Lepingu ülesütlemisavaldus

Riks 2.01.2018 07:01 (6 kuud tagasi)

OÜ lepingupartneriks on Fie. Fie teeb erakorraliselt lepingu ülesütlemisavalduse. Kiri on koostatud peente advokaatide poolt jne. Seega Fie enam tööd OÜ heaks ei tee, keeldub tegemast. Päris nii need asjaolud muidugi pole, nagu seal ülesütlemisavalduses kirjas on. Mida peaksin tegema? Kas kohtusse pöörduma või võin saata teisele poolele kirja ja nõuda lepingu täitmist? Ja kui ei täida, ütlen ise lepingu üles?

A 2.01.2018 07:37 (6 kuud tagasi)

Lepingu erakorralise ülesütlemise alused on toodud VÕS §-s 196. Teadmata lepingu sisu ja faktilisi asjaolusid ei ole kuidagi võimalik öelda, kas lepingu erakorraline ülesütlemine on õigustatud või mitte. Kui aga alused erakorraliseks ülesütlemiseks esinevad, siis on leping ülesütlemisavalduse kättetoimetamisega lõppenud, ning lepingu täitmist enam võimalik nõuda ei ole. Parim, mida siin teha saad, on otsida kiirelt uus teenuseosutaja.

Riks 2.01.2018 13:37 (6 kuud tagasi)

Aga kui ma pole nõus ülesütlemisega?? Nimelt ülesütlemisavaldus tehtud valedel alustel, ehk siis põhjust minu arvates erakorraliseks ülesütlemiseks polnud. Kas sellisel juhul peaksin esitama ise lepingu täitmise nõude? Et siis kohtusse või? Kirja teel muidugi ütlesin ka et pole põhjust lepingut üles öelda ja nõudsin täitmist. Teine pool muidugi raiub et on üles öelnud...

A 2.01.2018 14:14 (6 kuud tagasi)

VÕS § 196 lg 1 lubab kestvuslepingu erakorraliselt üles öelda eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. S.t kestvuslepingu võib üles öelda ka isiklikel, poolest endast sõltuvail põhjustel. Asjaolu, et tellija arvates mõjuvat põhjust ülesütlemiseks ei ole, ei muuda olematuks ülesütlemise fakti. VÕS § 195 kommentaarides on märgitud, et "Seadus ei ole näinud ülesütlemisavaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid. Seega on oluline vaid see, et teisele poolele ilmneks lepingut üles ütleva poole tahe lepingu ühepoolseks lõpetamiseks. Pragrahvi 195 ja 196 kohaselt ei ole nõutav, et ülesütlemisavalduses (ei korralise ega erakorralise ülesütlemise puhul) oleks avaldatud ülesütlemise põhjus, piisav on vaid tahe leping lõpetada." Seega tuleb leppida sellega, et leping on ülesütlemisega lõppenud ning teiselt poolelt täitmist nõuda tundub üsna perspektiivitu.

Riks 3.01.2018 09:20 (6 kuud tagasi)

Kas siis tõesti pole õiguskaitsevahendit alusetu ja fabritseeritud ülesütlemisavaldusele?? A la kas võiksin nõuda leppetrahvi, vaheraha, sest uuelt isikult töö tellimine läheb märksa kallimaks.

Riks 3.01.2018 09:23 (6 kuud tagasi)

Lisan veel et tegu töövõtulepinguga, fie pidi tegema mingi kindla spetsiifilise töö.

A 3.01.2018 09:38 (6 kuud tagasi)

Mingi kindla ühekordse töö tegemisele suunatud töövõtulepingu puhul ei ole tegemist kestvuslepinguga, mille saaks VÕS § 196 alusel üles öelda. VÕS § 655 lubab taolise töövõtulepingu üles öelda ainult tellijal. Töövõtja saaks aga üksnes lepingust taganeda VÕS § 116 alusel, eeldusel, et tellija on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kui aga töövõtulepingu sisuks on püsiva või korduvate kohustuste täitmine, siis on tegemist kestvuslepinguga (VÕS § 195 lg 3).

A 3.01.2018 09:45 (6 kuud tagasi)

Leppetrahvi saaks nõuda üksnes eeldusel, et see on lepingus sätestatud. Muidu saaks aga nõuda üksnes kahju hüvitamist, kuid seda siiski eeldusel, et leping on tõepoolest alusetult üles öeldud. Kestvuslepingu näiteks võib ka korraliselt üles öelda mõistliku etteteatamistähtajaga ning selleks ei ole üldse mingit alust ega põhjust vaja.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.