Michal: vähenenud on nii kuritegevus kui vangide arv

Vanglateenistuse 93. aastapäeval peetud kõnes rõhutas justiitsminister Kristen Michal, et kriminaal- ja vangistuspoliitikas peab hirmude ja emotsioonide levitamise asemel astuma ratsionaalseid ja teaduslikult põhjendatud samme.Michali sõnul peljati alles mõned aastad tagasi seoses vangide vähendamisega kuritegevuse kasvu ja üsna laialdaselt oli levinud usk, et kõige parem viis kuritegevuse vastu võidelda on hoida võimalikult palju kurjategijaid võimalikult kaua kinni. „Reaalsuses on langenud nii kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste arv kui ka kuritegevus. Kui 2006. aasta algul oli meil 4410 vangi ja 7885 kriminaalhooldusalust, siis sel nädalal olid need näitajad 3361 ja 7176. 2006. aastal registreeriti Eestis 51 834 kuritegu, 2011 oli registreeritud kuritegude arvuks 42 567. 2011 aastal langes ka kogu kuritegevus võrreldes aasta taguse ajaga 12%. Reaalne elu näitab, et kriminaal- ja vangistuspoliitikas peab astuma ratsionaalseid ja teaduslikult põhjendatud samme, mitte lähtuma emotsioonidest. Vähenenud vangide arv on seda positiivsem maksumaksjale, et me kõik maksame peale nii kurjategijate trellide taga viibitud päevade eest, kui nende järelhooldamise eest,“ rääkis Michal. Minister rõhutas oma kõnes, et oma lähiajaloo tõttu on vangide arvu vähendamisel kriminaalpoliitika võimalused siiski piiratud, mistõttu muutub aina tähtsamaks see töö, mida tehakse vanglates endas ning valikud, millisesse vangide kategooriasse me panustame. „On selge reaalseid rahanumbreid vaadates, et kuna kõigiga võrdselt ei suuda me tegelda, siis tuleb valikuid teha. Kindlasti tuleb enam panustada noortesse ja alaealistesse vangidesse ning nende haridusele ja töökogemuse omandamisele vanglas. Mida varem ja mida tõhusam on ennetustöö ja sekkumine võimalikult varases faasis, seda kokkuhoidlikum see ühiskonnale kokkuvõttes tuleb,“ sõnas Michal. Lõpetuseks avaldas justiitsminister heameelt, et üheks justiitsministeeriumi möödunud aasta edumärksõnaks oli hea koostöö Rae valla ja RKASiga uue Tallinna vangla rajamisel Rae valda Soodevahe ja Veneküla külla. „Praeguse seisuga on RKAS esitanud juba detailplaneeringu Rae valda vastuvõtmiseks, planeeringu kehtestamiseni on lootust jõuda hiljemalt selle aasta mais. Ja kui kõik hästi läheb, saavad Tallinna vangla töötajad ja vangid südalinnast ära kolida juba 2016. aastal,“ ütles Michal. Justiitsminister ja vanglateenistuse juht Priit Kama andsid vanglateenistuse aastapäeva puhul üle ka vanglaametniku teeneteristid. Teeneteristid said silmapaistvate teenete eest Eesti vanglateenistuse ees Harku ja Murru vangla meditsiiniosakonna juhataja Kristel Kivimets ja Tallinna vangla järelevalveosakonna peaspetsialist Ranel Annama. Kristel Kivimets on andnud suure panuse vanglateenistuse meditsiinivaldkonna arendamisesse ja eesmärkide elluviimisesse, teostanud parima praktika projekte, mille on kolmel korral tunnistanud auhinnavääriliseks ka Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Ranel Annama on andnud suure panuse vanglaametnike enesekaitse- ja erivahendite kasutamise treeningutesse ning sütitanud treeningutel osalema vanglatööst huvitatud gümnaasiumi õpilasi. Ta on osalenud aktiivselt eriolukordade lahendamise taktikate väljatöötamisel ning oma julge ja professionaalse tegutsemise tulemusel hoidnud ära Tallinna Vangla kinnipeetava põgenemise. Justiitsministeerium, avaldatud 3 paeva tagasi

