08.11.2013 viivise % muutumine...

Adele 20.07.2016 17:24 (7 aastat tagasi)

Küsimus siis järgmine, et 08.11.2013 jõustus uus viivise % määr, siis kas ja kuidas see puudutab jõustunud kohtuotsust kus on % määr 7. Kohtuotsus on jõustunud 2010 ja täitemenetlust pole siiani alustatud ja nagu väljavõttest selgus, siis 08.11.2013 arvestatakse juba 8%. Tean seda, et ühel juhtumil on pöördutud kohtusse, nagu pank ise väljendab "vigade paranduseks", nõue lükati tagasi ja pank andis selle edasi ringkonnakohtule. Kas pank võib omavoliliselt hakata arvestama kõrgema %-ga, võib selleks taotlema kohtust jõustunud kohtuotsuse muutmist?

A 20.07.2016 18:00 (7 aastat tagasi)

Kui viivis on juba kohtuotsusega välja mõistetud, siis võib viivist arvestada üksnes selle määra järgi, mis kohtuotsuses.

Adele 23.07.2016 08:44 (7 aastat tagasi)

See on kirjas kohtuotsuses: 3.Välja mõista viivis protsendina põhinõudelt alates 26.03.2009 kuni otsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit + 7% aastas) Swedbank AS kasuks. 4. Välja mõista viivis protsendina põhinõudelt otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) Swedbank AS kasuks. Välja mõista viivis menetluskuludelt (15 100,00 Eesti krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Swedbank AS kasuks. See on panga vastus: Vastusena Teie saadutud kirjale anname teada, et tegemist ei ole kohtuotsuse muutmist vajava küsimusega. Seadusjärgse viivise väljamõistmisega viitega võlaõigusseaduse sättele on kohus välja mõistnud viivise, mille suhtes peab arvestama võimalikke seadusemuudatusi. Sealjuures arvestades seadusemuudatuse eesmärke, milleks oli eelkõige EKP määra vähenemine. Menetlusosalistel peab olema õiguskindlus, et edasiulatuvalt välja mõistetud seadusjärgsele viivisele kehtivad mistahes seadusemuudatused. Olukorras, kus kohus mõistab välja viivise seadusjärgses määras, tuleb õiguslikult arvestada nii võimalikke seadusemuudatusi kui ka EKP määra, mis seadusjärgset viivisemäära ajas muudavad. Kohtuotsusega ei ole fikseeritud lõplikku viivisemäära. Mis on siis õige ja mis vale! Ühe ja sama panga üks panga krediidispetsialist pöördub kohtusse ja teine vastab niimoodi. Mida peab pank tegema, et nad saaksid arvestama hakata 8%-ga ja mida saab inimene enese kaitsmiseks ette võtta? Tänan!

A 23.07.2016 14:02 (7 aastat tagasi)

Tundub, et pangal on õigus. Kohus on viivise mõistnud välja seadusjärgses määras, mille muutumisel tuleb maksta ka viivist vastavalt vähem või rohkem. Sulgudes märgitu tähistab üksnes kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud määra.

Adele 23.07.2016 16:09 (7 aastat tagasi)

Siis veel selline küsimus: kui on kohtuotsus ja kuidas on tagasi maksmine, mingi aeg tagasi oli, et 1. põhivõlg ja siis alles kõrvalkulud. Kas see on muutunud ja millal ja mis seadus seda reguleerib? Tänan!

A 25.07.2016 10:06 (7 aastat tagasi)

Enne põhivõlg, seejärel kõrvalkulud on üksnes niikaua, kui toimub tarbijakrediidilepingu täitmine, kohustuste tasumise järjekorra sätestab sellisel juhul VÕS § 415 lg 2. Kui aga võlgnevus on nõutud välja kohtuotsusega, siis kohtuotsuse puhul on esmalt sissenõude kulud, seejärel intress ja viivis ja viimasena põhivõlg (VÕS § 415 lg 3, § 88 lg 8, lg 9).

Adele 24.07.2016 06:19 (7 aastat tagasi)

Kas on veel endiselt jõus see seadus, et kõrvalnõuded ei tohi ületada põhivõlga ja milline seadus seda reguleerib? Ja kuidas see täpsemalt on, kas nt. ka menetluskulud ja muud arvestatakse eraldi st., et ka neile võib arvestada viiviseid kuni topelt summani nt. 1000€ menetluskulusid ja siis kuni 1000€-ni viiviseid? Tänan!

A 25.07.2016 10:13 (7 aastat tagasi)

Sellist seadust, et kõrvalnõuded ei tohi ületada põhivõlga, ei ole kunagi olnudki. Kui viivis on ebamõistlikult suur, on kohtul õigus seda vähendada ning kohtupraktikas ongi võlgniku taotlusel kohus üldjuhul vähendanud viivist kuni põhivõla summani, seda siis võlgnevuse väljanõudmisel kohtus, mitte aga jõustunud kohtuotsuse täitmisel. Viivist ei tohi arvestada üksnes intressilt, nii põhivõlalt kui menetluskuludelt tuleb aga arvestada viivist kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.