Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine

Volls 15.02.2018 17:01 (6 aastat tagasi)

TF Bank saatis nö hoiatuse, et PEAN täitma nende kliendituvastamise küsimustiku muidu lõpetatakse leping minuga ennetähtaegselt. Olgu siin mainitud, et minu "laen" pärineb Halensi järelmaksu kasutamisest ja on alla 500 EUR. (Halens pandi kinni TF Bank sai minu laenu endale) Lugedes oma mitte väga juriidilise peaga seda uut seadust ei saa ma väga hästi aru kas selline küsimustik on tõesti KOHUSTUSLIK tavalisele eesti mehele? Ja mida nüüd edasi oodata küsimustikku SWEDist SEBist? Oleksin väga tänulik kui targem pea oskas antud seadust natuke paremini seletada ja selgusele jõuda mida oodata? Ühelt poolt pole raske need küsimused täita, teiselt poolt tundub asi kuidagi imelik....

Reelika 15.02.2018 20:47 (6 aastat tagasi)

See ei ole normaalne. Kliendituvastust tehku siis kui laene väljastavad, uurigu maksevõimelisust ja tehku oma ankeete. Aga kui leping juba sõlmitud, ei ole kohustus seda ennetähtaegselt lõpetada. Keegi sundida ei saa.

Onari Kämmal 16.02.2018 11:14 (6 aastat tagasi)

On normaalne, pangale on pandud kohustus ka tagada, et need andmed on ajakohased, seega peavad nad aegajalt paluma neid kinnitada või täpsustada.

Reelika 16.02.2018 14:12 (6 aastat tagasi)

See on loomulik, et igal panka pöördumisel, internetipanga vahendusel lastakse kliendil ajakohastada andmed, aga ei tea küll, et seetõttu kellelgi leping oleks üles öeldud. Lugedes mõne panga üldtingimusi, siis sellist alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks need ei sätesta.

Onari Kämmal 17.02.2018 20:33 (6 aastat tagasi)

Kui inimene kasutab igapäevapanganduseks netipanka, siis on see hea mugav võimalus lasta tal neid andmeid ise ajakohastada. Kui inimesel on pangas ainult laenutoode vms, mis teda iga päev sisse logima ei sunni, siis peab pank teda ise proaktiivselt tüütama. Ja lepingu ülesütlemisega ähvardamine tuleb seadusest, mis keelab pangal kliendile teenust pakkuda, kui KYC up-to-date pole.

Reelika 17.02.2018 22:54 (6 aastat tagasi)

Siis peaks ka pank selle oma üldtingimustes ette nägema. Muidu oleks olukord, kus seadus küll keelab..aga lepingu lõpetamiseks kliendiga alust pole. Seadus paneb selle kohustuse ju pangale, mitte kliendile. Siit omakorda, et käituda nii nagu seadus ette näeb, peaks ju selle oma üldtingimustes, lepingutes jne sätestama.

Onari Kämmal 20.02.2018 11:15 (6 aastat tagasi)

Üldtingimustes üldiselt ei dubleerita seadusest tulenevaid kohustusi.

Reelika 21.02.2018 23:54 (6 aastat tagasi)

Vastupidi. Tavaklient ei peagi teadma kõiki pangandust reguleerivaid õigusakte. Seda peab tundma eelkõige see, kes selles valdkonnas tegutseb ehk siis pank ise. Kõikidest nendest õigusakti sätetest, mis otseselt klienti puudutab, need viiakse sisse panga üldtingimustesse. Üldtingimused on dokument, mis reguleerib krediidiasutuse ja kliendi vahelisi suhteid. Kui neid muudetakse, siis klienti peab olema ette teavitatud vähemalt 15 päeva enne muudatuste jõustumist. Ehk siis antakse kliendile võimalus leping ise üles öelda uute üldtingimustega mitte nõustumisel.

BB 15.02.2018 21:51 (6 aastat tagasi)

Kas normaalne või mitte ,aga kõik pangad seda teevad ja see kohustus tuleb Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest. Seega täida küsimustik ära, kui ei soovi täita lõpetatakse leping ja pead kohe kogu summa välja maksma! Eesti Vabariigis kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning muude Euroopa Liidus kehtivate õigusaktide kohaselt on Eestis tegutsevad krediidiasutused kohustatud oma kliendi tuvastama, samuti peavad nad koguma ja kontrollima kliendi andmeid ning regulaarselt neid uuendama. Kliendi andmed peavad olema õiged ja ajakohased.