Kohtunikuabi amet saab täna 15 aastaseks

Juba 15 aastat on kohtunikuabid täitnud olulist ülesannet tagades kohtulike registrite pidamise ja registriandmete õigsust.Justiitsminister Kristen Michali sõnul on kohtunikuabi ameti tekkimise põhjuseks 1995. aastal  jõustunud äriseadustik, millega otsustati äriregistri pidamine anda kohtutele. „Äriseadustiku jõustumisega pandi registrile suur vastutus, mis eeldas registripidaja juriidilist asjatundlikkust ja sõltumatut positsiooni. Samuti nähti kohtunike järelevalve all oleva registri loomises võimalust vähendada võimalike kohtuvaidluste arvu ja hoida kokku halduskuludelt,“ lisas minister. Ministri sõnul otsustasid alguses registrikannete tegemise üle kohtunikud, kuid juba 1996. aastal muudeti taas registrite pidamist reguleerivaid seadusi, millega loodi nii  toonastes kinnistusametites kui ka registriosakondades kohtunikuabide ametikohad.“Esimene kohtunikuabi eksam toimus 1997. aasta jaanuaris, mille tulemusena nimetas tolleaegne justiitsminister Paul Varul sama aasta 3. veebruaril ametisse esimesed 41 kohtunikuabi,“ lausus Michal. Täna on kohtunikuabisid ametis 63. Nendest 32 kinnistusosakonnas, 20 registriosakonnas ja 4 maksekäsuosakonnas. 7 kohtunikuabi on ametis maakohtute õigusteenistuses. Kohtunikuabide ülesanded ja vastutusvaldkonnad sõltuvad sellest, millises osakonnas kohtunikuabi ametis on. Näiteks nii kinnistuosakonna kui ka registriosakonna kohtunikuabid lahendavad osakonda saadetud isikute avaldusi ja teevad avalduse õiguspärasuse korral kandeid kohtulikesse registritesse, nagu näiteks kinnistusraamatusse, äriregistrisse või pärimisregistrisse. Samas jälle maksekäsuosakonnas viivad kohtunikuabid läbi maksekäsu kiirmenetlusi, mis kujutavad endast lihtsustatud korda rahaliste nõuete maksmapanekuks. Õigusteenistuses lahendavad kohtunikuabid aga laia ringi tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid asju nagu näiteks riigi õigusabi ja menetlusabi asjad. Justiitsministri sõnul on kohtunikuabidest tänaseks kujunenud oma valdkonna spetsialistid, kes on nii kohtusüsteemis kui ka väljaspool väga hinnatud. „Kohtunikeabide töö annab ühest küljest kohtunikele võimaluse enam keskenduda oma töö sisule kui teisest küljest tagab nende töö kvaliteet Eestis olulistes registrites olevate andmete kõrge kvaliteedi, mis on oluline paljudele inimestele. Kindlasti tahan  tänada kõiki kohtunikuabi ametit pidanud inimesi ning soovida tänastele kohtunikeabidele jõudu oma igapäevases töös, sest selle töö kvaliteedist sõltub palju,“ sõnas Kristen Michal Selleks, et tähistada kohtunikuabi institutsiooni 15. aastapäeva, korraldatakse 30.03.2012 konverents, kus astuvad esinejatena üles need isikud, kes on aegade jooksul kohtunikuabide tegemistega seotud olnud (Viljar Peep, Villu Kõve, Rein Tiivel jt), osaleb ka Euroopa Kohtunikuabide Ühingu esindaja.   Justiitsministeerium, avaldatud 4 paeva tagasi

