Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Kaasamise hea tava

Kaasamise hea tava juures peaks olema kirjas seegi, keda EI kaasata. Ennekõike neid huvirühmi, kes on oma huvide kaitsmisel liiale läinud. Ntx. et tohiks Jahiseaduse tegemisse kaasata neid huvigruppe, kes (sisuliselt) tegid eelmise, (praegu kehtiva) Rooma Õigusega vastuolus oleva, Jahiseaduse. Sellesama, mis omanikku ignoreerib, põllumajandust hävitab ja ridamisi probleeme tekitab. Või ntx. autokoole Liiklusseadut redigeerima, sest liialdatud-ajuvabade nõuete (=autokooli sundsaatmiste) tagant paistavad AHNETE autokoolide kõrvad. (Kasvõi see osa, mis kunagised traktoristilubade omanikud SUNDKORRAS õppima+eksamile (loe - autokoolidele obrokit maksma) paneb. Vaatamata sellele, et sihuke seadus rikub nii õigustatud ootuse põhimõtet kui ka vist küll kõiki õigusloome norme.) Osalusveeb, avaldatud 2 kuud tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Eesti EL poliitika 2011-2015 eelnõu

Tere Tervishoiuvaldkond on nimetatud dokumendis leidnud väga vähe kajastust. Eeltoodut üksnes punktis 10 e-tervise osas ja punktis 14 osas, et aastaks 2015 tuleb tagada piiriüleste teenuste (sealhulgas tervisevaldkond ja sotsiaalteenused) võimalikult vaba osutamine. Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/24/EL , 9.märts 2011, patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius, mis jõustub Eesti suhtes 25. oktoobril 2013.a, tuleks ka nimetatud käsitletavas dokumendis kajastada, milliseid samme ning mil viisil Eesti kavatseb seoses direktiivi jõustumisega ette võtta. Oluline on kajastada, milliseid vajalikke õigus-ja haldusnorme kavatsetakse jõustada näiteks direktiivist lähtuvate järgnevate punktide osas nagu läbipaistva kaebuste esitamise korra ning mehhanismide loomine, kutsealase vastutuskindlustuse süsteemi või muu sarnase meetme loomine, riiklike kontaktpunktide loomine ja ohutu ning kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamisega seonduv. Käesolevas dokumendis tuleks täpsemalt määratleda, nimetades suures piires eeskirjad ja juhised, kuidas tagatakse Euroopa Liidu kodanikele nende õigus piiriülesele tervishoiule. Samuti oleks vaja ilmselt määratleda,millised on meetodid, kuidas tagada piiriüleste tervishoiuteenuste kvaliteet ja ohutus. Ka on siiani Eestis praktiliselt reguleeritamata kutsealase vastutuskindlustuse süsteem vms süsteemiga seonduv, mis osutub vajalikuks just kahjude hüvitamise süsteemiga seonduvalt. Hetkel puudub Eestis koostöö ja algatus, mis näitaks, et nimetatud direktiivi rakendamisega seoses võetakse kasutusele konkreetseid samme või üldse ka teoorias direktiivist lähtuvate kohustuste suunas liigutakse. Eeltoodust tulenevalt tuleks antud dokumendi raames sätestada võimalusel konkreetsed juhised, meetmed ja sammud,kellele mingi tegevus delegeeritakse või siis vähemalt üldsõnaliselt selgitada, et direktiiviga seoses tuleb hakata tegutsema. Ka tuleb rõhutada, et sotsiaalteenuste ühtlustamise osas puudub Eestis hetkel igasugune võimekus tagamaks sotsiaalgarantiid võrdselt teiste, eelkõige nö vanade liidu riikidega. Puudub ühtne regulatsioon nimetatud valdkonnas. Antud dokumendis tuleks käsitleda ka suunitlust, et sotsiaalteenustega seonduvat regulatsiooni tuleb Euroopa Liidu piires ühtlustada, pakutavate teenuste standardid tuleb viia ühtsetele ja selgetele alustele. Punkt 10 osas vajaks täpsustamist, et terviseandmete edastamisega seoses tuleb tagada isikuandmete kaitse reeglite järgimine. Hetkel on selgusetu juba mainitud direktiivi raames, kuidas kavatsetakse seadustada e-tervise alane seadusandlus EL tasandil ja kuidas tagatakse näiteks vastutus, andmekaitse küsimused jms. Parimate soovidega, Kristi Rekand Eesti Patsientide Esindusühing Osalusveeb, avaldatud 3 kuud tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Eesti EL poliitika 2011-2015 eelnõu