Reelika 16.02.2018 14:22 (6 aastat tagasi)

Jah nõus, et peavad tagama andmete õigususe ja ajakohasuse, aga see ei saa olla aluseks lepingu erakorralisele lõpetamisele. Tead ehk mõnda seadusesätet või üldtingimuste punkti, mis annaks selleks õiguse?

vastus 16.02.2018 15:08 (6 aastat tagasi)

Ilmselt seadusesesätteid, mis lubavad kliendisuhte lõpetada, on olemas. Sest seda on ennegi tehtud. Üks juhtum jooksis ju hiljuti läbi ka ajakirjandusest, et ühe teatud skandaali sattunud välismaa härra konto ühes Eesti suurpangas pandi panga poolt kinni. Paragrahve ei tea, ja ei pea siinkohal vajalikuks ka otsida. Selliseid ankeete on tüütu täita, kuid midagi ülejõukäivat ega tükki küljest võtvat selles pole. Seega ise ei jonniks, ja kinnitaks ausalt ära, et ausõna ma ei pese raha ega ole terrorist. Pigem paneb aga antud teema lihtsalt filosofeerima selle üle, et kodanik x sõlmis (vähemalt andmete põhjal) lepingu postimüügifirma, mitte pangaga. Postimüügifirmal ei tohiks küll selliseid kohustusi olla kliendi andmeid nõuda, nagu pangal. Ja pole ju kodaniku x valik ega soov, et postimüügifirma oma nõuded pangale loovutas. Seega miks peaks kodanik x järsku järgima panga nõudeid, mis tulenevalt puhtalt pankadele kehtestatud regulatsioonidest. Tema maksab kokkulepitult oma laenu tagasi ja sellega tema suhted pangaga lõppevad. Ehk et kodanik x saab täita oma laenulepingut ikka nendel tingimustel, nagu kokku lepitud, ja sellest, et ta postifirma ja panga kokkuleppe tõttu lihtsalt summad isiku n asemel isikule m maksab, ei tohi ega saa muutuda muud mängureeglid. (jah võlaõigusseadus lubab võlausaldajal nõude loovutada, kuid üksnes seda. Võlausaldaja ei või poole lepingu pealt ise uusi tingimusi juurde mõelda ja nende täitmist nõuda - soovi võib ta loomulikult avaldada).

Reelika 16.02.2018 16:01 (6 aastat tagasi)

Selles üldse ei kahtlegi, et sellised seadusesätted on olemas, mis annavad aluse lepingu lõpetamiseks erakorraliselt, näiteks kui tekib rahapesu kahtlus vms. Aga mõtlesin just seda andmete uuendamise kontekstis. Et jah, pangal on kohustus tagada andmete ajakohasus ja õigus, aga küsimus on kuidas ta seda teeb. Enamus pankasid teeb seda igapäevapanganduse korras, st kui klient pöördub panka, logib sisse internetipanka, siis palutakse üle vaadata-uuendada oma andmed. Niiviisi jooksvalt, tagades andmete tegelikkusele vastavuse. See on selline loomulik viis ja kõik saavad aru selle vajalikkusest. Küll aga ei saada aru nende vajalikkusest siis kui seda tehakse ülalpool mainitud viisil. Ka teemaalgatajal tekkis küsimus, kas ma ikka pean, kas olen kohustatud. Tegelikult on ju enamus laenulepingutes sees säte, et andmete muutusest tuleb panka teavitada. Aga ei tea küll ühtegi juhtumit, kus leping oleks üles erakorraliselt öeldud, sest sa oled vahepeal näiteks kolinud ja sa ei ole pangale koheselt andnud oma uut aadressi..või telefoninumbrit.

Reelika 16.02.2018 16:31 (6 aastat tagasi)

Teiseks on vale rääkida kliendituvastusest. Klient tuvastatakse isikut tõendava dokumendi alusel viibides kliendiga samal ajal samas kohas ja see on vajalik siis kui hakatakse tegema tehinguid, sõlmima lepinguid, kokkuleppeid jne. Siis on vaja veendumust, et isik, kellega tehingu teen, ongi seesama isik. Hiljem kui isik on juba lahkunud, ei oma see tuvastamine tagantjärgi enam suuremat mõtet, et kes sa nüüd olidki. Tuvastus tehakse tehingu tegemise hetkel, ei ole nii, et pangatöötajale kõnnib tänaval vastu tema panga klient ja töötaja asub isikut tuvastama. Teemast jäigi alguses selline mulje, et kuidagi tagantjärgi, mitmeid aastaid hiljem on hakatud kliente tuvastama. Et kas siis lepingut sõlmides ei tuvastatudki? Või kuidagi puudulikult vms. See termin "kliendituvastus" see nagu hästi ei sobi siia konteksti..

Reelika 17.02.2018 23:24 (6 aastat tagasi)

Tegelikult ju üsna kummaline. Jätad mingisuguse aadressi teatamata, öeldakse leping üles selle rahapesu seaduse valguses. Samas mingi e-resident ei pea üldse pangakonto avamiseks kohale tulemagi. Kuidagi nagu proportsioonid paigast ära..

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.