Töölt lahkumine

Andres 23.11.2017 19:42 (6 aastat tagasi)

Tere Millised tagajärjed võivad olla,kui esitan lahkumisavalduse ja koheselt peale seda enam tööle ei lähe?

siion 23.11.2017 20:01 (6 aastat tagasi)

Tagajärgi võib olla mitu. Tööandja võib nõuda kahjutasu selle aja eest kui oleksite pidanud tööl olema, tööandja võib töölepingu lõpetada mitte omal soovil nagu ilmselt lahkumisavalduses kirjutasite vaid vallandab teid tööluusi eest. Oleneb tööandjast. Tööandja võib teie ebausaldusväärsuse kohta avaldada infot oma äranägemisel ja raskendada edasise töölesaamise.

Pb 24.11.2017 07:43 (6 aastat tagasi)

Esitad lahkumisavalduse. Kui oled tõbine, võta haigusleht.

A 24.11.2017 11:29 (6 aastat tagasi)

Sellist asja, nagu lahkumisavaldus, ei ole olemas, on kas töölepingu korralise või siis erakorralise ülesütlemise avaldus või siis töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Viimase puhul mingeid etteteatamistähtaegu ei ole ning võid kasvõi päevapealt minema minna, kui tööandja nõus on.

BB 24.11.2017 15:09 (6 aastat tagasi)

§ 98. Töötaja ülesütlemise etteteatamise tähtajad.(2) Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.§ 91. Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt.(3) Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd.

Pb 25.11.2017 07:45 (6 aastat tagasi)

Olenemata kirjatüki pealkirjast ei muuda see sisu. kui oled seal selgelt väljendanud oma soovi lahkuda töölt 1 detsembrist 2017, siis ei muuda seda kehtetuks nö vale pealkirja kasutus. Paraku kohtab siin foorumis sageli targutusi a la teemal mis alimendid, elatis on!! Eesmärgiks peaks ikka olema kellegi juriidilisele probleemile lahenduse leidmine. Seega rõuhasetused paika!

tige lapsevanem 27.11.2017 21:30 (6 aastat tagasi)

Kelle kanda jääb erakorralise ülesütlemise korral n.ö. tõendamiskohustus? Tervislikud põhjused on enam-vähem objektiivselt hinnatavad ja tõendatavad, kuid perekondlikud kohustused on ilmselt nii hägune asi, et nende ümber annaks universumi jahtumiseni vaielda. Kas erakorralise ülesütlenise avaldus loetakse selle esitamisel "by default" põhjendatuks "niikaua kuni töövaidluskomisjon pole otsustanud teisiti"? S.t. kas tööandja on automaatselt kohustatud ülesütlemises märgitud viimase tööpäeva järel töötaja registrist koristama ning maksma talle lõpparve? Kas erakorralise ülesütlemise põhjendatuse vaidlustmine tvk-s nt. ülesütlemise esitamise ning selles märgitud viimase tööpäeva vahele jääval perioodil annab tööandjale õiguse vaidluse ajal omapoolsete kohustuste täitmisega viivitada?

A 28.11.2017 06:52 (6 aastat tagasi)

TLS § 91 lg 3 võimaldab töötajal töölepingu tervislikel või perekondlikel põhjustel üles öelda üksnes siis, kui tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Seega ei saa töötaja niisama lambist taolist ülesütlemisavaldust esitada, vaid peab tööandjat eelnevalt oma probleemidest informeerima ning alles siis kui tööandja ei võimalda töötajale sobivat tööd, mis võimaldaks töötajal jätkata, saaks siis töötaja töölepingu üles öelda. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel kannab tõendamiskoormust töötaja. TLS § 85 (3) Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. (4) Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.