kõrvalkulud suuremad kui põhisumma

Kaimar 20.04.2018 07:46 (6 aastat tagasi)

Vajaks targemate nõu,kas vastab tõele,et kõrvalkulud ei tohi ületada põhisummat. On Lindorffi ees võlg pea 200 eurot (viivised,intresssid,leppetrahvid)kuid põhivõlgnevus on 0.00 eurot.Ka on mul teine toimik Lindorfis ,põhivõlg 200,kõrvalkulud ligi 700 eurot.

peeter 20.04.2018 08:56 (6 aastat tagasi)

mul sama probleem, olen tasunud põhivõla ja veel sama palju kui põhivõlg oli,,ja nüüd küsitakse veel kahekordse põhivõla suurust summat. mida teha.

A 20.04.2018 10:27 (6 aastat tagasi)

Sellist sätet seaduses ei ole. Kui viivised või muud kõrvalkulud on ebamõistlikult kõrged, on võlgnikul õigus taotleda kohtult nende vähendamist ning vastava taotluse esitamisel kohus üldjuhul vähendabki kõrvalkulusid kuni põhivõla summani. Kui põhivõlg on null, siis tähendab see ainult seda, et põhivõlg on tasutud, mis aga ei vabasta võlgnikku kõrvalkohustuste täitmisest ning taolisel juhul kohus neid nõudeid nullini kindlasti ei vähenda.

WTF 20.04.2018 18:45 (6 aastat tagasi)

Lindorff (inkasso) võib küsida (ja küsibki) mida tahes niikaua kuni leidub lolle, kes maksavad. Maksekäsu kiirmenetluses (99% sellistest asjadest) kohus põhivõlgnevusest suuremaid kõrvalkulusid välja ei mõista. Teoreetiliselt võivad intressid jms kõrvalkulud ületada põhisumma suurust tavalise laenulepingu juures ning need on võimalik hagimenetluse käigus välja mõista. Samas jällegi 99.99999% Lindorffi pasast kuulub seaduse järgi tarbijakrediidi alla, nii et praktikas ei saaks nad kohtus õieti midagi. Ja mis puutub seda konkreetset inkassoetteõtet siis soovitaks kõigepealt järgi kontrollida, kas võlgnevus lihtsalt aegunud ei ole. Minu 10 aastat surnud vanaema viimasele aadressile tulevad siiamaani paar korda aastas Lindorffi kirjad, kus nõutakse et ta mingi sajandi algusest pärit Anttila arve ära maksaks, koos mingite absurdsete kõrvalkuluidega muidugi.

Kaimar 22.04.2018 11:23 (6 aastat tagasi)

mul see võlg aastast 2007 suvi..on ta siis hapuks läinud või mitte,kuid maksehäire reg. ikka maha ei võeta enne kui võlgnevus tasutud..

A 22.04.2018 12:07 (6 aastat tagasi)

Siin tuleb vaadata, millal oli viimane tasumine, kui sellest on möödunud enam kui 3 aastat, siis peaks nõue aegunud olema. Maksehäireregistris aga võib nõuet veel ka 10 aastat peale aegumist üleval hoida.

Kaimar 22.04.2018 13:14 (6 aastat tagasi)

on see kusagil seadustikus kirjas? mulle selge sõnaga öeldi,et tuleb tasuda kõik ja lõplikult,see ei loe et Hobbi Halli võlg ja maksehäirest enne ei saa maha kui tasutud. Ka ei loe see et see võlgnevus on hapu,ehk siis aegunud, seega kui tahan nime maksehäire reg. maha saada,tuleb ära tasuda. Olgu siis nii et kõrvalkulu on üüratu,ma ei viitsi enam selle lindorffiga vaielda,kui mul puuduvad faktid

Kaimarile 23.04.2018 06:47 (6 aastat tagasi)

Ära sellist viga tee, et maksad kas või sendi.Praegu nad ütlevad küll, et kogusumma on 700 euri, kuid nii, kui oled neile kas või sendikese maksnud, siis hakkavad tulema uued "kõrvalnõuded" nii, et makstav summa tuleb juba teisele poole tuhande euri piiri ning siis pole sul enam võimalust maksmisest keelduda. Selliseid näiteid on küll ja küll.

Kaimar 29.04.2018 18:28 (5 aastat tagasi)

Näiteid küll ja küll!? Mul pole ka parem istuda maksehäires kaks või enam aastat. Ja kui jätan maksmata,olen puhas poiss...tutkit. Nad leiavad mooduse et mind ja mu lähedasi pinnida.