Jälitustoimingute läbiviimise tingimused muudetakse täpsemaks

Valitsus kiitis täna heaks justiitsministeeriumi eelnõu, mis seab tänasega võrreldes jälitustoimingute tegemiseks täpsemad tingimused ja tagab paremini inimeste põhiõiguste kaitse.Justiitsminister Kristen Michali sõnul peab jälitustoimingute puhul olema tagatud ka tõhus kontroll nende teostamise ja põhjendatuse üle, et igaühe õigused ja vabadused oleksid kaitstud. „Selle eelnõu puhul oli meie eesmärgiks tagada jälitustoimingute läbiviimise tingimuste vastavus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni, Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ning põhiseadusega. Lisaks lahendada ka praktikas esilekerkinud probleeme ja ajakohastada kogu jälitustegevuse regulatsiooni,“ ütles Michal. Justiitsminister rõhutas, et kuna tegemist on olulise põhiõiguste riivega, siis peab seaduses ettenähtud regulatsioon olema eriti täpne. „Muuhulgas nähakse eelnõus ette kehtiva õigusega võrreldes täpsemad tingimused jälitustoimingute tegemiseks ning piiritletakse inimeste ring, kelle suhtes võib jälitustoiminguid teha. Näiteks kirjeldasime esmakordselt konkreetse kuritegude loetelu, mille puhul on võimalik koguda jälitustoimingutega andmeid – kehtivas seaduses on jälitustoimingute lubatavus sõltuvuses kuriteo eest ette nähtud karistuse määraga, mis ei pruugi alati olla parim lahendus. Võrreldes täna kehtiva seadusega on eelnõu järgi jälitustoiminguid võimaldavate kuritegude loetelu lühem ja selgem,“ rääkis Michal.  Oluliseks muudatuseks on justiitsministri sõnul ka see, et kui täna võib kiireloomulistel juhtudel kohtu luba nõudva jälitustoimingu tegemiseks loa anda prokuratuur, siis eelnõu kohaselt saab ka edasilükkamatul juhul luba anda ainult kohus. „Selliseid lube on küll varasematel aastatel olnud vaid 4-5, kuid nende väljaandmise viis on tekitanud avalikkuses muret põhiõiguste kaitse osas ja seetõttu hakkavadki edaspidi neid andma kohtunikud,“ sõnas Michal. Õiguskantsleri ettepanekut arvestades täpsustatakse ka jälitustoimingust teavitamata jätmise aluseid ja tõhustatakse selle üle toimuvat järelevalvet. Samuti luuakse jälitustegevusega seonduvalt selgem edasikaebamise kord. Eelnõuga piiratakse ka jälitustoimingute ringi ning sealt jäetakse välja sellised tegevused, mis oma olemuselt jälitustoimingud ei ole. Eelnõu väljatöötamisele eelnes põhjalik jälitustegevuse regulatsiooni analüüs, mille viis läbi laiapõhjaline töögrupp. Töögrupis osalesid lisaks justiitsministeeriumi ametnikele riigikohtu, Tartu Ülikooli, andmekaitseinspektsiooni, prokuratuuri, advokatuuri, siseministeeriumi, õiguskantsleri ja riigikogu õigus- ja põhiseaduskomisjoni esindajad Justiitsministeerium, avaldatud 5 paeva tagasi

Seksuaalkurjategijate keemilist kastreerimist võimaldav eelnõu sai valitsuse heakskiidu

