Kuritegevus püsib eelmise aasta tasemel

Justiitsministeeriumi poolt koostatava kuritegevuse baromeetri andmetel registreeriti jaanuarist aprillini 12 973 kuritegu. Vähenenud on varavastaste ja raskete isikuvastaste kuritegude arv, kasvanud aga kergemate vägivallakuritegude ja liikluskuritegude registreerimine.2012. aasta esimese nelja kuu andmetel jäi registreeritud kuritegude üldarv möödunud aasta tasemele. Registreeriti 12 973 kuritegu, mis on 20 kuritegu (0,1%) enam kui 2011. aasta samal perioodil. Baromeetri kohaselt on võrreldes 2011. aastaga kasvanud kehalise väärkohtlemise juhtumite, kelmuste ning liikluskuritegude arv. Vähenenud varguste ja röövimiste arv. "Positiivne on, et 2011. aastal märkimisväärselt kasvanud tapmiste ja mõrvade arv käesoleval aastal tõusu jätkanud ei ole vaid on eelmisest aastast pisut väiksem. Nelja kuuga on registreeritud neid 31, mis on kahe võrra vähem kui mullu samal ajal. Vähenenud on ka raskete tervisekahjustuste tekitamine, mida on käesoleval aastal registreeritud 17 korral. Eelmise aastaga võrreldes on juhtumite arv vähenenud 11 võrra, "sõnas justiitsminister Kristen Michal.   Varavastaseid kuritegusid registreeriti nelja kuuga 7125, mis on 3% vähem kui 2011. aastal. Suurima osa vara vastu suunatud kuritegude arvu vähenemisest annab varguste arvu langus. Justiitsminister Kristen Michali sõnul on varguste arv vähenenud eelkõige sõidukitest toimepandud varguste osas. „Nelja kuu statistikast paistab silma ka varguste registreerimise vähenemine Ida-Virumaal, eriti Kiviõlis, Kohta-järvel ning Jõhvis,“ lisas minister. Röövimiste arv, mis aasta esimestel kuudel kasvu näitas, on nelja kuu statistika kohaselt mullusega samale tasemele langenud. Jaanuarist aprillini registreeriti 146 röövimist, mis on nelja võrra vähem kui 2011. aastal. „Röövimiste arvu püsimine eelmise aasta tasemel on väga hea märk, kuna mäletatavasti oli 2011. aastal röövimiste arv viimase kümnendi madalaimal tasemel,“ ütles Michal. Kelmusi registreeriti nelja kuuga kokku 629 ning ka nende kuritegude arv püsib eelmise aasta näitaja tasemel. Jätkuvalt kasvab kelmuste hulgas arvuti teel toimepandud kuritegude osakaal. Vägivallakuritegudest on 2012. aastal kõige enam kasvanud kehalise väärkohtlemise juhtumite arv. Jaanuarist aprillini registreeriti Eestis 1692 kehalise väärkohtlemise juhtumit, mida on 17% enam kui aasta tagasi. Justiitsministri sõnul nähtub ohvriuuringutest, et politsei poole ei pöördu kõik vägivallaohvrid, mistõttu on keeruline ka täpselt hinnata registreeritud kuritegude arvu muutuse põhjuseid. „Eestis on vägivallakuriteod kahjuks eelkõige seotud alkoholitarbimisega. Kui alkoholitarbimise kultuuris midagi märkimisväärselt ei muutu, siis jääb ka vägivallatase kõrgemaks kui sooviksime. Teiselt poolt oleme koos politsei ja prokuratuuriga pingutanud viimase aasta jooksul selle nimel, et vägivallaohvreid koheldaks kriminaalmenetluses hästi ning võrdselt igal pool Eestis. Usun, et see selge sõnum on parandanud ka vägivallast teavitamist, mis omakorda avaldub ka kergemate isikuvastaste kuritegude suuremas registreerimisarvus,“ selgitas minister. Liikluskuritegude arv kasvas võrreldes 2011. aastaga 13%, kokku registreeriti 1082 liikluskuritegu, millest 95% moodustasid joobes juhtimise kuriteod. „See, et olukord liikluses on käesoleval aastal halvenenud, paistab silma nii süütegude kui ka õnnetuste statistikas. Nii teiste riikide, kui ka meie endi varasem kogemus näitab, et lihtsaid lahendusi selles valdkonnas ei ole. Kindlasti on oluline liikluses valitsevale olukorrale pidevat tähelepanu pöörata ning pikemas plaanis on ilmselt reageerimisest tõhusam ennetustegevus parema liikluskultuuri loomisel,“ märkis Kristen Michal. 2008. aasta esimese nelja kuuga registreeriti 16164 kuritegu, 2009. aastal 14419, 2010. aastal 14830, 2011. aastal 12953 ning 2012. aastal 12973 kuritegu. Kuritegude arv kasvas nelja kuuga 73 ning kahanes 79 kuriteoliigi puhul. Kuritegevuse baromeetri leiab aadressilt www.just.ee/baromeeter Justiitsministeerium, avaldatud 3 paeva tagasi