ÜLDIST: Kogu lugu on väheambitsioonikas. On peamiselt kirjeldused, kuid vähevõitu konkreetseid ettepanekuid, mida ja kuidas EL-s muuta, et asjad inimese jaoks paremad oleksid. Eesti peaks välja käima mõned algatused. Seda on ju päris palju, mida Eesti valitsus reklaamib kui kogu maailmas ja EL-s parimat ja edumeelsemat.. Plaanitavaid tegevusi loetlevas lisas on sajakonna hulgas vaid üks-kaks algatust, kõik muu on kas ühinemine EL regulatsioonidega või siseriikliud asjad, mis tegelikult EL-u ei puutugi (reinvesteeritud kasumi maksuvabastuse säilitamine näiteks). Ei ole suundumust EL-u lähendamiseks inimesele, kodanike huvide esiplaanile asetamist. Räägitakse vaid mingitest riigi huvidest. Tahaks näha algatusi osalusdemokraatia edendamiseks, suundumust riikide juhtimise poliitika(huvide-)põhisest teadmuspõhisemaks muutmisele. Liigselt korratakse kui mantrat konkurentsivõimet – nagu see oleks EL-u kodanike paleus. Ei, EL peab teenima inimese heaolu ja konkurentsivõime, selles dokumendis liiati vaid kitsalt majandusega piirduvana, on üks selle saavutamise vahendeid. Töökohtade loomisest räägitakse vaid IT ja teenuste sektoris, mitte füüsilisi väärtusi loovates valdkondades. (Võimalik muidugi, et alaarenenud tootmine on ainuüksi Eesti majanduse probleem, mistõttu olekski Eestil kohatu sellest EL tasemel rääkida.) Majanduspoliitika peatükk sisaldab vaid rahandust. Kas Eesti riik kavatseb majandusega tegelemisest veelgi kaugenedaω Kui siiski lisatakse midagi ka majanduspoliitikast, siis pakun üheks punktiks: „Eesti seab EL-s prioriteetseiks loodusvarade kasutusel põhinevaid traditsioonilisi majandusharusid nagu põllumajandus, metsandus, jahindus, kalandus, nähes neis hõlmatud inimest teadliku liitlasena loodusvarade jätkusuutlikul haldamisel ja kasutamisel ühiskonna hüvanguks.“ KONKREETSET: III raamseisukohas tuleks rõhutada erinevate poliitikate koordineerimise ja efektiivsete regulaatorinstrumentide, kontrolli ja sanktsioonide vajadust, sest nendeta lihtsalt ei toimu enamike heade kavatsuste (näiteks ressursiefektiivne majandus) täitumine. Punkt 1. On õige, et killustatud siseturu asemel tuleb luua EL ühtne siseturg. Samas tuleb seda siseturgu veelgi „killustada“ – kõikvõimalikele kohalikele, eriti toidutoodetele tuleb anda bürokraatiast ja EL universaalsetest standarditest võimalikult vähe piiratud eluõigus. See toetab kultuurilist mitmekesisust, kohalikku identiteeti ja muidugi ka tööhõivet . Punkt 9. Ühise finantsteenuste turu sisse tuleks arvata ka pankade poolt kodanikele rakendatavate kõikvõimalike teenustasude, sh. fondide haldamise tasud, ühtlustamine. Kui EL suutis ühtlustamisega alla suruda mobiiltelefonioperaatorite tariife, peab ta suutma sama teha ka pankadega. Punkt 29. Lisada, et nimetatud lepingud peavad sisaldama nii kriise ennetavad kui karistusmeetmed riikidele, mis oma kohustusi ei täida. Punkt 30. Räägitakse finantsintegratsioonist Läänemere piirkonnas ühtse euroala sees. Kas selline mõte paja ühes servas paksemat suppi keeta põhineb mingitel uuringutel-analüüsidelω Kas teised euroala riigid on sellise lähenemisega nõusω Punktid 31 ja 32. Paljud eesmärgid on nimetatud, kuid puudub kõige olulisem – maksud peavad olema ka õiglased. St. koormama maksumaksjaid (nii ettevõtteid kui üksikisikuid) õiglaselt, arvestades üle EL väga erinevaid tingimusi, milles nii inimesed kui ettevõtted toimivad. Kodu kütmist pole õiglane maksustada võrdselt Soomes ja Küprosel näiteks. Jah, maksusüsteemi ühetaolisus ja lihtsus on olulised, kuid neid omadusi ei tohi tõsta esmatähtsateks. Punkt 38. Miks analüüsida toetusmehhanismide moonutavat mõju ainult pikemas plaanisω Selline analüüs peab olema pidev. EL omab selleks pädevad organid. (Eesti peaks oma tarbeks looma Energiaagentuuri – ja jumala pärast äraunustama juba olnud sellenimelise karikatuuri!) Veel – ei pea toetama taastuvaid energiaallikaid, vaid neist allikaist energia tootjaid sellise arvestusega, et tarbija, eriti kodudes ei peaks oluliselt rohkem maksma. Ja veel – milleks see viimane lauseω Kas see, et Eesti valitsus tahab elektriekspordilt rohkem teenida, on mingi EL-poliitika aspektω Pigem on see ikka Eesti sisepoliitiline asi. Punkt 48. Metsandus tuleks panna eraldi punkti alla, sest käsitleb ainult metsamajanduslikke aspekte. Looduskaitse ossa tuleb lisada: „Eesti taotleb EL 7. keskkonnategevuskava (Environmental Action Plan) koostamist ja sarnaselt eelnevatega normdokumendina kehtestamist.