Valitsus kiitis täna heaks justiitsministeeriumis välja töötatud eelnõu, mille eesmärgiks on laiendada seksuaalkurjategijatele ravi, sealhulgas keemilise kastreerimise kohaldamise võimalusi karistussüsteemi osana.Justiitsminister Kristen Michal sõnas, et rahvusvahelise kogemuse põhjal on seksuaalkurjategijate puhul uute kuritegude ärahoidmisel nimelt keemilist kastreerimist võimaldav kompleksravi parimaid tulemusi andnud. „Selle eelnõuga tahame eelkõige ära hoida just laste vastu toime pandud seksuaalkuritegusid, sest uuringud näitavad, et sellistel kurjategijatel on tihti vaimse tervisega seotud probleemid, mis taoliste tegude toimepanemist põhjustavad. See tähendab, et peale oma karistuse ärakandmist on suur tõenäosus, et nad võivad sooritada uusi kuritegusid,“ ütles Michal. Justiitsminister selgitas, et seadusemuudatusega saaks kohtud seada sellise 18-kuulise kuni 3-aastase ravikuuri läbimise ka eelduseks ennetähtaegsele vabanemisele ja kui see ravi jääb ükskõik mis põhjusel pooleli, siis tuleb isikul tagasi vanglasse karistust  kandma minna. „Kompleksravi kasutamisel kurjategija ennetähtaegse vabastamise eeldusena või vangistuse osalisel asendamisel kompleksraviga võib ravi kesta ajaliselt isegi kauem kui reaalne vanglakaristus,“ sõnas Michal. Seksuaalkurjategijate ravi kohaldamine hakkaks toimima sarnaselt narkomaanide sõltuvusraviga, kus tingimuseks on süüdimõistetu enda nõusolek ja ravi minimaalseks pikkuseks on 18 kuud, kuna lühem raviperiood ei anna soovitud tulemusi. Kui süüdimõistetu jätab ravi pooleli, pööratakse täitmisele talle mõistetud vanglakaristus. Ravi kohaldamise otsustab kohus, kes vastava ettepaneku tegemisel kaalub nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, aga samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib talle kaasa tuua ravi kohaldamine. Lastevastaste seksuaalkuritegude ennetamine on üks kriminaalpoliitilisi prioriteete, mida on väljendatud mitmes strateegilises dokumendis, näiteks 2005. aastal siseministri ja justiitsministri poolt vastu võetud Laulasmaa deklaratsioonis, kriminaalpoliitika arengusuundades aastani 2018 ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud vägivalla vähendamise arengukavas aastateks 2010–2014. Eelnõu valmimisse andsid muuhulgas oma panuse Eesti Psühhiaatrite Selts ja sotsiaalministeerium. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks ka järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Riigiprokuratuur, Eesti Advokatuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Eesti Akadeemiline Seksuoloogia Selts, Tervise Arengu Instituut, Eesti Lastekaitse Liit, Tartu Laste Tugikeskus ja Eesti Seksuaaltervise Liit. Justiitsministeerium, avaldatud 5 paeva tagasi

Michal: inimeste turvatunne on püsinud viimastel aastatel stabiilne

Kuritegevuse ees hirmu tundvate inimeste osakaal on aastate jooksul märkimisväärselt vähenenud ning viimasel kolmel aastal on see näitaja püsinud stabiilsena, ehkki oleks võinud ka eeldada, et majanduskriis suurendab inimeste hirme. Justiitsminister Kristen Michali sõnul on  Eesti teiste Euroopa riikidega võrreldes selle näitaja poolest sarnane T¹ehhi ja Portugaliga, kuid jääb veel maha Skandinaavia maadest, kus hirmu tundvaid elanikke on veel vähem - 9-15%.   “Inimeste osakaal, kes tunnevad ennast turvaliselt pimedal ajal oma kodukandis üksi käies  on aastate lõikes tõusnud - 72% inimestest tundis ennast turvaliselt eelmisel aastal, kui samas näiteks 1993 oli see protsent kõigest 51. Loodan, et tuntav varavastaste kuritegude aga ka röövimiste arvu langus eelmisel aastal annab elanikele kindlust veelgi juurde, ning see võiks viia turvatunde kasvuni. Tuleb heaks pidada turvatunde püsimist ning selle kasvu aastate jooksul, kuid meie eesmärgiks võiks olla heas mõttes igav ja turvaline Põhjamaa riik ja sinna on veel minna,“ lisas minister. Ministri sõnul ei saa turvatunde puudumise analüüsimisel lähtuda ainult  inimeste hirmust kuriteoohvriks langemise ees, vaid turvatunnet vähendab Eestis näiteks ka see kui palju elanike puutub reaalselt kokku narkomaanide ja alkoholi joobes inimestega. Piirkondades, kus selliseid kokkupuuteid palju on, on ka hirm suurem. „Analüüsi tulemusel saab öelda, et kõige turvalisemalt tunnevad ennast inimesed kes elavad Lõuna- ja Lääne-Eestis ning kõige madalam on inimeste turvatunne aga Virumaa elanike hulgas. Rääkides turvatundest, kui üsna ebamäärasest kriteeriumist, tuleb siiski rõhutada, et turvatunde puudumine mõjutab ka inimeste käitumist, näiteks välditakse teatud kellaaegadel välja käimist,“ ütles Michal. „Kui aga vaadata inimeste arvamusi kuritegevusega kokkupuute kohta tulevikus, siis kõige tõenäolisemaks peavad Eesti elanikud käesoleval aastal kokkupuutumist pettuste ja kelmustega – seda peab tõenäoliseks 45% Eesti elanikest,“ ütles Michal ning täiendas:“ Varguse ohvriks langemist peab tõenäoliseks 41% elanikest, oma koju sissemurdmist kardab 27% ning vägivalla ohvriks langemist 21% vastanutest.“ Michali sõnul võib kuriteoohvriteuuringutest lähtuvalt öelda, et elanike hinnangud ohvrikslangemise ohtude kohta on erinevate kuritegude toimepanemise tõenäosuse osas adekvaatsed – ka ohvriuuringute järgi on kõige puutuvad inimesed reaalselt kõige enam kokku pettustega, vähem on neid, kes on puutunud kokku vargustega.“ Samas tuleb ikkagi tunnistada, et ohte hinnatakse ettevaatusest suuremaks, kui on tegelikkuses reaalsed kokkupuuted vastavate sündmustega. Näiteks kui pettuse riski peab tõenäoliseks 45% inimestest, siis aasta jooksul langeb ise pettuse ohvriks 12% elanikest,“ lõpetas justiitsminister. Andmed koguti 2011. aasta detsembris Turu-uuringute Asi poolt, küsitledes 1000 inimest. Justiitsministeeriumi kogutud kriminaalstatistika on leitav aadressil www.just.ee/kriminaalstatistika Justiitsministeerium, avaldatud 6 paeva tagasi

