Üürinikuna remondifondi ja laenu maksmine.

Kadi 28.06.2016 23:30 (7 aastat tagasi)

Tere, Sooviks teada kas üürnikuna pean maksma remondifondi ja kortermaja pangalaenu eest mille eest maja korrastatud on, kui see on lepingus kirjas? Või on mul õigus nõuda see raha tagasi mida olen maksnud. Lugesin nimelt kuskilt, et VÕS seadusega on kohustus maksta siiski need üürileanjal mitte üürnikul.

Padi 29.06.2016 10:46 (7 aastat tagasi)

Kui olete omavahel sõlminud lepingu, siis maksab see, kes lepingus on maksjana kirjas. VÕSi märge on kehtiv sellisel juhul, kui te seda teemat lepingus ei kajasta. Ehk teisisõnu - teie omavaheline kokkulepe on ülimuslik.

to Padi 6.07.2016 11:50 (7 aastat tagasi)

"Ehk teisisõnu - teie omavaheline kokkulepe on ülimuslik." <-- Ei ole nii. Tasute siiski üksnes asja kasutamisega (VÕS tähenduses) seonduvate kulude eest, remondifond vmt ei ole üks nendest. Seadusandja on olnud piisavalt ettenägelik ning näinud läbi, et taolisi kulusi proovitakse erinevate võtetega üürilevõtja kanda jätta. Selline kokkulepe on tühine. Maksmata jätmisel, ei riku te ühtki lepingu sätet. Kui üürileandja proovib teha kinnipidamisi tagatisrahast, siis andke aegsasti maksekäsk sisse. Kui sõlmisite sellise lepingu maakleri vahendusel, siis soovitan maakleri vastu hagi esitada - ta ei ole täitnud oma ülesandeid heauskselt.

to to Padi 6.07.2016 19:00 (7 aastat tagasi)

Võlaõigusseaduse paragrahvis 292 on kirjas, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Seega võibki kokkuvõtteks öelda, et lõpuks on kõik ikka kokkuleppe küsimus ning üürilepingu sisu saab olema osapoolte argumentatsiooni- ja läbirääkimisoskuse tulemus.

to 'to to Padi' 6.07.2016 19:18 (7 aastat tagasi)

Nüüd jätsite tsiteerimise/lugemise pisut vara pooleli... (1) /---/ (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Muuhulgas unustasite ka § 276 esimese lõike: § 276. Lepingupoolte üldised kohustused (1) Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal.

to 'to to Padi' 6.07.2016 19:22 (7 aastat tagasi)

Seega mina jätaksin maksmata!

4x to padi 6.07.2016 19:35 (7 aastat tagasi)

Tuleks ilmselt kasuks teema algataja postitus korralikult läbi lugeda - ta väidab täiesti verbatim, et nad on kokku leppinud selles Üürileandjaga, et nemad maksavad kõik kõrvalkulud. Nüüd tagantjärele, soovivad aga juba makstud raha tagasi saada. Kes nüüd loll on?

5x to padi 7.07.2016 11:37 (7 aastat tagasi)

Ma ei välistaks, et teatud tingimustel/asjaoludel, on see raha reaalselt ka tagasi nõutav. Remondifond/laenumaksed soovitan jätta teemaalgatajal igal juhul tasumata.

mnjaa 7.07.2016 12:31 (7 aastat tagasi)

kui on lepingus kirjas ja jätta maksmata siis on tegemist lepingu rikkumisega. Samas võiks omanikuga sel teemal suhelda ja lepingu ümbertegemine pole ju ka vast probleem, omanik suurendab lihtsalt nende maksete võrra üüri ja tasub saadud üürirahast ise need maksed. kumbki ei võida ega kaota, kui just üürnk toimetulekutoetuse piiripealne pole ja üüriraha arvelt toimetulekut saama ei hakka

to mnjaa 7.07.2016 14:50 (7 aastat tagasi)

