võlgadest vabastamise menetlus seoses käendusega j

emma 13.09.2017 11:11 (6 aastat tagasi)

Tere. Inimene käendas kunagi 1 miljonit, 2 käendajat oli veel, k.a. laenu tegelik saaja. Laen läks hapuks ja vaeselt kõrvaliselt ja õnnetult hakati seda nõudma- 25 tuhat eur-i. Inimene tegi eraisiku pankroti ja 2 a. tagasi algatati ka võlgatest vabastamise menetlus, konto tehti jälle lahti ja sel aastal sai tööle min. palk. Nüüd tuli välja, et võlausaldajad andsid ta kohtusse, et pole maksnud neile raha(ta polnud laenu saajagi). Ta ei saanud aru, et pidi neile raha maksma, palk oli miinimum ja veel 200 eurine pension(psüühhikahäired) nüüd on 3 kuud olnud palk 652 eur-i ja pension, kokku 852 eur-i, lisaks on 4 a. laps ülalpidada ja naine kodune, kes hooldab last. Millest teda saab kohustada võlausaldajatele maksma, kui tal on veel 2 ülalpeetavat ja inimene on ise haige, ei talu pinget, nendest kirjadest ja kohtukeissist õieti arugi ei saa, mida talt üldse on tahetud Kui inimene andis kunagi allkirja, ei pruukinud ta arugi saada, mis tagajärjed sellel võivad olla, juba siis oli toimik tal Psühhiaatria Kliinikus. Kas võiks see teda vastutusest vabastada, seda enam, et on 2 teist käendajat ja tegelikku laenusaajat? Kui inimesel on pssüühhikahäire ja isiksusehäire, kuigi ametliku puude sai 2015 kevadel, kuigi see oleks pidanud tal ammu olema, käendas siis, kui polnud veel ametlikult puuet, aga toimik on lapsepõlvest Psühhiaatria Kliinikus. Miks kiusatakse psüühhika häirega inimest? Kui viia tema andmed sealt kliinikust kohtuistungiks, kas see aitab? Sest ta peab hakkama nüüd vande all andma tunnistusi, miks ta pole oma "kohust "täitnud võlausaldajate ees. Kas talle antakse advokaat selleks puhuks ka, või hakkab ta seal üksi jahuma ja pusima?

BB 13.09.2017 12:07 (6 aastat tagasi)

See ,et isik on psüühikahäiretega haiglas olnud ei vabasta teda veel võetud kohustuste täitmise eest. Kohustuste täitmisest vabastab kui isik on kuulutatud teovõimetuks.Kui isik on teovõimetu siis ta ei saa mingeid kohustusi endale võtta. Kuni aga ta pole teovõimetuks tunnistatud vastutab ta oma antud allkirja eest. NB käendaja pole mingi kõrvaline ja nn õnnetu isik, käendaja vastutab oma varaga võetud kohustuse eest

emma 13.09.2017 15:32 (6 aastat tagasi)

Ega ikka ikka ei vastuta, kui on veel 2 käendajat ja laenusaaja!

BB 13.09.2017 16:10 (6 aastat tagasi)

Oioi Sina ka oled üks selline ullike, kes arvab ,et andsin allkirja käenduslepingule ja sellega mingeid kohustusi ei järgne! Kahjuks sa pole ainuke neid on eestis jalaga segada. Sisuliselt käib asi nii ,et on laenuvõtja ja tema saab laenu ja on veel kolm käendajat..Kõigepealt kui laenuvõtja ei täida oma kohustusi võetakse talt mis võtta annab. Järele jääb veel osa laenusummast, nüüd siis põõratakse nõue 3 käendaja vastu. Nõue võidakse põõrata kõigi kolme vastu või ka ainult ühe käendaja vastu , kui pööratakse 1 käendaja vastu siis asub see käendaja 2 teiselt käendajalt omakorda need osa sisse nõudma.Sisuliselt vastutavad käendajad solidaarselt jäänud võlasummast võrdsetes osades.kui nüüd 2 ülejäänud käendaja maksetest ei piisa võla tagasimakseks siis nõutakse oma osa ka kolmandalt käendajalt. Seega igal juhul vastutavad kõik kolm käendjat oma varaga võetud laenu eest summas mida ei suuda laenuvõtja ära tasuda. see ongi käenduse mote. Seega kui asi on juba kohtus siis võta endale advokaat, kui raha pole palu ,et riiks märaks kaitsja.