“ „Elurikkuse vähenemise peatamiseks tuleb tegutseda kohe, et täita aastaks 2020 püstitatud eesmärk säilitada toimivad ja teenuseid pakkuvad ökosüsteemid, mis tagavad inimese heaolu ning vaesuse vähenemise. Vahendeid elurikkuse kaitseks tuleb kaasata ka erasektorist." Punkt 51. Tuleb tagada TERVISLIKU toiduga kindlustatus. Veel -- lause nurksulgudes tuleb üldse ära jätta või viia see punkti 53. Ja nõuda tuleb konkurentsimoonutuste kõrvaldamist mitte riikide vaid põllumajandustootjate vahel EL riikides. Punkt 79. Mõiste “mitmerahvuselised“ ei lähe siin kohe mitte. Kas on tegemist mingi tõlkeveagaω Multinationalω 9. oktoobril 2011 Tervisi!! Juhan Telgmaa, 5117041, telgmaa@hot.ee P.S. Kas tõesti oli seni esitatud vaid üks arvamusω See näitab, et konsultatsioone tuleb kuidagi teisiti teha. Teisest küljest näitab see üldsuse täielikku ükskõiksust selle suhtes, kuidas asjade kulg EL-s meie elu mõjutab. Üsna ärevusttekitav tõdemus. J. Osalusveeb, avaldatud 4 kuud tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Disainivaldkonna tegevusplaan 2011-2013

Tere, Lugesin Teie disianivaldkonna tegevusplaani ja annaksin Teile väikese soovituse, et vaataksite üle lk 21 Disainiõiguskaitse alajaotuse. Esmapilgul tundub seal olevat palju segadust. Juba kasvõi see, et olete teinud liigituse: autoriõigus ning intellektuaalomand. Üldiselt räägitakse ikka nii, et on olemas intellektuaalomand ja selle alajaotusteks on autoriõigus ning tööstusomand (töösrusomandi alajaotuseks on siis tööstusdisain ja selle kaitse). Samas osaliselt kuuluvad disini autori õigused autoriõiguste alla. Seega võibolla peaksid disainiringkonnad looma EAÜ taolise ühingu, kes seisab disaini loojate õiguste eest. Teiseks kaubamärgiseadus kehtib Eestis aastast 1992. Lisaks püüdsin aru saada tegevuskava alguses antud disaini definitsioonist, mis on toodud väga laiana. Samas on päris pretensioonikas hiljem õiguskaitse all rääkida disaini õiguskaitsest kasuliku mudeli või patendi kontekstis. Aga teen hoopis ettepanku, et Eesti Patendivolinike Selts on valmis oma sõna sekka ütlema või nõuandeid jagama, sest tegelevad ju meie seltsi liikmed igapäevaselt oma klientide tööstusdisainilahenduste kaitsmisega/nõustamisega ja näevad õiguskaitsega seonduvaid probleeme ning muresid, mida ei pruugi näiteks näha riigiametid. Lugupidamisega, Margus Sarap Eesti Patendivolinike Seltsi juhatuse esimees Osalusveeb, avaldatud 6 kuud tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Laste ja perede arengukava 2012-2020

Arengukavas on välja toodud mõte (lk 17), et kui vanem sõidab ära välismaale tööle, siis selline olukord vajaks vanemate teadlikkuse tõstmist ning õpetajate ja sotsiaaltöötajatae teavitamist. See kõik on minu arvates tagajärgedega tegelemine. Riik täitku oma kohust, võimaldagu vanematel oma lapsi kodus kasvatada, luues läbi inimestele töökohti. Siis saab vanem täita oma kohust, mitte ei pea oma lapsi küla kasvatada jätma. Ei tea ühtegi vanemat, kes läheks rõõmuga oma lastest kaugele tööle. Siin pole vaja mitte vanemate teadlikkust tõsta, mures on nad niigi, vaid leida lahendusi, kuidas teha nii, et vanem ei peaks välismaale tööle minema. Mis puudutab lapse kaitset meedia mõju eest., siis siin on minul ettepanek näiteks alkoholireklaam Eestis täielikult keelata. Riigi poolt on väga kahepalgeline käitumine, kohustada vanemaid üksi tegema selgitustööd alkoholi mõjudust, kui keskkond ja meedia propageerivad midagi muud. Kui veel noorte sõltuvusprobleemidest rääkida, siis võiks arengukavassse sisse kirjuatada, kuidas riik kavatseb ennetada, toetada ja nõustada sõltuvsuprobleemiga noori ja lapsevanemaid. Olen oma peres alaelalise lapse alkoholiprobleemiga kahjuks palju kokku puutunud ja tunenn, et olen selles võitluses väga üksi. Meedia survel ja alkoholi kergele kättesaadavusele on väga raske võidelda ja oma põhimõtteid rakendada, kui ühiskonna moraal on kahepalgeline. Lisaks hämmastab politseinike ükskõiksus, kes oma trahvikviitungi ära kirjutanud , ei vaevu alaelaise vanematele isegi teatama vahejuhtumist , rääkimata sellest, et suunata noor mõne spetsialisti poole , et siis koos mõelda, kuidas ja mismoodi kõik koos võiksid sõltuvusprobleemidega toime tulla. Eesti tegelikkus on see, et kedagi tegelikult ei huvita peale vanemate (ka nemad mitte alati), miks noor on sellisele teele läinud ja kuidas probleemi süvenemist peatada juba eos. Vahel oleks siin vanematele spetsialisti abi hädavajalik. Osalusveeb, avaldatud 7 kuud tagasi