Justiitsministeeriumil valmis kohtulõive alandav eelnõu

Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, millega alandatakse riigilõive kohtumenetluses, lihtsustatakse lõivude arvestamise süsteemi ja tõhustatakse kohtumenetlust.Justiitsminister Kristen Michali sõnul vaadati eelnõu koostamise käigus üle kogu tänane lõivustamise süsteem ning analüüsiti laiemalt ka võimalusi kohtumenetluse kiirendamiseks. Täna kooskõlastusringile minev eelnõu käsitlebki peaosas tema sõnul just riigilõive alandavaid sätteid ning seda osa kohtumenetluse kiirendamisest, mille osas oli olemas ka laiem konsensus kohtunikkonnaga. „Vaatasime kõik lõivud ükshaaval üle ja lihtsustasime ka lõivude arvestamise süsteemi. Selle tulemusel alanevad lõivud erinevalt ja arvestataval määral. Uued lõivud hakkavad kava kohaselt kehtima käesoleva aasta 1. juulist. Riigilõivude alandamise eesmärk on muuta õigusele juurdepääsu lihtsamaks, sellele lisaks suurendame sel aastal märgatavalt ka inimestele antavat õigusabi ning vähekindlustatud ja erivajadustega inimestele antavat tasuta õigusnõu mahte,“ ütles Michal. Näiteks kui täna soovib inimene kohtu kaudu välja nõuda oma 1500 eurost võlga, peab ta maksma riigilõivu 319,55 eurot. Eelnõu kohaselt tuleks aga maksta ainult 45 eurot juhul, kui seda teha läbi maksekäsu kiirmenetluse, 150 eurot juhul, kui esitada hagiavaldus elektrooniliselt ja 200 eurot juhul, kui esitada hagiavaldus paberil. Vaidluses 100 000 eurose korteri omandi üle on riigilõiv täna 6 391 eurot, eelnõu kohaselt aga 1000 eurot elektroonilise ja 1200 eurot paberil avalduse puhul. „Kui inimesel ei ole mõjuval põhjusel võimalik taotlust elektrooniliselt esitada, siis on eelnõu kohaselt siiski ka neil võimalik sama soodsat lõivu maksta kui elektroonilise avalduse puhul – näiteks võib selliseks põhjuseks olla puue või see, et inimeselt ei ole mõistlik tema kõrge vanuse tõttu arvuti kasutamist nõuda. Ka võib kohus soodsamat määra omal algatusel lubada,“ rääkis minister. Kõige soodsam aga on Michali sõnul esitada edaspidi rahaliste nõuete osas avaldus maksekäsumenetlusse, mis on lihtsustatud kirjalik kohtumenetlus ja võimaldab inimestel kõige kiiremini saada võlga välja mõistvat kohtulahendit. „See on kõige mugavam inimesele endale ja aitab kiirendada ka kohtute tööd. Et seda menetluse liiki veelgi rohkem soodustada, on eelnõus ette nähtud, et isegi kui teine pool vastu vaidleb ja vaidlus peab minema kiirmenetlusest üle hagimenetlusse, ei pea inimene erinevalt tänasest riigilõivu juurde maksma ning saab oma vaidluse seega lahendada kõige soodsama võimaliku lõivuga. See on kindlasti oluline põhimõte.“ Justiitsminister märkis, et kuna kõik lõivud vaadati süsteemselt üle ja korrigeeriti vastavalt, siis mõnel juhul lõivud ka tõusid. „Valdav ja läbiv on lõivude alanemine, kuid ausalt tuleb ka öelda, et üksikutel juhtudel võib lõiv ka tõusta – näiteks halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse või määruskaebuse esitamisel, kus lõiv tõuseb tänaselt 12,78 eurolt 15 eurole ehk pisut vähem kui 3 eurot. Samal ajal korrigeerisime muud halduskohtumenetluse lõivud soodsamaks.  