A 14.09.2017 05:54 (6 aastat tagasi)

Nii laenuvõtja kui käendajad vastutavad kõik laenu tagasimaksmise eest solidaarselt, kusjuures kogu nõude käendaja vastu pööramiseks piisab sellest, kui laenuvõtja jätab oma kohustused täitmata ja laenuandja laenulepingu üles ütleb. VÕS § 145 (1) Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. (2) Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 (1) Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

A 14.09.2017 06:06 (6 aastat tagasi)

Võib-olla emma täpsustab, kas käendusest tekkinud nõue on juba kohtuotsusega välja mõistetud ja pankrotimenetluses tunnustatud ning isik kutsutakse nüüd kohtusse seoses kohustuste täitmata jätmisega võlgadest vabastamise menetluses? Või siis on võlausaldaja alles nüüd kohtusse pöördunud hagiavaldusega võlgnevuse väljamõistmiseks?

BB 14.09.2017 08:38 (6 aastat tagasi)

Lihtne näide-X võttis laenu 100 000 laenul oli kaks käendajat A,B. X maksis võlast 20 000 ära ja siis omakohuseid enam ei täitnud, laenuandja ütles lepingu üles. Võlausaldaja nõudis käendajalt A kohustuse täielikku täitmist, A maksis ka 80 000 ära. Kuna A oli kogu võla ära maksnud arvas käendaja B naiivselt ,et A maksis võla ära ja temalt ei saagi enam mingit võlga nõuda. Võlausaldja on saanud oma võla kätte, käendaja A maksis kogu võla ära.Nüüd tekib käendaja A seadusest tulenev õigus nõuda käendajalt B tema osa võlast tasumist, see on siis 40 000 eur. Kui B vaidleb vastu annab A ta lihtsalt kohtussse ja saab oma 40 000 kätte.

emma 14.09.2017 12:05 (6 aastat tagasi)

Tere. Tänan vastuste eest. Mina ei ole käendaja. Isik kutsutakse nüüd kohtusse kohustuste täitmata jätmisega võlgadest vabastamise menetluses. Võlausaldajad tahavad selle lõpetada.

emma 14.09.2017 12:11 (6 aastat tagasi)

See inimene käendas teiste korteriostu, peale tema oli veel 2 käendajat, sealhulgas laenu tegelik saaja. Mingil ajal jäid need teised 2 ilmselt laenumakste tegemisega hätta, korter võeti panga poolt käest ja müüdi maha. Järgi jäi ikka võlg, mida nüüd nõutakse vaid sellelt ullikeselt.

emma 14.09.2017 12:28 (6 aastat tagasi)

selle käenduse pärast kuulutati talle pankrott, hiljem toimus pankroti raugemine ja algatati võlgadest vabastamise menetlus. Nüüd selgus, et võlausaldajad andsid ta kohtusse, et ta pole neile teinud kord aastas makseid. Aga ta sissetulek ei võimaldanudki seda.

A 14.09.2017 12:53 (6 aastat tagasi)

Võlgadest vabastamise menetluses on võlgnikul teatud kohustused, mida ta peab täitma, loe PankrS § 171-173. https://www.riigiteataja.ee/akt/126062017028 Muuhulgas sätestab PankrS § 173 lg 5, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Seega miinimumpalk + 1/3 iga ülalpeetava kohta + veel teatud arestimisele mittekuuluvad sissetulekud peavad võlgnikule igal juhul kätte jääma (TMS § 131, 132). Kui võlgniku kogutulu oli sellest suurem, siis pidanuks võlgnik sellest ülejääva osa andma usaldusisiku kätte, või kui kohus oli võlgniku enda määranud täitma usaldusisiku kohustusi, siis tegema sellest kord aastas väljamakseid võlausaldajatele vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele. Kui võlgnik on neid kohustusi rikkunud (süüliselt), siis on tagajärjeks see, et kohus keeldub võlgnikku tema kohustustest vabastamast.

emma 14.09.2017 14:33 (6 aastat tagasi)

Aitähh!

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.