Kaimarile 30.04.2018 05:17 (5 aastat tagasi)

Nojah, kui raha on suuremas koguses ja sellega pole midagi paremat teha, siis võid ju maksta.... Samas, kui raha on palju, siis ei tohiks ju maksehäireregister sind segada.Aga kui asi läheb juba "lähedaste pinnimiseks", siis selle jaoks on politsei..

Kaimar 1.05.2018 19:48 (5 aastat tagasi)

Politsei ei tee siinkohal midagi,Lindorfist uuritakse mu õe käest täpselt aadressi,ma pole põgenik.Kõik kirjad -meeldetuletused laekuvad minu registreeritud elukoha aadressil.( Seal elab ka mu õde). Ei mul ei ole raha suuremas koguses,oleks siis oleks ammu ära maksnud,et raisad kaelast saada.

Reelika 24.04.2018 23:01 (6 aastat tagasi)

On kahte liiki aegumist: 3 aastat (TsÜS § 146 lg 1) ja tahtlikult kohustuste rikkumise korral 10 aastat (TsÜS § 146 lg 4). Maksehäireregistris tohib avaldada võlgnevust 3 aastat pärast seda kui asi aegus või sai makstud (IKS § 11 lg 7 p 4). Andmekaitseinspektsioon (ja ka üks Riigikohtulahend) on asunud seisukohale, et nemad ei anna hinnangut kas aegumises oli tahtlust või ei, seetõttu lähtutakse üheselt 10 aastasest tähtajast ning + see 3 aastat, periood, mil võib aegunud nõuet registris hoida. Kokku teebki 13 aastat.

Reelika 24.04.2018 23:06 (6 aastat tagasi)

Võib olla sõnastus sai natuke imelik, aga mõeldud on seda, et võlgnevus oli juba enne maksehäireregistris ja siis aegus. Mitte seda, et nõue lastakse esmalt ära aeguda ja alles siis hakatakse registrisse lisama.

A 23.04.2018 06:10 (6 aastat tagasi)

Aegumise kohta vaata TsÜS § 146, 147 ja 158 https://www.riigiteataja.ee/akt/120042017021 Aegunud nõude maksehäireregistris hoidmise kohta võid siit lugeda: https://www.juristaitab.ee/forum/viewtopic.php?f=3&t=4539 Kui maksehäire on üleval 2007. a-st ning viimasest tasumisest on möödas vähemalt 3 aastat, siis on nõue aegunud ning krediidiinfost kustutamist saad taotleda 2020. a-l.

Kaimar 29.04.2018 18:23 (5 aastat tagasi)

Kahe aasta pärast alles saaksin taotleda,kuid see ei tähenda,et see lõpetatakse( maksehäire) Vist ikka mõistlikum ära maksta,saab see jama kaelast ära.Viimati tasusin 2008a.

A 30.04.2018 05:40 (5 aastat tagasi)

Nõue on sellisel juhul kindlalt aegunud ning kahe aasta pärast saaksid taotleda maksehäire kustutamist maksehäireregistrist, kusjuures Krediidiinfo on kohustatud taolise maksehäire kustutama. Juhul kui otsustad nõude siiski tasuda, jääb see maksehäireregistris nähtavaks veel 3 aastaks.

juhm 2.05.2018 11:49 (5 aastat tagasi)

Mis riigikohtu lahend see on, kus ütleb, et tema ei hakka hinnangut andma, kas on tahtlik maksmata jätmine või ei. Kes siis krt veel seda hindama peaks ja kuidas ?

A 2.05.2018 12:22 (5 aastat tagasi)

Mitte Riigikohus ei ole seda öelnud, vaid Andmekaitseinspektsioon oma juhises. http://www.aki.ee/et/juhised/maksehairete-avaldamine

juhm 2.05.2018 12:40 (5 aastat tagasi)

Reelika väitis, et ka üks riigikohtu lahend.

A 2.05.2018 13:31 (5 aastat tagasi)

Riigikohtu lahend on 3-3-1-70-11 p 22. Kolleegium nõustub vastustaja ja ringkonnakohtuga, et 10-aastase aegumistähtaja (TsÜS § 146 lg 4) ning lisaks analoogiast IKS § 11 lg 7 p-ga 4 tuleneva kolmeaastase tähtaja möödumisel on andmete edasine edastamine andmesubjekti õigustatud huve üldjuhul ülemäära kahjustav, sest lepinguliste kohustuste rikkumine ei ole isiku usaldusväärsust sedavõrd kauakestvalt negatiivselt iseloomustav asjaolu.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.