Tsiviilkohtumenetluses tõuseb hagi tagamise taotluse esitamine 28,78 eurolt 50 eurole, samas jälle muutub hagi esitamine paljudel juhtudel kordades soodsamaks. Viidatud lõivu kallinemise juhtumitel olid lõivud asja tegeliku läbivaatamise mahtu arvestades põhjendamatult madalad. Kindlasti saab veel konstrueerida näiteid, kus mõnel juhul lõiv tõuseb, kuid tegu on siiski üksikjuhtumitega, valdav on lõivude alanemine,“ selgitas Michal. Riigilõiv võib näiteks teatud juhtudel tõusta kiirlaenude kontorite jaoks, kelle ärimudel põhineb suuresti viivistel. Täna saavad nad oma viiviseid sisse nõuda põhinõude ulatuses ilma riigilõivu maksmata, mis aga soosib neid viiviseid koguma, kuna neid saab tasuta kohtule esitada. Eelnõu kohaselt tuleb aga ka viivise nõude pealt lõivu maksta, kuna üsna tihti kujunevad viivised ja muud kõrvalnõuded kohtutes eraldi keerulise vaidluse keskmeks. Lisaks lõivude alandamisele sisaldab eelnõu ka muudatusi, mis aitavad kohtutel kohtumenetlust kiiremini läbi viia ning aitavad ära hoida menetluse venitamisi. „Eelnõuga tõhustatakse näiteks dokumentide kättetoimetamist puudutavaid sätteid, kuna tänane kättetoimetamise regulatsioon põhjustab hulgaliselt probleeme. Esimese astme kohtutes on hinnanguliselt kättetoimetamise staadiumi kolmandik kuni pool menetluses olevatest tsiviilasjadest, mis tähendab, et menetlus seisab kuni dokumendid on kostjani toimetatud. Tänane süsteem aga võimaldab pahatahtlikel menetlusosalistel sellega seoses kohtuasju venitada, koormab kohtuid ja põhjustab lisakulutusi neile, kes kohtusse on läinud õigust otsima,“ sõnas minister. Eelnõu teeb tänase süsteemi tõhustamiseks mitmed ettepanekud. Näiteks hakatakse juriidiliste isikute puhul tänasega võrreldes rohkem tuginema äriregistris registreeritud aadressi- ja sideandmetele ning kui juriidiline isik sealt posti kätte ei saa, siis võib kohus teha lihtsamalt avaliku kättetoimetamise. Teise näitena võib tuua muudatuse, mille kohaselt peab menetlusosaline, kellele on korra juba tema suhtes käiv kohtumenetlus teatavaks tehtud, ise oma aadressi- ja sideandmete muutmisest või ka oma pikemast ärasõidust kohut teavitama, sest vastasel korral kohus loeb viimasele teadaolevale aadressile saadetud kohtudokumendid kättetoimetatuks. Michal tõdes, et eelnõust eraldati selle kiirema vastuvõtmise huvides paljud kohtumenetlust kiirendavad muudatused, mille osas kohtunikkond soovis täiendavat tööd teha. „Hea õigusloome tava kohaselt jätkame nende arutamist eraldi, sest kohtumenetluse kiirendamine on jätkuvalt meie prioriteediks ja venivad menetlused kujutavad endast samamoodi põhiõiguste riivet. Aga kuna riigilõivude alandamisega on kiirem, siis eraldasime need kaks arutelu ja kindlasti tänan kõiki kohtunikke ning asjaosalisi, kes on selle eelnõu sündi panustanud,“ ütles justiitsminister. Kohtumenetluse riigilõive alandav eelnõu on plaanitud jõustuma 1. juulil 2012. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda siin:https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b5d15d83-b5db-4122-a92f-02b07ddf8886 Ülevaade muutuvatest lõivudest:  KEHTIVAD riigilõivumäärad ASJA HIND või NÕUDE SUURUS (kuni kaasaarvatud) EELNÕU Maksekäsu-menetluse läbimise kaudu hagiavalduse esitamisel 3%, min 45 eurot   EELNÕU Riigilõiv avalduse elektroonilisel esitamisel AET-i kaudu EELNÕU Riigilõiv avalduse esitamisel muul seadusega lubatud viisil ehk PABERIL 63,91–76,69 350 45 60 75 89,47–102,25 500 45 75 100 115,04–191,73 750 45 100 125 255,64 1 000 45 125 175 319,55 1 500 45 150 200 383,46–479,33 2 000 60 175 225 479,33 2 500 75 200 250 479,33 3 000 90 225 275 543,24 3 500 105 250 300 543,24 4 000 120 275 325 543,24 4 500 135 300 350 639,11 5 000 150 325 400 639,11 6 000 180 350 425 798,89 7 000 210 375 450 958,67 8 000 240 400 475 958,67 9 000 270 425 500 1 118 10 000 300 450 550 1 278 12 500 - 500 600 1 438–1 597 15 000 - 550 650 1 757 17 500 - 600 700 1 917–2 236 20 000 - 650 750 2 556 25 000 - 750 900 2 876–4 154 50 000 - 850 1 000 4 473–5 432 75 000 Justiitsministeerium, avaldatud 7 paeva tagasi