Konsultatsioon avatud: Keskkonnaministri määruse Kivististe kaitse alla võtmine eelnõu

Looduskaitseseaduse paragrahvi 10 lõike 5 kohaselt võtab Eesti looduses esineva haruldase või ohustatud kivistise kaitse alla keskkonnaminister määrusega. Käesoleva määrusega muudetakse kehtivaid kaitsekategooriaid. Määruse eesmärk on muuta kivististe kaitsekategooriad täpsemaks ja Eestis olusid paremini arvestavamaks. Osalusveeb, avaldatud 8 kuud tagasi

Konsultatsioon avatud: Keskkonnaministri määruse Kivististe kaitse alla võtmine eelnõu

Looduskaitseseaduse paragrahvi 10 lõike 5 kohaselt võtab Eesti looduses esineva haruldase või ohustatud kivistise kaitse alla keskkonnaminister määrusega. Käesoleva määrusega muudetakse kehtivaid kaitsekategooriaid. Määruse eesmärk on muuta kivististe kaitsekategooriad täpsemaks ja Eestis olusid paremini arvestavamaks. Osalusveeb, avaldatud 8 kuud tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu

Hetkel kehtiv Jäätmeseadus on põhjustanud märkimisväärseid turutõrkeid sj suure hulga jäätmekäitlejate turult välja tõrjumise ja olemasolevate elutähtsate teenuste (jäätmehooldus vastavalt Hädaolukorra seadus para 34 lg 9 p4) rajatiste tegevuse peatumise ja lõpetamise. Ehedaks näiteks Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas OÜ pankrotistumine, Teeme Ära 2008 jäätmete lõpuni käitelmise võimatus tulenevalt tootjavastutussüsteemide (-organistsioonid) tegevuse reguleerimatusest ja "saastaja maksab" printsiibi väärast kohaldamisest, Utileek Oü ja Utileek Lõuna OÜ tegevuse lõppemise, olemasolevate käitiste (Uikala Prügila AS, Narva Jäätmekäitluskeskus OÜ, Kudjape ning Maasi Jäätmejaamad, Amestop Torma prügila) tegevuse piiramise vajaduse/nõudluse näiliku puudumise tõttu. 1. VV määrust nr 104 täiendades: 1.1. .... paragrahvi 1 lõikega 5 tuleks jäätmearuandluse üheltmõistetavust silmas pidades ja et oleks toimingute tegemise asukoht määratav, jäätmekäitlus kontrollitav, tuleks sõnastust muuta: "(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 12 nimetatud taaskasutamistoiming hõlmab taaskasutamiseelseid toiminguid, sealhulgas eeltöötlemist nagu koodinumbritega R1–R11 märgitud taaskasutamistoiminguid, mille raames jäätmete jäätmekood muutub.;" 1.2. ....paragrahvi 2 lõikega 3 tuleks jäätmearuandluse üheltmõistetavust silmas pidades ja et oleks toimingute tegemise asukoht määratav, jäätmekäitlus kontrollitav, tuleks sõnastust muuta: "„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 13 nimetatud kõrvaldamistoiming hõlmab kõrvaldamiseelseid toiminguid, sealhulgas eeltöötlemist nagu koodinumbritega D1–D12 märgitud kõrvaldamistoiminguid ettevalmistav sortimine, purustamine, kokkupressimine, granuleerimine, kuivatamine, tükeldamine, konditsioneerimine või eraldamine, mille raames jäätmete jäätmekood muutub või toimingu tagajärjel tekkiv jäätmeliik kuulub kõrvaldamise asemel taaskasutamisele.” 2. Jäätmeseadust täiendades: 2.1. muudatusettepaneku p12 osas: ei ole vaja mõelda välja mingeid mõisteid või sõnastusi millega antakse kellegi diskretsioon mingeid otsuseid vastu võtta, mille osas peab pikkasid kohtuvaidlusi läbima EV õiguse vastavuse osas EÜ õigusele. Seonduvalt soovitan muuta § 2(prim) lg 1 p3 sõnastust vastavaks 2008/98/EÜ´le "3) aine või ese vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehni­listele nõudmistele ning kehtivatele õigusaktidele ja toodete suhtes kohaldatavatele standarditele, kui sellised peaksid eksisteerima". 2.2. Samuti ei tohiks vastava § 2(prim) lg 2 vastu võtta kuivõrd annab kohatu suvalist diskretsiooni Keskkonnaministrile, kehtestada suvalisi tingimusi, suvalistele jäätmeliikidele; alternatiivselt tuleks sätestada Keskkonnaministri õiguse piirangud ja siduda need nt. EÜ direktiivide ja määrustega nt järgnevalt: "(2) Keskkonnaministril on õigus kehtestada määrusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumite täpsustamiseks EÜ direktiivide ja määruste alusel, sätestades vajaduse korral ka saasteainete sisalduste piirväärtused taaskasutustoimingu tulemusena saadud asjas ning võttes arvesse selle asja mis tahes võimalikku negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele.". 