Lepingusse võib kirjutada mida iganes, seetõttu on seadusandja näinud ette rida erisusi katsmaks üürilevõtja huve ning maandamaks potentsiaalsete turutõrgete tekkimise riski (üürile võtmisel kaasnevad ebamõistlikud / ebaproportsionaalsed kulutused, leppetrahvid jms). Siin ei saa lepingu pooled asuda seadusest kõrgemale ning leppida kokku teisiti, kui seadus võimaldab. Jah, teoreetiliselt on võimalik, et üürilevõtja tasub need kulutused (kuigiVÕS-i kontekstis ei ole tegu asja kasutamisega seonduvate kuludega) ja saavutab kokkuleppe igakuise üürisumma alandamise osas, tuleb üürnikul siiski arvestada, et tõenäoliselt need kulutused suurenevad ning tal ei ole võimalik nende kujunemise osas kaasa rääkida. Ja see ei ole kindlasti kohustus, vaid üürnikupoolne vastu tulemine. Argumentatsioon, et remondifondi/laenumaksete tasumine on vaid kokkuleppe ja osapoolte mugavuse küsimus, ei päde kuidagi. Valdav osa üürileandjaid eelistab kõrvalkulud tasuda ise, maandamaks riske, et üürilevõtja on esitanud ebaõigeid näite, jätnud kohustused teenuseosutajate ees täitmata vms. Praktika, kus üürileandjad/maaklerid eksitavad kliente (eelkõige kasutades ära tarbijate kehvi juriidilisi teadmisi) on Eestis kahetsusväärselt väga levinud. Asja teeb veelgi küünilisemaks tõsiasi, et praktikas maksab maakleri vahendustasu sageli üürnik ja seda täies ulatuses.

mnjaa 7.07.2016 15:11 (7 aastat tagasi)

olen samuti korteri üürile andja. kahetoaline, korralik mugavustega korter heas kohas. Üürnikuga sõlmime lepingu iga aasta uuesti samadel tingimustel üüriks 70 eur ja tasub samuti kõik muud jooksvad kulud mis korteriga kaasnevad. (võrdluseks kõrvalkorter ka üüritud, kuid ilma mööblita ja üürihinnaks 300 eur kuu) Minu üürnik leidis, et meie leping on temale soodsam ja kunaise ei ela lähedal siis ka minul mugavam

erki 9.07.2016 12:27 (7 aastat tagasi)

ma olen kindel, et see tegelane, kes siin propageerib kõrvalkulutuste mittemaksmist on sama tegelane, kes pidevalt soovitab Tallinnas parkimise eest mitte maksta ja võlgnevusi pankadele mitte tasuda. Sinu esitatud näide on selles mõttes hea, et näitab ära, et lepingu sõlmimine on mõlema poole tahte avaldus. Ei saa nii olla, et ühel hetkel on sul see tahe olemas, sõlmid lepingu ja siis teisel hetkel teatad, et mulle see ikka ei sobi - maksa raha tagasi. Sama moodi võiks ka korteri üürileandja öelda, et leppisime küll kunagi üüris kokku x summa, aga ma tahaks ikka algusest peale 2x summat saada. Mis puutub korteri üürimisel maakleritasu maksmist siis mõlemal juhul on seadus näinud ette ka võimaluse "kui pole kokku lepitud teisiti", seega ütle maaklerile, et sa ei taha seda maksta ja et las üürileandja maksab - vaata mida ta sulle siis vastab :). Ilmselt oled korterist ilma.

to erki 9.07.2016 21:21 (7 aastat tagasi)

Erki, aga miks rünnata? Mõlema poole tahteavaldus saab olla mh ka nt eutanaasia läbiviimine. Mõlege ise, mis on sellga valesti. "Sama moodi võiks ka korteri üürileandja öelda, et leppisime küll kunagi üüris kokku x summa, aga ma tahaks ikka algusest peale 2x summat saada." - Pole siin kohane võrdlus, kuivõrd küsija puhul on üks kokkulepe (õigus)tühine ja teine mitte. "Ilmselt oled korterist ilma." Tõepoolest, tänast üürituru seisu arvestades, reaalne võimalus. Soovitan üürilevõtjail, kõige esimese sammuna, hankida üürilepingu tekst. Sellised kokkulepped - "maksad kõik, mis palume" - on esmane märk ohtlikust tehingust.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.