Justiitsministrid arutavad Taanis kriminaalkaristuste ühtlustamise vajadust

Täna toimub Taanis Kopenhaagenis Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite mitteametlik kohtumine, kus arutatakse karistusõiguse ühtlustamist ning teisi üleeuroopalisi justiitsküsimusi.Justiitsminister Kristen Michali sõnul on kohtumise üks tähelepanuväärsem punkt kriminaalkaristuste ühtlustamise vajaduste arutelu. „Euroopa Liidu aluslepingutega on antud võimalus luua ühtne karistusõiguslik reeglistik raskete piiriüleste kuritegude kriminaaliseerimiseks. Sellisteks kuritegudeks on muuhulgas näiteks terrorism, inimkaubandus, rahapesu jt. Eesti toetab selliste kuritegude puhul miinimumkaristuste ühtlustamist, kuna see jätab riikidele piisava vabaduse ning võimaluse täpsed karistusmäärad sätestada oma karistusõiguse kohaselt,“ ütles minister. Justiitsministri sõnul ei pea Eesti täna kohaseks karistusmäärade ühtlustamist kõigi ülejäänud kuritegude puhul, kuid ka siin võib miinimumkaristuse määra sissetoomine teatud juhtudel siiski lisaväärtust anda. „Miinimumkaristuse kokkuleppimine kuritegude puhul, mis ei ole määratletud raskete ja piiriülestena, aitab vältida olukorda, kus ühes liikmesriigis on tegu oluliselt leebemalt karistatav kui teises, või siis ei ole teatud osas üldse karistatav. Miinimumkaristuste ühtlustamise lisaväärtust EL tasandil selliste kuritegude puhul tuleb aga igakordselt eraldi hinnata. Ka meil Eestis on täna käimas tunnustatud õigusteadlase prof Jaan Sootaki juhtimisel laiapõhjalises töörühmas Eesti karistusõiguse revisjon, mille tulemust me veel sel aastal ilmselt hinnata saame, “ sõnas Michal. Teiste oluliste teemadena arutatakse Taanis toimuval justiits- ja siseministrite mitteametlikul kohtumisel Kopenhaagenis kohtualluvuse määratlemise reegleid tsiviil- ja kaubandusasjades ning süüdimõistetute üleandmist riikide vahel ja meetmeid nende taasühiskonnastamiseks.  Justiitsministeerium, avaldatud 11 paeva tagasi