2.3. Analoogselt eelmises punktis nimetatuga tuleks ka § 2(sekunda) lg 3 osas käituda, kas sidudes diskretsioon EÜ direktiivide ja määrustega või vastava kõrvalsaadusteks määramise või mitte diskretsiooni võimalus üldse ära võtta. 2.4. muudatusettepaneku p.13 osas, tuleks muuta § 5(prim) p.3 sõnastust ja jätta sellest välja järgnev "mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud jäätmetega". Kui tähte närida, mida ilmselgelt tehakse siis tuleb arvestada et toiduainetööstuses ei teki ainult koostise ja olemuse poolest punktis 2 nimetatud jäätmetega samalaadseid biolgaunevaid jäätmeid. 2.5. muudatusettepanku p.14 on absurdne - vastava sõnastusega ei tohiks küll vastavat käiku lasta. Vastavat §6 lõikega 4 võiks täiendada küll sedastades et ohtlike jäätmeid ei tohi segada muude materjalide või jäätmetega ega lahjendada. 2.6. muudatusettepaneku 20 osas tundub et jällegi minnakse väga kaugele 2008/98/EÜ Artikkel 3 p.5 sõnastusest. Seega asjakohaselt võiks sõnastus olla järgnev: "Jäätmetekitaja on igaüks, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed (esmane jäätmetekitaja), või igaüks, kes teeb jäät­mete eeltöötlust, segab jäätmeid või sooritab jäätmetega muid toiminguid, mille tulemusel nende jäätmete olemus või koostis muutub.Jäätmetekitajaks ei loeta jäätmekäitlejat kes keskkonna- või varalisekahju või reostuse vältimise eesmärgil eraldab jäätmekäitlejale tarnitud jäätmetest, mille on algselt tekitanud muu isik, ohtlikud jäätmed või taaskasutatavad jäätmed, samuti jäätmete osas millest jäätmed on eraldatud." 2.7. arvestades 2008/98/EÜ Artikkel 8 (4) ja Artikkel 14 tuleks muuta jäätmeseaduse § 11 järgnevalt: "(2) Kooskõlas põhimõttega, et ´saastaja maksab´, peab jäätme­ käitluse kulud kandma esmane jäätmetekitaja või jäätmevaldaja antud ajal või eelmised jäätmevaldajad.". Siinkohal oleks asjakohane lisada viide Euroopa Kohtu asja C-254/08 Kohtujuristi arvamuse p-dele 31-36, mis "saastaja maksab" printsiibi rakendamise põhimõtteid selgitab. 2.8. Samuti tuleks täiendada §-i 11 lõikega 3 järgnevalt "Seadusega sätestatud juhtudel, kui rakendatakse ´tootja vastutust´, peab jäätmehoolduse kulud, mida jäätmete taaskasutamise tulud ei kata, kandma selle toote tootja, millest jäätmed tekkisid, ja sellise toote turustajad. Tootja vastutust kohaldatakse ilma, et sellega piirataks vastutust jäätmekäitluse eest ning ilma et sellega piirataks olemasolevate jäätmevoogusid ja tooteid käsitlevate konkreetsete õigusaktide kohaldamist: järgnevate jäätmeliikide osas: 1) pakendijäätmed; 2) probleemtooted."; arvestades 2008/98/EÜ Artikkel 15 tuleks täiendada Jäätmeseaduse § 11 lõikega 4 järgnevalt: "Kui jäätmed edastatakse esmaselt jäätmetekitajalt või jäät­mevaldajalt eeltöötlemiseks, ei kaasne sellega vabastus täieliku taas­kasutus- või kõrvaldamistoimingu sooritamise vastutusest."; Paralleelselt tuleks muuta Pakendiseadust muuta täiendades Pakendiseadust aluse osas: "Seadus kehtestatakse « Jäätmeseaduse» (RT I 2004, 9, 52) § 11 lõike 3 alusel". 2.9. muudatusettepaneku p.24 osas tekitab segadust § 14 lg 1(sekunda) sõnastus mis on ettepanekus absurdne ja sisuliselt muudab mõttetuks sama paragrahvi muudatusettepaneku lg 1(prim) - säärane sõnastus tekitab lõputuid kohtuvaidlus selles osas mis siis ikkagi on majanduslikult teostatav, samuti kuivõrd on nõue ja põhimõte et jäätmeid ei segata ja kogutakse liigiti siis ei tohiks vastavale risti vastupidist sätet vastu võtta. Seega palume § 14 lg 1(sekunda) välja jätta täies ulatuses. 2.10. muudatusettepaneku p.37 osas tuleks suurema täpsusega 2008/98/EÜ eeskujul määratleda jäätmehierarhiast kõrvale kaldumise tingimused järgnevalt: "(2) Jäätmehierarhiast võib kõrvale kalduda, kui see tagab parima keskkonnaalase üldtulemuse ja on õigustatud olelusringil põhineva lähenemisega kõnealuste jäätmete tekitamise ja käitle­mise üldmõjule." 