RSS

Populaarsemad pealkirjad

Vaadatuimad 8 uudist viimase 7 päeva jooksul

Riisalu: Rõivase skandaal mind väga ei üllatanud, nad ongi reformis kõik sellised

Aivar Riisalu, IRLi linnapeakandidaat Tartus, pidas täna õhtul Tartus kõne, kus kiitis IRLi inimesi ja leidis, et kooseluseadus võiks ikkagi alles jääda. Delfi, avaldatud 2 paeva tagasi 5 klikki

Täna asutati Euroopa Prokuratuur

12.10.2017. Justiitsministrid võtsid täna, 12. oktoobril Luksemburgis toimuval justiits- ja siseküsimuste nõukogul vastu otsuse Euroopa Prokuratuuri (EPPO) loomise kohta. EPPO on üleeuroopaline prokuratuur, mille ülesandeks on ELi finantshuve kahjustavate kuritegude menetlemine ja süüdistuse esitamine.  „Euroopa Liidu rahasid puudutavad pettused ja väärkasutused on varastamine meie kõigi tagant. Euroopa Prokuratuur hakkab tegutsema Euroopa Liidu kui terviku ning iga Euroopa Liidu elaniku huvides,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. EPPO ülesandeks on esialgu ELi eelarvet kahjustavate kuritegude menetlemine ning süüdistuse esitamine. Sellisteks kuritegudeks on näiteks ELi toetustega seotud pettused ja kelmused, korruptsioon, aga ka suured piiriülesed käibemaksupettused ehk karussellpettused, mille raames liigutavad kurjategijad raha erinevate liikmesriikide vahel eesmärgiga hoiduda kõrvale käibemaksu tasumisest. EPPO on eraldiseisev asutus, mis uurib ELi eelarvepettusi liikmesriikide huvidest sõltumata, ta ei allu ühelegi riigile, vaid tegutseb ELi kui terviku huvides. Euroopa Komisjoni poolt sügisel 2016 koostatud kulude-tulude analüüsist selgub, et täies mahus toimimisel tooks EPPO ELi eelarvesse tagasi mitu miljardit eurot. „Keeruliste ELi eelarvet kahjustavate finantskuritegude tõhusama menetluse abil aitab EPPO suunata raha tagasi ELi eelarvesse. See on raha, mida Liit saab kasutada elanike heaolu parandamiseks," ütles Reinsalu. EPPO asutavad 20 liikmesriiki tõhustatud koostöö vormis. "Hetkel ei olnud kõik liikmesriigid kahjuks valmis seda sammu astuma, aga ma usun, et lähiajal liituvad ka teised riigid, sest EPPO teenib kogu Euroopa Liidu huve," rõhutas Reinsalu. „Tõhustatud koostöö vormi on ennegi oluiste ja keeruliste projektide puhul kasutatud. Näiteks Schengeni ala loomises osales alguses ainult viis riiki, nüüdseks on sellest aga saanud Euroopa Liidu alustala ja me ei kujuta enam ettegi, et peaksime euroalas ringi liikudes piirikontrolli järjekordades seisma,“ lisas Reinsalu. Eesti ja teiste liikmesriikide jaoks ei too EPPOga ühinemine kaasa muutusi olemasolevas kriminaalmenetluse süsteemis. Eesti jaoks tähendab EPPOga liitumine seda, et üks kogenud prokurör suundub täiskoormusega tööle EPPOsse ning kaks prokuröri asuvad Eestis töötama EPPO heaks delegeeritud prokuröridena, kes menetlevad nii EPPO pädevuses olevaid kriminaalasju, kui jäävad tegutsema ka riigisiseste prokuröridena. EPPO menetlused on aga selgelt eraldatud Eesti prokuratuuri pädevuses olevatest kriminaalasjadest ja EPPOs töötamise eest saab delegeeritud prokurör eraldi töötasu vastavalt oma koormusele. Eestile kaasneb EPPOga liitumisel kulu suurusjärgus 50 000 eurot, mis kantakse ELi osamakse arvelt. Justiitsministeerium, avaldatud 5 paeva tagasi 3 klikki

Vastulause: halloo, kas minister Kiisler? Siin räägib rahvas!

