige tähtsam asitõend teo toimepanemisel (motiiv/eelnev politsei informeerimine), milleks on telefonikõne politsei lühinumbrile. Kuna tol korral, tuli kiiresti reageerida, ning siseneda antud territooriumile ja vältimaks igasuguseid edaspidiseid sekeldusi, siis sellest ka põhjus, miks eelnev kõne tehtud sai, kuid nüüd sissetungis süüdistatakse. Tegu on mitme aasta taguse juhtumiga, mis alles nüüd kohtusse jõudmas, siis on toimikut lugedes arusaamatu, miks prokurör ei ole arvestanud asitõndina telefonikõne (kuigi ta tähelepanu selleks korduvalt juhitud sai). Kaua säilib kõne politsei arhiivides? Kui prokurör on tahtlikult jätnud arvestamata kõige olulisema asitõendi, siis kas ja mille alusel saab viidata uurimistoimingute läbiviimisel tema ebakompetentsusele/kahtluses erapooletusele?

raiN 28.03.2012 21:17 (12 aastat tagasi)

Oh püha lihtsameelsus. Juba ammu on riigikohus välja öelnud, et tõendid ei puutu asjasse. Oluline on kohtuniku siseveendumuse kujunemine. Näiteks riigikohtu lahendis 3-1-1-45-07 märgiti: «Tõendi usaldusväärsuse hindamisel ei saa iseenesest kriteeriumiks olla see, kuivõrd napp või mahukas on tõend - sõltumata viimatinimetatud asjaoludest on kohus tõendite hindamisel vaba, hinnates tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.» - - - Lahendis nr 3-1-1-85-00 märgiti: «Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et põhimõtteliselt saab kohtuotsust lugeda motiveerituks (ja seega faktiliste asjaolude tuvastamise protsessi kassatsioonimenetluses õiguslikult aktsepteeritavaks) ka siis, kui kohtuotsus tugineb vaid ühele tõendile. Oluline on siinjuures aga asjaolu, et kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab kohtuniku poolt olema selline, et tema siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav.»

CD 28.03.2012 21:48 (12 aastat tagasi)

Ei selgu miks siseneti võõrale territooriumile. Aga kõne politseisse ei anna küll õigust siseneda kelleki valdusse omaniku loata. § 33. Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.

Mar. 28.03.2012 21:56 (12 aastat tagasi)

CD, antud juhtum kuulubki nende nö. välja arvatud juhtumite hulka, mistõttu nõnda toimitud saigi. Oleks olnud tegu kuritahtliku sooviga, siis milleks politseid eelnevalt informeerida ... ?

CD 28.03.2012 22:27 (12 aastat tagasi)

See on arusaadav, kuid need nö väljarvatud juhud kehtivad ikka vastavalt seadusele ja sellised õigused koos teatud piirangutega on antud politseiametnikele! Tegid kõne politseisse ja sisenesid! Kas politsei andis sulle loa ja soovitas niimoodi tegutseda või tegutsesid omapäi? Omapäi tegutsemise tagajärjeks võib olla tõesti süüdistus sissetungis. Samas ei saa midagi õelda kui ei ole selge miks sa sisenesid sinna territooriumile.

-.-.-. 29.03.2012 09:26 (12 aastat tagasi)

CD-le: kui ei küsita territooriumile sisenemise kohta, siis ehk ei olegi tarvis selle kohta midagi öelda. Küsijale: kriminaalmenetluses kehtib võistlevuse põhimõte. Prokurör koostab süüdistuse ja esitab süüdistust toetavad tõendid. Teie kaitsja asi on esitada Teie positsioon ja seda toetavad tõendid. Ega ei maksa oodata, et prokurör kaitsja töö ära teeb.

Mar. 2.04.2012 01:46 (12 aastat tagasi)

Antud juhul siseneti territooriumile koos politseiga. Eelnevalt informeeriti politseid lühinumbrile, mille peale saadetigi välja patrull, kellega koos siseneti, kuna oli põhjust kahelda territooriumil toimuva seaduslikkuses. Kas politseiga koos territooriumile sisenemine saab olla kriminaalkuritegu või millise paragrahvi alla see liigitub?

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.