2.11. seoses "saastaja maksab" printsiibiga (vt. EÜ Kohtu asja kohtujuristi ettepanek p.31-36) ja 2000/53/EÜ Artikkel 5 lg 1 ning Artikkel 5 lg 4 tuleks muuta Jäätmeseaduse § 26 ja tunnistada kehtetuks lg 1(prim) sisutu viide lg-le 3. Samuti tuleks muuta Jäätmeseaduse § 26 lg 4 sõnastust järgnevalt: " Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete jäätmehoolduse kulud kannab tootja või tootjate ühendus." jättes välja sõnastuse "Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isik kannab jäätmevaldajalt vastuvõetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kulud." kuivõrd sääraselt vabaneksid kohustatud tootjad tootja vastutusest ja see kanduks kohatult üle isikutele kes tootja vastutust ja jäätmehoolduskulusid tootja vastutuse alla käivate jäätmete osas kandma ei pea. 2.12. seoses muudatusettepanekuga p.42 oleks asjakohane kohandada Vabariigi Valitsus 17.06.2010 määrust nr 80 "Rehvidest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord" § 4 lg 4 tuleks tühistada ja lg 3 tuleks kas tühistada või sõnastada ümber järgnevalt: "Tootjate ühendus peab rajama vanarehvide kogumispunktid igasse Eesti maakonda, võttes arvesse rahvastiku tihedust ning seda, et vanarehvide üleandmine oleks kasutajale võimalikult mugav. Tootjate ühendus peab rajama vanarehvide kogumispunktid vähemalt igasse Eesti linna, alevisse ning üle 1500 elanikuga alevikku.". Vastav muudatusettepanek on vajalik et vältida müügivõrgu või jäätmekogumispunktide rajamise nõuet isikutele, kelle põhitegevus ei ole jäätmete kogumine, kes vo müüb oma maale toodud rehve vaid ühes punktis üle Eesti ja suudab selle müügipunkti vahendusel koguda piisaval hulgal vanarehve et täita oma kohustused. Kui muudatust ei tehta ja sääraseid teriitoriaalseid piiranguid ja eeltingimusi tegevuseks sj rehved müügi ja vahetuse teenuse raames jäätmekogumisteenuste osutamiseks seatakse on see teenuste direktiivi 2006/123/EÜ Artikkel 15 rikkumine seades diskrimineerivaid nõudeid ja sundides tootjaid koonduma tootjate ühendustesse. Kuivõrd rehvimüügipunktidel on koguselise ja brändi piiranguta tagasivõtmise kohustus ja müügipunkte on vastava tihedusega igas Eesti linnas, alevis ning üle 1500 elanikuga alevikus siis üksikute tootjate vastava kogumisvõrgu omamise nõue elanikkonna jäätmetest vabanemise võimalusi ei vähenda. 2.13. arvestades 2000/53/EÜ Artikklit 2 p.10, Artikkel 5 lg 4 seose Jäätmeseaduse § 26(prim) oleks vaja viia sisse muudatus probleemtooteregistrisse andmete esitamise osas ja nt lg 1(sekunda) muutmisega järgnevalt: "Probleemtooteregistrile peab esitama andmeid ka ettevõtjad (tootjad, turustajad, kogujad, mootorsõidukite kindlustusseltsid, demonteerijad, purustajad, taaskasutusele ja ringlusse võtjad ning muud kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ning nende osade ja materjalide töötlemisega tegelevad ettevõtjad), ja isikud kes viivad Eestist välja mootorsõidukeid, rehve ning patareisid ja akusid." 2.14. seose ülaltoodud p.2.13 tuleks muuta probleemtooteregistri põhimäärust § 6 lg 2 p-i1 järgnevalt: "1) ettevõtja, tootja või tootjate ühenduse nimi;" samuti tuleks muuta järgnevaid sätteid: § 10 lg 1 ja § 10 lg 3 ning § 12 lg 1 ja § 12 lg 2 ning § 13 lg 1 p 1 ning § 13 lg 4 ning § 14 lg 1 ning § 14 lg 3 ning § 15 lg 1 ja § 15 lg 5, § 19, § 20, § 21 milles tuleb lisada sõna "tootja" ette sõnad "ettevõtja või"; samuti tuleks muuta § 11 sõnastust järgnevalt: "Registrisse esitab andmed ettevõtja enda nimel ning tootja või tootjate ühendus tootja nimel (edaspidi tootja)." Samuti tuleks tühistada Probleemtooteregistri põhimääruse § 13 lg 2, lg 3 ning § 14 lg 1 p 5 ja § 14 lg 2 kuivõrd see diskretsioon kohatult rakendatuna piirab kaupade vaba liikumist kuivõrd Probleemtooteregister mis suhtleb aktiivselt tolliga saab sääraselt täna kehtiva redaktsiooni kohaselt kohatult piirata kaupade sissevedu ja turustamist. 2.15. Samuti tuleks pidades silmas "saastaja maskab" printsiibi olemust (vt. EÜ kohtu asja C-254/08 kohtujuristi ettepaneku p.30-35: 30. „Saastaja maksab” põhimõte on vastavalt EÜ artikli 174 lõikele 2 üks ühenduse keskkonnapoliitika põhimõtteid. Selle kohaselt peab saastuse põhjustanud isik kandma selle kõrvaldamise kulud. 31. Keskkonnakaitse jaoks on „saastaja maksab” põhimõte oluline eelkõige seetõttu, et see motiveerib saastajat keskkonnasaastust vältima.(14) Kui see on keskkonda saastava käitumise keelu asemel sätestatud kulude kandmise korrana nagu direktiivi 2006/12 artiklis 15, siis saab saastaja otsustada, kas ta lõpetab saastamise või vähendab seda või kannab hoopis selle saastuse kõrvaldamisega seotud kulud.