On ütlemata kummaline, et ühe demokraatliku riigi seaduslikult ametisse määratud minister hurjutab rahumeelset ja riiklike ametkondadega koostööaldist kodanikuühendust, sest see on eraettevõtja vastu kohtusse läinud. Kui keskkonnaminister astub avalikult välja hiiglasliku puidurafineerimistehase kavandajate kaitseks, võimaldamaks ettevõtjatel oma tööstust kiiremini püsti panna, siis tekib küsimus, kas tõesti on sellel ametikohal inimene, kes arvab, et kohtus õiguste kaitsmine on ebanormaalne ning tulevasi põlvkondi mõjutava megatehase läbimõtlemata planeerimine on meile tegelikult hea, kirjutab kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks üldprogrammi koordinaator Linda-Mari Väli. Postimees, avaldatud 2 paeva tagasi 3 klikki

Reinsalu saatis kooskõlastamisele eelnõu, mis võimaldab korduva raske seksuaalkuriteo eest mõista eluaegse vangistuse

11.10.2017. Justiitsminister saatis kooskõlastusringile karistusseadustiku jt seaduste muutmise eelnõu, mis võimaldab eriti ohtlikele kalduvuskurjategijatele, sealhulgas rasketele seksuaalkurjategijatele mõista eluaegse vanglakaristuse. Samuti lihtsustab eelnõu välisriigi kodanikest kurjategijate väljasaatmist riigist. „Paraku on igas ühiskonnas neid inimesi, keda ei paranda ei vangistus ega raviprogrammid ja kes panevad toime aina uusi vägivaldseid kuritegusid. Kuna need inimesed keelduvad muutumast, tuleb ühiskonda nende eest kaitsta sellega, et eraldame nad ühiskonnast seniks, kuni nad ei ole enam ohtlikud,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Eelnõu loob võimaluse kohaldada eluaegset vangistust vägistajatele ja tapjatele, kes on varem vähemalt kahel korral karistatud raske vägivaldse kuriteo eest ja on taas toime pannud sarnase teo,“ selgitas Reinsalu. Raskeid seksuaalkuritegusid korduvalt toime pannud isikutele ei saa eelnõu järgi edaspidi mõista vaid tingimisi karistust – vähemalt osa karistusest tuleb neil reaalselt ära kanda, lisas Reinsalu. Samas laiendatakse sõltuvusravi ning seksuaalkurjategijate ravi määramise võimalusi isikutele, kelle puhul see aitaks uute raskete kuritegude toimepanist ära hoida. Ohtlikud kalduvuskurjategijad, kes on neile mõistetud karistuse täielikult ära kandnud, vabanevad tihti ilma igasuguse kontrollita nende tegevuse üle, nentis Reinsalu. Eelnõu järgi vabanevad nad edaspidi vaid kriminaalhooldusele ja käitumiskontrollile allutatult, mis võimaldab riigil neil silma peal hoida ja ühtlasi aitab neil ühiskonnaga taas kohanduda. Senisest laiemat võimalust kohaldada eluaegset vangistust tasakaalustab eluaegsest vangistusest ennetähtaegse vabanemise korra muutmine, märkis Reinsalu. Kui praegu saab eluaegne vang taotleda ennetähtaegset vabanemist 30 aasta möödudes, siis eelnõu põhjal saab taotleda kohtult tingimisi vabanemist kas 25-aastase vangistuse järel või pärast kaheaastast avavanglas viibimist, kuhu eluaegsel vangil on esimene teoreetiline võimalus sattuda 20-aastase vangistuse järel. Ennetähtaegselt saab eluaegne vang vabaneda vaid kohustusliku käitumiskontrolli all, et riigil oleks võimalik tema tegevusel silm peal hoida. Kehtiv seadus lubab eluaegse vangi ennetähtaegselt vabastada ilma käitumiskontrollita. Lisaks lihtsustab eelnõu välismaalasest kurjategija riigist väljasaatmist. Välismaalasest kurjategijate riigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga on seni olnud küll võimalik, kuid praktikas võib see osutuda keeruliseks, kui välismaalane väljasaatmist takistab või tema koduriik teda vastu võtta ei taha. Eelnõu annab võimaluse sõlmida välismaalasest kurjategijaga kokkuleppe, et ta vabatahtlikult ja viivituseta riigist lahkuks. „Kui välismaalasest kurjategijaid välja ei saadeta, jääb alati võimalus, et nad sooritavad vabanedes siin uue kuriteo. See võimalus tuleb välistada ja nad kodumaale saata, isegi kui meil tuleb selleks nendega kompromisse sõlmida,“ nentis Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 6 paeva tagasi 2 klikki

Qualcomm püüab iPhone'ide tootmist Hiinas keelata

Kiibitootja Qualcomm Inc, mis on Apple'iga kibedas võitluses nutitelefonis kasutatavate tehnoloogiate pärast, esitas Pekingi patendikohtusse hiljuti hagi iPhone'ide tootmise lõpetamiseks. Äripäeva uudised, avaldatud 4 paeva tagasi 2 klikki

Taani ajaleht: Danske venitas rahapesule piiri panekuga

Eesti ametivõimud ei olnud rahul Danske meetmetega rahapesuprobleemide lahendamisel - pank pidurdas muudatustega, avaldas täna Taani ajaleht Berlingske. Äripäeva uudised, avaldatud 4 paeva tagasi 2 klikki