Rõdu remont

Peeter 14.05.2018 15:35 (5 aastat tagasi)

Tere Elan 4 korteriga 2 korruselises majas, teisel korrusel mõlemal korteril rõdu, üks ühelpool maja ja teine teisel pool teises otsas. Soovin rõdu remontida aga ka paari asja muuta, rõdu on betoon põrandaga mille all bituumen, lõhun vana sammaldunud betooni ära ja panen uue moodsa bituumeni ja valan uue betooni peale rõdu äärde soovin panna pleki et vesi all olevale paneelile ei voolaks enam ja soovin rõdu lauad mis ennem olid vahedega tavalised lauad asendada punn voodrilauaga millel poleks vahesid. küsimus ongi et teine rõdu on ikka vahedega ja ka remonditud ja tõrvapapist põrandaga ja ilma plekita. kas minu muudatused nõuavad mingeid lube või kooskõlastamist? ja kas käivad oluliste muudatuste hulka. samuti tahaks panna veerenni rõdu alla. kas mõlemad rõdud peavad olema samasugused isegi kui mõlemat korraga näha pole võimalik? naabritega läbisaamine võimatu. siiamaani igaüks ajanud oma asja ja teinud mis tahavad. nüüd aga kohustuslik korteriühistu.

BB 14.05.2018 20:31 (5 aastat tagasi)

Rõdu välisilmet sa muuta ei tohi ise, aga muud asjad tee ära.

Peeter 14.05.2018 21:12 (5 aastat tagasi)

väga väikesed muudatused ju, kust kohast läheb piir? olen lugenud et ehitus seaduses on kirjas et kui oluliselt muutub hoone omadused või funktsinaalsus või nii. mine tahan lihtsalt panna äärde plekki ja lauad üksteise vastu panna et poleks vahesid. pisiasjad, ei midagi olulist. jura...

Onari Kämmal 15.05.2018 05:57 (5 aastat tagasi)

Kui muutub maja välisilme (ehk rõdud tänavalt vaadates pole enam ühesugused, kuigi pole korraga näha), siis on tegu juba oluliste muudatustega.

Peeter 15.05.2018 14:39 (5 aastat tagasi)

pole tänavat, tupiktänav, tänav lõppeb meie maja maa piiril ja maja ümber on korteri õue. nõme et lihtsalt nt ääreplekk ja voodrilaud on oluline ilme muutus, vaidlen pigem vastu, jah kes tahab seaduse järgi saab norida. aitäh kirjutamise eest.

Peeter 15.05.2018 14:39 (5 aastat tagasi)

pole tänavat, tupiktänav, tänav lõppeb meie maja maa piiril ja maja ümber on korteri õue. nõme et lihtsalt nt ääreplekk ja voodrilaud on oluline ilme muutus, vaidlen pigem vastu, jah kes tahab seaduse järgi saab norida. aitäh kirjutamise eest.

Peeter 15.05.2018 14:40 (5 aastat tagasi)

pole tänavat, tupiktänav, tänav lõppeb meie maja maa piiril ja maja ümber on korteri õue. nõme et lihtsalt nt ääreplekk ja voodrilaud on oluline ilme muutus, vaidlen pigem vastu, jah kes tahab seaduse järgi saab norida. aitäh kirjutamise eest.

Onari Kämmal 15.05.2018 06:00 (5 aastat tagasi)

Siin foorumis me saame anda nõu juriidilisest vaatenurgast ja nii on. Kuidas päriselus on, sõltub paljudest asjaoludest - kus asub antud maja, milline on antud omavalitsuse järelevalvespetsialist, milline on tõenäosus, et naabrid eelmainitud spetsialistile kaebama lähevad jne. Võid pääseda nurki lõigates ja ilma korrektse asjaajamiseta, aga lubada seda siin foorumis keegi Sulle ei saa.