E-äriregister hakkas ettevõtete registrikaarte väljastama ka ingliskeelsena

Jaanuari algusest alates on võimalik e-äriregistrist vaadata ning välja trükkida ettevõtte registrikaarti inglise keelde tõlgituna, mis aitab ettevõtjal hoida kokku nii aega kui raha, mis varem kulus väljatrüki tõlkimisele ja kinnitamisele.Justiitsminister Kristen Michali sõnul on e-äriregistri edasiarendus registrikaardi ingliskeelse versiooni võimaldamisega järjekordne samm Eesti ettevõtluskeskkonna parandamisel. „Üha globaliseeruvas ettevõtluskeskkonnas on Eesti riigil soov olla oma ettevõtjatele toeks suhtlemisel välisturgudega ning see täiendus on üks väike samm sellel teel,“ lisas minister. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktori Mehis Sihvarti sõnul võimaldab loodud funktsionaalsus ettevõtjatel nüüd oluliselt kiiremini tõlgitud registrikaardi koopia kätte saada ja vajadusel riigist väljapoole ¬- asutustele, äripartneritele ja potentsiaalsetele investoritele saata. „Senini tuli inglise keelse registrikaardi saamiseks alati pöörduda vandetõlgi poole, mis võttis aega ja tähendas lisakulutusi,“ täpsustas Sihvart Ettevõtja ingliskeelne registrikaart tõlgitakse keskkonna poolt automaatselt, seetõttu võib mõningatel juhtudel kaart sisaldada ka tõlkimata tekstiosi (nt tekstid, mis puudutavad ühinemist, jagunemist või esindusõiguse erisusi), mis kuvatakse ka edaspidi eesti keeles. Juhul kui ingliskeelne registrikaart sisaldab tõlkimata tekstiridu, teavitatakse sellest kasutajat registrikaardi avamisel kaardi päises ning soovitatakse vajadusel pöörduda teksti tõlkimiseks vandetõlgi poole. Inglise keeles on e-äriregistri keskkonnast võimalik kätte saada nii b-osa, a-osa, kui ka mittetulundusühingute- ja sihtasutuste ingliskeelsed registrikaardid . Samuti on võimalik välismaalastel otse äriregistri teabesüsteemist inglise keelseid registrikaarte vaadata. Lisaks kehtivate kaardiandmete väljatrükile on e-äriregistrist võimalik inglise keeles näha ka kaardiandmete ajaloo väljatrükki. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt hallatav E-äriregistri teabesüsteem on kohtute registriosakondade andmebaasile tuginev teenus, mis koosneb äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri digitaalsetest andmetest. E-äriregistri teabesüsteemist saab teha päringuid juriidilise isiku kehtivate/kehtetute andmete kohta. E-äriregistri teabesüsteemi andmeid omavad ja kinnitavad Maakohtute registriosakonnad. E-äriregister asub aadressil http://ariregister.rik.ee Justiitsministeerium, avaldatud 13 paeva tagasi