(15) 32. Lisaks on „saastaja maksab” põhimõtte eesmärk jagada õiglaselt keskkonnasaastusega seotud kulud. Neid ei pea kandma teised, eelkõige mitte üldsus, ning neid ei eirata, vaid need peab kinni maksma isik, kes saastuse eest vastutab.(16) Euroopa Kohus on seetõttu leidnud, et „saastaja maksab” põhimõte on proportsionaalsuse põhimõtte väljendus.(17) Nõuda jäätmete kõrvaldamise kulude kandmist neilt, kes ei ole neid jäätmeid tekitanud, oleks nimelt kohatu. 33. Kulude jaotamise põhimõttena on „saastaja maksab” põhimõte samas ka võrdse kohtlemise ning mittediskrimineerimise põhimõtte täpsustus. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et sarnaseid olukordi ei koheldaks erinevalt ja et erinevaid olukordi ei koheldaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud(18) Asjaolude võrdlemisel ning jäätmete kõrvaldamise kulude kandmise kohustuse võimalikul õigustamisel on „saastaja maksab” põhimõtte puhul määrav kriteerium saastaja osalus. Kui seda põhimõtet kohaldada ettevõtjatele järjepidevalt ja ühetaoliselt, siis tagatakse sel moel ka aus konkurents.(19) 34. Euroopa Kohtu arvates on seega ühest küljest „saastaja maksab” põhimõttega vastuolus, kui jäätmete tekkimisega seotud isikud vabaneksid direktiivis 2006/12 ette nähtud rahalistest kohustustest,(20) teisest küljest ei tohi kedagi kohustada kandma sellise saastuse kõrvaldamisega seotud kulusid, mille tekitamise eest ta ei vastuta.(21) Euroopa Kohus väitis viimast küll veereostuse kontekstis, kuid seda saab üle kanda ka jäätmete kõrvaldamisele.) tuleks täiendada Riikliku Probleemtooteregistri põhimäärust § 22 lõikega 3 ja Riikliku Pakendregistri põhimääruse §18 lõikega 4 järgnevalt: "Register koondab registrisse andmete esitajate andmed kvartaalselt, igale aruandeaastale järgneva kuu lõpuks. Koondatud andmete alusel koostab ja edastab andmete esitajatele kalkuleeritud teatise (teatis) keskmise kohustuste, eraldi kogumine ja taaskasutamine, täitmise kohta andmete esitaja poolt vastaval kvartalil ning nimekirja isikutest kes on täitnud kohustusi, eraldi kogumine ja taaskasutamine, alla keskmise kohustuste täitmise taseme. Teatis on piisavaks aluseks andmete esitajate vahel kohustuste täitmise kulude õiglaseks jaotuseks (clearing) arvestatakse andmete esitaja poolt turule lastud koguseid." Vastavad sätted tuleks jõustada tagasiulatuvalt alates 01.06.2004. 2.16. seoses muudatusettepanekuga nr 44 arvestades et vahepeal on vastu võetud uus direktiiv saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta 2008/1/EÜ, mille Artikkel 2 p.12 annav mõiste tähenduse, siis oleks kohatu viidata vana viidet omavale ja ilmselt vananenud EV õigusaktile ning seonduvalt pakun välja järgneva muutatuse Jäätmeseaduse §29 lg 3 osas: "(3) Jäätmehoolduses tuleb kasutada ´parimat võimalikku tehnikat´ nagu see on määratletud direktiivis 2008/1/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta. See on kõige tõhusam ja arenenum tegevus ja selle rakendusviisid, mis näitab teatava tehnika praktilist sobivust heitmete piirväärtuste aluse määramise põhimõtte loomiseks, et vältida või kui see ei ole võimalik, üldiselt vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna: " 2.17. seoses muudatusettepanekuga nr 45 jääb arusaamatuks miks Keskkonnaministri määrus vanaõli käitlusnõuete osas mis muu hulgas PCB sisaldusega vanaõli kontrollimatut põletamist seirab soovitakse tühistada. Palun selgitage! 2.18. seoses muudatusettepanekuga nr 47 tuleks paralleelselt muuta ka §30 lg 1 "(1) Jäätmeid tuleb taaskasutada riigi mitte üksiku isiku tasandil, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas, võttes arvesse taaskasutatavate jäätmete olemasolevaid või võimalikke turge, kasutades kogu keskkonna kaitse üldise kõrge taseme saavutamiseks kõige tõhusamat võimalikku tehnikat, olenemata sellest, kas seda tehnikat kasutatakse või luuakse kõnealuses liikmesriigis, kui see tehnika on käitajale mõistlikul viisil kättesaadav" 2.19. seoses muudatusettepanekuga nr 48 oleks parem sõnastus: "Kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldama tootjavastutuse alla käivate jäätmete (pakendijäätmed ja probleemtooted), mille jäätmehoolduse kulud on tarbijad ja lõppkasutajad kandnud hankides toote, liigiti kogumise, sätestades vastava nõude jäätmehoolduseeskirjas. Kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast teostatav, peab kohaliku omavalitsuse üksus korraldama ka paberi- ja papi-, metalli-, plasti- ning klaasijäätmete liigiti kogumise.