korteri varjatud puudus (defekt)

Karumõmm 11.03.2018 07:19 (6 aastat tagasi)

Müüsime korteri. Korter on tavalises paneelmajas 1978a. Kolme nädala pärast peale ostu-müügi lepingu sõlmimist, uus omanik helistas ja hakkas kaebama, et korteris on hulgaliselt probleeme (varjatud defektid) millest meie ei ole temale teavitanud. Nimelt, kanalisatsiooni süsteemis ummistus ja vesi viskab valamusse ja vanni. Samuti elektrisüsteemis on vead - püstik koridoris sädeleb. Meie antud probleemidest ei teadnud (kuna pikka aega selles korteris ise )ei elanud. Läksime uuele ostjale vastu ning tellisime hooldusfirmast omal kulul elektrikut ja santehnikut. Santehnik (kinnisvara hooldus firma) ummistust ei avastanud, kuid leidis, et rikkumise põhjus on valamusifoonis mis vajab vahetamist. Samuti elektrik (hooldus firma) vahetas elektripistiku ära. Seejärel uus omanik helistas uuesti ning väitis, et tema pesumasin läks katki seoses vale sifooniga ühendusega. Nüüd uus omanik nõuab uut pesumasinat ja kogu valamu-sifooni-süsteemi vahetamist. Mul on küsimus. Mis on korteri "varjatud defektid"? Kas müüjal on kohustus tegeleda kõikede olmemuredega teatud perioodi jooksul?

Onari Kämmal 11.03.2018 09:20 (6 aastat tagasi)

Varjatud defektid on need, millest eelmine omanik teadis, aga mida ta ostja eest sihilikult varjas.

- 11.03.2018 19:18 (6 aastat tagasi)

Kindel? Minu teada see, kas omanik teadis või mitte, ei puutu kuidagi asjasse.

Purupoeg Kahh 11.03.2018 11:20 (6 aastat tagasi)

kui tohib, lisaks samal teemal vahele mõne küsimuse. Kui kaua tehingust selliste vigade osas müüja veel vastutab? Ja kus on piir pretensioonide, paranduste, tasaarvelduste - st kokkulepetega vigade paranduste ja lepingust taganemise vahel? Oleneb lepingu sõlmimise ajast või vea avastamise ja pöördumise ajast, kui seadustes oleks vahepeal muutusi, siis millal kehtinud asjas rida ajada?

Reelika 11.03.2018 19:32 (6 aastat tagasi)

VÕS § 218. Müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul (1) Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. (2) Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb 2 AASTA jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et 6 KUU jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. (21) Müügilepingu puhul, mille esemeks on KINNISASI või selle osa, korteriomand või piiratud asjaõigus, mille osaks on ehitis, või hooneühistu liikmesus, ning mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva müüja ja tarbijast ostja vahel, eeldatakse, et 2 AASTA jooksul ehitise tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas ehitise üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus ehitise või puuduse olemusega. Käesolevas lõikes sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. (3) Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. (4) Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.

B. 12.03.2018 08:14 (6 aastat tagasi)

Kas ostja nägi korterit ostes, et torustikud ja elektrisüsteem on vanad ja vajavad renoveerimist või varjasite te müümisel seda infot? Kui ei varjanud - ja kuidas saanukski - siis siin ei ole tegemist varjatud puudustega. Ostja sai tutvuda tehnovõrkude seisukorraga. Remonti vajava korteri müümisel ei ole müüjal kohustust hiljem veel remonti ka teostada.

Karumõmm 12.03.2018 11:32 (6 aastat tagasi)

Ostja nägi korterit enne müüki ja peale ostu-müügi lepingu sõlmimist. See on samuti kajastatud vastuvõtu-üleandmise aktis. Keegi ei varjanud füüsiliselt ligipääsu korteri ülevaatlusel. Ostja viidab müüja väitele "Teie ju ütlesite, et korteris on kõik korras"

Lammas 21.03.2018 05:18 (6 aastat tagasi)

No nii hull see asi nüüd ka ei ole! Kui Te ei müünud seda korterit oma majandus- või kutsetegevuses, siis ei ole ka tegemist tarbijalemüügiga. Kui pesumasin just muudel põhjustel katki ei läinud, siis lõhkus selle ikka ära see isik, kes selle vale "vale sifooniga" ühendas.

Lammas 21.03.2018 05:28 (6 aastat tagasi)

Pardon! Tarbijalemüük võsiga kohaldub üksnes vallasasjadele. Seega siin pole võsi tarbijalemüügiga kindlasti tegemist!

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.