Peeter 15.05.2018 14:46 (5 aastat tagasi)

saan aru ja aitäh. maja asub sisuliselt tööstusrajoonis tupiktänavas ja sinna viiv tee on omavalitsuse jutu järgi meie oma üldse seega tänavat kui sellist kus midagi paistaks või häiriks pole, ümber ringi tööstuste hoovid ja laoplatsid ja mets jne, maj asub keske õuet, aiamaad ümber ringi. järelvalve mees on korrumpeerunud jobi kellele oleme korra juba suli tegemise eest korra üle teinud ja minema kihutanud. naabrid on pätid ja vargad ja pealekaebajad aga ise tegid samamoodi oma rõdu ise. ilmselt teen nagu tahan, minu arvates on tegemist mitte oluliste muudatustega. lihtsalt lauad üksteise vastu ja plekk. ei midad muud olulist. aga aitäh vastamise eest.

Onari Kämmal 14.05.2018 20:58 (5 aastat tagasi)

Kui Sa juriidilist vastust tahad, siis rõdu on lõviosal majadel kaasomandi, mitte korteri osa, seega seda saab remontida ainult ühistu.

Peeter 14.05.2018 21:08 (5 aastat tagasi)

meie ise olemegi ühistu. 4 korterit kellel igalühel on omanik ja ühistu kui selline on riigi poolt tekitatud fiktiivne juriidiline jura. selles ongi asi. pole mingit ettevõtet ega neutraalset isikut kes vastutaks. on 4 omaniku ja punkt. riik on selle kohustusliku korteri ühistuga palju jama lihtsalt tekitanud meile, meie eest keegi rõdu remontima küll ei hakka.

Onari Kämmal 15.05.2018 05:58 (5 aastat tagasi)

Just, "teie" oletegi ühistu. Ehk et rõdude kui kaasomandi remont tuleks otsustada majaomanike/ühistu poolt ühiselt ja teha ka ühistu vahenditest.

Peeter 15.05.2018 14:51 (5 aastat tagasi)

minu pereliige on majavanem ja ühistu on fiktiivne riigi poolt tekitatud jura, reaalselt on tegemist eramajaga milles on korterid millel on omanikud kes teevad mis tahavad, naabritega suhtlus on võimatu, pätid ja tülinorijad, teevad ka ise nagu tahavad nagu kõik, ühistu vahendid on igaühe enda rahakott. seega ühistu teeb seega mina ühistu vahenditega seega oma rahakotiga nagu ka naaber tegi ise oma rõdu oma rahaga. tahtsin lihtsalt teada kui pisike muudatus on oluline muudatus. tahan lihtsalt plekki äärde panna ja laudu kokku et oleks privaatsem aga aitäh vastamast saan aru et tegemist on juriidilise seisukohaga, see kas see on oluline muudatus või mitte saab ju vaielda, nagu ma aru saan pole nii täpselt kirjas et peab olema 100% ühesugune. osadel korteritel on ju ka klaasitud rõdud ja mitte klaasitud, on oluline? välimus ju muutub. mina tahan teha palju pisema asja.

turi 15.05.2018 07:26 (5 aastat tagasi)

Kutsud kokku üldkoosoleku või võtad igalt kaasomanikult kirjaliku kinnituse, et ta on nõus rõdude remondiga ja siis võtad kolm pakkumist, esitada need kaasomanikele ja valite välja sobiva pakkumise. Siis saate rõdusid remontima hakata. Sedasi, et üks kaasomanikest teeb enda oma ära ja teised ei tee - ei saa. KÜ-s olete kõik juhatuse liikmed seni kuni valite kellegi teid esindama. Kui tahad kangesti üksi teha - siis on soovitus endale eramaja hankida.

Peeter 15.05.2018 14:36 (5 aastat tagasi)

naabritega suhtlemine on võimatu. teine rõduga naaber tegi ka ise. meie üks pereliige ongi esindaja/majavanem. mitte mingeid pakkumisi! ise teen nagu kõik, olen ka vastava haridusega ehitaja, oma ülemuselt võin fiktiivse pakkumise võtta, teen ikka ise. naaber tegi ilma ühegi loata ja vastava oskuste ja hariduseta. eramaja hangiks hea meelega kui raha oleks, kes sittade naabritega ikka jageleda tahab. tahtsin lihtsalt teada kust piir võiks minna, üldisi seadusi tean ise ka. aga aitäh kirjutamise eest.