“ 2.20. seoses muudatusettepaneku nr 49 soovin tuletada meelde et läheduse ja iseseisvuse põhimõte ei laiene taaskasutatavatele jäätmetele (vt. Euroopa Kohtu lahend C-203/96) ja laieneb vaid jäätmete kärvaldamisele. Seonduvalt ei ole õige ja oleks vastuolus EÜ õigusega vastavasisulise piirangu kehtestamine, mis annaks märkimisväärse konkurentsieelise Sillamäel tegutsevale EcoCleaner SIllamäe OÜ-le suunates sinna lisaks Sillamäe jäätmetele ka Narva jäätmed. Ilmselt Eü õiguse ülimuslikkust ei ole vaja selgitada. Palun teavitage kes on vastava muudatusettepaneku autor või lobbyst. 2.21. Seoses "clearinguga" (ülaltoodud 2.15.) oleks asjakohane laiendada jäelvalvepädevust omavate isikute ringi järgnevalt muutes Jäätmeseadus § 119 lg 1: "(1) Järelevalvet käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon ja kohaliku omavalitsuse üksus või asutus keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras ning Konkurentsiamet Konkurentsiseaduses ja Tarbijakaitseamet Tarbijakaitseseaduses sätestatud korras." ning lisades Jäätmeseadus § 119 lg 3(tertia) järgnevalt: "Konkurentsiamet on kohustatud kontrollima huvitatud isiku ajendi alusel tootja vastutuse kohustuste täitmise kulude õiglaset jaotust tootjate ning tarbijate ja lõppkasutajate ning jäätmevaldajate vahel ning põhjendamatute kohustuste täitmisega viivituste või kohustuste eiramise korral võtma kasutusele sunnimeetmeid.". 2.22. Seoses tootja vastutuse selgitamisega tuleks muuta vastutust käsitlevaid Jäätmeseaduse sätteid: 2.22.1. muuta § 124 objekti järgnevalt "Jäätmete, millele rakendub tootja vastutus, tagasivõtu, kogumise või taaskasutamise ningkaasnevate kulude kandmise kohustuse rikkumine" 2.22.2. täiendada § 127 lg-ga 2(prim) järgnevalt: "(2(prim)) Käesoleva seaduse § 124 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) Konkurentsiamet; 2) Tarbijakaitseamet." 2.23. Samuti oleks vaja seoses tootjavastutusega ja "saastaja maksab" printsiibiga, arvestades EÜ Kohtu asja C-254/08 Kohtujuristi ettepaneku p.31-35, muuta Jäätmeseaduse § 128 lg-de sõnastust järgnevalt: "(1) Jäätmete keskkonda viimisega, jäätmete hülgamisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud või jätnud isik (edaspidi saastaja). (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud või hüljatud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul."; Samuti tuleks täiendada lg 7 osas järgnevalt: (7) Jäätmete millele rakendub tootja vastutus likvideerimisega seotud kulud kannab tootja. 2.24. Seoses muudatusettepanekuga nr 60, leian, kuivõrd aastaid on tootja vastutus organisatsioonid hiilinud kõrvale vastutusest viidates vähimate sihtarvude täitmiseni ja et ka Keskkonnainspektisoon on selles osas jäänud tegevusetuks, pean vajalikuks järgnevat täiendust § 136(tertia) osas: "(3) Käesoleva seaduse alusel sätestatud tootja vastutuse osas sätestatud vähimate sihtarvude täitmine ei vabasta vastutusest jäätmehoolduse eest ja sellega kaasnevate kulude kandmise osas." Vastav säte on vajalik et sihtarvud ei oleks jätkuvalt kvantitatiivsed piirangud jäätmete milelle rakendub tootja vastutus kogumisele ja taaskaustamisele ja vastavate jäätmete osas (hetkel EÜ) õigusaktide sätestatud kohustustest vabastava teenuse pakkumisel, mis on keelatud teenuste direktiiviga 2006/123/EÜ. Täiendavalt tuleks seda sisse tagatisrahag paekndite osas clearing mehhanism millele on viidatud Komisjoni kommunikatsioonis (2009/c 107/01) p.3.3.3 (b)!!!! KÕIK CLEARING JA TOOTJAVASTUTUST JA "SAASTAJ MAKSAB" PRINTSIIPI KÄSITLEVAD SÄTTED TULEKS TAGASIULATUVALT RAKENDADA ALATES EÜ´GA LIITUMISEST, ET SAAKS VÕTTA TOOTJAVASTUTUSORGANISTASIOONID VASTUTUSELE JA SEIRATA RIIGI VASTUTUST!!! Lugupidamisega, lootes et rakendate "think small first", Märt Hohensee Eesti Teisese Toorme MTÜ (liikmed: Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas OÜ, Utileek OÜ, Utileek Lõuna OÜ) Mob. +372 56 073 735 E. mart.hohensee@utileek.ee Osalusveeb, avaldatud 11 kuud tagasi