Veekahju hüvitamine

Ksenia 7.08.2017 15:44 (6 aastat tagasi)

Tere, Mul tekkis selline olukord et sain endale (kinkeleping) 2016 aasta alguses vanaisa korteri Narvas teisel korrusel. Korter on suhteliselt amortiseerunud ja vajab põhjalikku renoveerimist. Hetkel seal keegi ei ela, aeg ajalt minu ema käib seal. Aastal 2016 sügisel märst-aprill) majas vahetati veetoru püstikud: meie WCs demonteeriti WC potti koos seinal paigaldatava loputuspaagiga, lammutati selle taga oleva seina, vahetati torusid ära. Peale seda seina taastama ei hakkanudki - pandi WC poti tagasi, kinnitati WC loputuspaak mingi vana laua külge ja ongi kõik. Kahjuks meie ei teadnudki mis moodi töid teostati. Kuna ise elan Tallinnas, ja olen kahe väikse lapse ema - meil ei olnud võimalist viibida kohapeal selle ajal kui torud vahetati. Andsime võtmed KÜ juhatuse liikmele ning tema jälgis protsessi ning võttis vastu töid. 27-28.06.2016 kui korteris ei olnud kedagi, loputus paak kukkus maha ning vesi voolas alla ja kahjustas all oleva korteri põranda. Siin on olemas üks asi mida kahjuks pole enam võimalik tuvastada - meie korteri peaventiil, mis asub WC taga püstiku ja veearvesti vahel pidi olema kinni keeratud. Minu ema teeb seda alati kui sealt lahkub just selle jaoks, et juhul kui korteris mingi toru või kraan hakkab lekkima - peaventiil on kinni ja vesi ei tule. Tundub et WC loputus paak kukkus nii ebaõnnestunult, et keeras ventiili natuke lahti, mille tõttu vesi tuli ka loputuspaaki täitmis voolikust. Õnneks korteri võti oli KÜ juhatuse liikmel ning nad said kiiresti korterisse ja pandi veekraani kinni. Esijalgu korteri omanik pretensiooni ei esitanud, kuna väitis et tema korter on kindlustatud, kuid mõni päev hiljem andis mu emale, kes läks Narvasse kohe kui sai teada õnnetusest, et tal on kindlustus just lõppenud ning meie peame remondi kulud hüvitama. Paar tähtis asja all oleva korteri kohta: Korteris toimib mingi firma esinduspood ning seal käib tänavalt päris palju rahvast iga päev ning laminaatpõrand oli juba päris kõvasti amortiseerunud. Mul on kahtlus et omanikul on ikkagi kindlustus olemas, kuid kui kahjukäsitleja tuli kohate ja tuli välja, et tegemist on hoopis äripinnaga - kindlustusfirma loobus kahju hüvitama. Aga see on ainult minu mõtted. Samas kinnisturaamatu järgi maja all olev maa on 100% elamumaa, ning kas on üldse selline tegevus korteris lubatud? Niisis kahju saanud korteri omanik valis mingi firma kes tegi põranda remondi kalkulatsiooni ja nõuab et meie peame seda kinni maksma. Ma ei olnud sellega nõus kuna minu arvates süüdi on firma kes vahetas torusid ja ei kinnitatud korralikult loputuspaaki ning jätis seina taastamata või siis KÜ juhatus, kes töid aktsepteeris. Nüüd 28.07 kahju saanud korteri omanik andis asja kohtusse ning mulle tuli menetlusdokument ning pean kahe nädala jooksul sellele vastama. Koos menetlus dokumendiga tulid ka erinevad lisad ja üks neist on akt, mis oli koostatud firma, kes torusid vahetas poolt ja seda kinnitas ka KÜ juhatuse liige - see on vene keeles ning käekirja on raske aru saada, kuid manusena nad saatsid ka selle tõlke: Komisjoni kokkuvõtte: Veeõnnetus on kr.№ 8 elaniku hooletuse tõttu. Pärast külma vee ja kanalisatsiooni püsttoru vahetamist ei olunud kittitud süvend, milles oli kinnitatud loputuspaak. Kas mul on õigus, et sellega nad ise kinnitavad et ise süüdi sest nemadki torusid vahetati!? PS. Mina pole ise kunagi otse kahju saanud korteri omanikuga suhelnud, pole midagi allakirjutanud ning mingeid pabereid vastu võtnud. Kõik kontaktid olid minu ema kaudu - kuid mingit voolitust ma pole talle andnud. KÜ liikmed, kahju saanud korteri omanik ja toru vahetaja firma esindaja on kõik vanad tuttavad, ja kõik kaitsevad üks teist. Praegu on küsimus mis ma peaks kohtu kirjale vastama - tähtaeg on 10.08.2017. Loodan et saate mulle aidata.

Aivo 7.08.2017 19:12 (6 aastat tagasi)

Kohtule vastadki nii nagu asi oli - andsid KÜ-le oma võtmed ja nemad lubasid töö ära teha ja vastutavad selle eest. Kohus siis otsustab, kellel see vastutus tegelikult on. See, kas alumise korteri pind on elu või äripind, või kas ta on kindlustamata või mitte - ei puutu asjasse. Fakt on see, et ta on kahju saanud ja kahju tuleb tuvastada ning ka korvata. Võid omapoolse eksperdi leida, kes ka hindab tekkinud kahjusid, kui sa teise poole oma ei usu. Kui korter olekski olnud kindlustatud, siis oleks pärast kindlustus sinult selle nagunii välja nõudnud. Praegu ma prognoosin, et kõige suurem vaidlus tekib KÜ esindaja ja teie vastutuse üle - sul peavad olema tõendusmaterjalid, et sa andsid oma valduse üle, mille tegemiseks ja kes vastutab jne.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.