BB 15.05.2018 21:38 (5 aastat tagasi)

No tegelikult on asjad veel ka nii ,et kui majas on kaasomandis midagi halvasja ohtlikus seisus siis võib üks omanikest ise selle ära parandada ja ka ühistule arve esitada. Aga antud juhul ,kuna ssuhted naabritega korrast ära ja ühistegevusest midagi välja ei tule siis tee lihtsalt ära, ning vilista antud juhul seadustele. aga nagu ma varem ütlesin ära muuda rõdu välisilmet, see lauda vahe on ok ja plekk ka.

Peeter 16.05.2018 13:54 (5 aastat tagasi)

Ma muul moel ei tahagi välisilmet muuta, lihtsalt lauad kokku ja plekk ja ongi kogu muudatus, ma lihtsalt ei saanudki aru kust jookseb piir et mis on oluline muudatus ja mis mitte. olukord rõduga on halb küll ja teen korda, oma oskuste ja rahaga ja kui keegi kobiseb esitan arve :) üks põhjustest miks üldse tahan laudu kokku panna on see et alumine naaber suitsetab rõdu all kus tema trepp on ja see on ok ma ei saagi selle kohta midagi õelda aga see suits tuleb mulle rõdu uksest sisse, kui lauad koos siis ei tule, samuti on siis privaatne. Suur tänu arvamuse eest, tahtsingi lihtsalt teiste mõtteid selle kohta kuulda. Teengi nii ja korras.

A 16.05.2018 09:18 (5 aastat tagasi)

Esitatud kirjelduse järgi küll ei tundu, et mingite oluliste muudatustega tegemist oleks, et seda ehitamisena saaks käsitleda. EhS § 4 lg 3 järgi Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus: 1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. AÕS § 72 lg 4 ütleb, et Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 37 lg 1 näeb ette, et Korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Seega kuna kellelegi teisel peale Sinu enda sellele rõdule asja ei ole, kuigi tegemist võib olla kaasomandi osaga, tee vajalikud toimingud ja ära põe. Siin ei ole vaja isegi seadustele vilistada mitte, kuna tegemist on tavapäraste eseme säilitamiseks vajalike remonditöödega, mis mingeid lube ega kooskõlastusi ei nõua.

Peeter 16.05.2018 13:47 (5 aastat tagasi)

Suur tänu. Ma soovisingi lihtsalt teiste arvamust ka ja oleks kohe pidanud rohkem olukorda kirjeldama Ilmselt teengi nii, soovisin lihtsalt korda teha ja uuendusena lihtsalt lauad kokku ja plekk. oma rahadega ja oskustega. minu arvates pole tegemist mingite suurte muudatustega. praegune rõdu olukord on ikka halb küll eriti kui lõpuks hakkab läbi laskma. teen korda ja punkt ja kui keegi kobiseb esitan arve :) Aitäh vastamast.

Onari Kämmal 17.05.2018 06:23 (5 aastat tagasi)

Jah, EhS järgi ei ole tegemist ehitise ümberehitamisega, mille jaoks on vajalik ehitusluba. Küll on aga tegu muudatustega, mis muudavad ehitise välisilmet, mis tähendab, et selle jaoks on vaja nii teiste majaomanike nõusolek kui ka ehitisteatise esitamine, mis nõuab siiski terve hunniku paberite määrimist. Nagu ma juba eespool ütlesin, siis kirjeldatud muudatused on sellised, et tõenäoliselt päriselus ei tule sellest probleemi, kui Su omavalitsuses just mingi eriti agar järelevalvespetsialist pole. Sest juriidiline alus tal selleks oleks.

A 17.05.2018 07:41 (5 aastat tagasi)

Juhul, kui tegemist ei ole ehitamisega EhS mõistes, siis ei saa ka ehitusteatis nõutav olla. Nii ehitusteatis kui ehitusluba (sõltuvalt ehitise suurusest) on nõutavad üksnes juhul, kui planeeritud tegevus mahub ehitamise mõiste alla ning vaatlusalusel juhul (rõdu põranda vahetus ja äärepleki paigaldamine) kindlasti ehitamisega tegemist ei ole.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.