Täiendava vara ilmnemine pärast pärandiinventuuri

Leenu 8.02.2018 17:15 (6 aastat tagasi)

Kuidas käituda olukorras, kus ilmneb, et surnul oli rohkem vara, kui pärimismenetluse käigus notari inventuuris välja toodud (pärimismenetlus kestis 2006-2009). Kas selle jagamine peaks toimuma analoogselt muu vara jagamisega (konkreetse näite puhul üks sai 7/8 ja teine 1/8 kogu varast) või kes peaks selle täiendava vara õiglase jagamisega tegelema? (teema on jätkuks allpoololevale "mure pärandiga" teemale - läbi arhiiviandmetest tuleb selgelt välja, et seal kirjeldatud naabrimehele on lisaks testamendile väljastatud ka pärimistunnistus ning ta on ostueesõigusega maad erastanud antud kinnistu juurde)

A 9.02.2018 07:13 (6 aastat tagasi)

Aga kes siis peale selle naabrimehe veel päris? Ja kui naabrimees oli selle maja juurde ostueesõigusega erastatud maad, siis pidi see maatükk kantama ju ka kinnistusregistrisse ning seni vallasasjaks olnud maja sai maa erastamise ja kinnistusregistrisse kandmisega maatüki oluliseks osaks. Ja mismoodi siis kui naabrimees selle vara päris, äkki KOV pärijaks sai ja asus maa kinnistamisega tegelema? Või on asi hoopis selles, et naabrimehe pärijad ei võtnud pärandit vastu ja KOV sai seetõttu pärijaks?

Leenu 9.02.2018 07:33 (6 aastat tagasi)

Naabrimees oli 1981.a surnud vanatüdruku ainupäijaks märgitud testamendis (arhiivist tulid välja siiski nii testament, testamendijärgse pärimisõiguse tunnistus, linnavalitsusele tehtud avaldused maa erastamiseks ning ostuõigusega lisamaatüki erastamiseks, aga ka nt akt ehituskrundi looduses eraldamise kohta kõnealuse maja juurde (1982.a)). Kuna need dokumendid millegipärast notari varasemale arhiivipäringule sealt välja ei tulnud, siis lähtutigi sellest, et antud majal puudub muu seadusjärgne pärija, kui kohalik omavalitsus. Kuidas sealt vahelt eraldi juurde erastatud maad kaduma said - ei oska öelda, aga üks hüpotees on, et kuna neid erastati kõnealuse maja juurde, siis kuivõrd algselt ei õnnestunud tõestada, et naabrimees on maja omanik, siis koos majaga läks KOV-le ka sinna juurde eraldi erastatud maa. Nüüd saaks siis selle uutele tõenditele tuginedes ümber lükata. Aga et ka naabrimees on surnud, siis pärimisjärgne õigus läheb vastavalt omakorda tema testamendijärgsetele pärijatele (testament oli tehtud ühele lapselapsele, sundosa päris puude tõttu ka üks lastest). Ehk siis sisuliselt et nüüd seda sasipundart harutama hakata, siis seadusandlusest saan aru, et mõlemad pärijad peaksid toiminguid koos tegema? Lisaks jäi naabrimehe surma järgselt tegemata pärandiinventuur ja vara jagamine toimus üsna suvaliselt (1/8 ja 7/8 reeglitest kuidagi kinni ei peetud, pigem jagati asjad kokkuleppeliselt), maja asjus, aga päris nii ei saa :)

A 9.02.2018 09:05 (6 aastat tagasi)

Pärandvara inventuuri viib notar läbi üksnes pärijate taotlusel ning kui on tegemist pärandvara ühisusega (mitu kaaspärijat), siis pärandvara tegelik jagamine toimubki kaaspärijate omavahelisel kokkuleppel, olenemata sellest, kuidas need pärandiosad pärimisõiguse tunnistuses jagatud on. Ega siin muud varianti hetkel ei olegi, kui niikaua kuni seda majaalust maatükki veel ametlikult KOV nimele vormistatud ei ole, tuleb pöörduda pärimismenetlust läbiviiva notari poole, kuid saan aru, et naabrimehe pärijatele on juba samuti pärimisõiguse tunnistused väljastatud, mis peab hõlmama kogu naabrimehe vara, sh ka seda maja. Kui maja alune maa on seniajani kinnistamata, siis tuleb nüüd see KOV-is korda ajada. Kuni ehitisealuse maa kinnistamiseni on ehitise kui vallasasja tsiviilkäive piiratud ja sellega teostatavaid toiminguid reguleerib AÕS RS § 13.

Leenu 9.02.2018 09:12 (6 aastat tagasi)

Aitäh, A, suure abi eest! Võtsin juba notariga ühendust ja kirjeldasin olukorda, loodetavasti saame kiirelt lahti harutatud selle sasipuntra ja kõik korda :)

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.