Sissemakseta osaühingute registreerimiste arv kasvab

Esimese nelja kuuga on e-äriregistri andmetel registreeritud kokku 6386 ettevõtjat, millest 4445 olid osaühingud, 9 aktsiaseltsid ja 798 füüsilisest isikust ettevõtjad.Justiitsminister Kristen Michali sõnul näitab registri statistika, et eelmise aasta algusest jõustunud muudatus, millega saab osaühingut registreerida ka ilma sissemakseta, on olnud vajalik ning praktiline. „Selle aasta esimese nelja kuuga on ilma sissemakseta registreeritud 66% osaühingutest, mis näitab selget vajadust sellise võimaluse järele. Kui siia lisada veel fakt, et enam kui 85% kõigist uutest ettevõtetest on asutatud elektrooniliselt ettevõtjaportaalis, kodust lahkumata, saab hinnata Eestis ettevõtlusega alustamist väga lihtsaks ning takistustevabaks,“ lausus justiitsminister. Juriidiliste isikute registreerimisel oli aktiivseim kuu aprill, kui loodi 1731 uut ettevõtjat ning populaarsemad põhitegevusalad on elamute ja mitteeluhoonete ehitus, ärinõustamine ja spetsialiseerimata hulgikaubandus. Füüsilisest isikust ettevõtjaid registreeriti enim jaanuaris. Üldtasemelt püsib juriidiliste isikute registreerimine eelmise aasta tasemel. Mittetulundusühinguid ja sihtasutusi registreeriti esimese nelja kuuga kokku 598. Registrist on kustutatud esimese nelja kuuga 3554 ettevõtjat, millest 2218 olid osaühingud, 138 aktsiaseltsid ning 174 füüsilisest isikust ettevõtjad. Valdava osa ettevõtjate registrist kustutamise põhjuseks on majandusaasta aruande esitamata jätmine. e-äriregistri teabesüsteem on kohtute registriosakondade andmebaasile tuginev teenus, mis koosneb äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri digitaalsetest andmetest. Lisaks uute ettevõtete asutamiste ja tegevusalade infole kajastab e-äriregistri statistika veel ka kustutamisi, likvideerimisi ja pankrottide arve. E-äriregistri statistikaga saavad kõik tutvuda meie veebilehel  www.rik.ee/e-ariregister/statistika Justiitsministeerium, avaldatud 8 paeva tagasi

Eestkostjate probleemi lahendus jõudis Riigikokku

Täna Riigikogus esimesel lugemisel olnud perekonnaseaduse muudatus toob suurema selguse eestkostjate poolt esitatavasse aruandlusesse ja vähendab bürokraatiatJustiitsminister Kristen Michal ütles täna Riigikogus eelnõud tutvustades, et seaduse muudatus tehti eestkostjate ja kohtute bürokraatiat vähendamiseks. „Perekonnaseaduse kehtiv sõnastus võimaldab grammatilise tõlgendamise korral mõista seadust selliselt, justkui peaksid eestkostjad tõendama ükshaaval ja ostut¹ekkide abil muu hulgas ka eestkostetava igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutusi. See aga ei ole olnud kunagi seaduse mõte. Märtsi alguses kutsusime probleemi tõustes erinevad osapooled arutelule ning täna mul on heameel selle ühise arutelu tulemusel sündinud muudatusi eelnõuna Riigikogus tutvustada. Põhjendamatu bürokraatia kaob ning väheneb nii eestkostjate kui kohtute koormus. Kontroll jääb vaid nendeks juhtumiteks, kus on tegemist suuremat kulutustega või on tekkinud küsimusi eestkoste kvaliteedis,“ lausus Michal. Ministri sõnul on eelnõuga aruande esitamise korda täpsustatud selliselt, et igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära ainult igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus, kuid seda tõendavaid dokumente lisama ei pea. „Seadusemuudatuse mõte on, et kohus peaks eestkostja tegevuse üle põhjalikumat järelevalvet teostama üksnes igapäevakulutusi ületava vara osas või juhul, kui on kahtlusi eestkoste kvaliteedis,“ sõnas justiitsminister ning lisas: „See põhimõte jäi kõlama ka kohtumiselt puuetega isikute ja nende vanemate esindusorganisatsioonidega – põhjalikum kontroll eestkostetavate kaitseks on põhjendatud siis, kui on probleeme eestkostetava esmavajaduste rahuldamisega või kahtlusi igapäevakulutusi ületavate varade kasutuse osas.“ Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks õiguskantslerile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Tallinna Tugikeskusele „Juks“, Päevakeskusele Käo, Eesti Juristide Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Linnade Liidule, Eesti Advokatuurile, Notarite Kojale, Maakohtutele, Ringkonnakohtutele ning Riigikohtule, kes valdavas enamuses olid nõus eelnõu eesmärkide ja eelnõus toodud muudatustega. Justiitsministeerium, avaldatud 9 paeva tagasi

Justiitsminister: Valitsuse ainus võimalus on seista euro püsimise eest

Täna Riigikohtus peetud sõnavõtus rõhutas justiitsminister Kristen Michal, et valitsus ei saa teha muud, kui astuda samme euro püsimise nimel, kuna euro on meie raha ja meie raha stabiilsus on meie endi huvides.Michali sõnul on Eesti kui väikse riigi valik olnud olla maailmas aktiivne ning otsida sõpru, keda aidata ja kellele toetuda, kui saatus peaks pöörduma keerulisemaks. „Eesti Vabariigi tulevik sõltub paljudest faktoritest. Esikohale tuleb ilmselt seada need inimesed, kes elavad, hingavad ja toimetavad oma igapäevaelu eesti keeles ja tarbivad ning loovad eesti kultuuri. Selliseid inimesi saab vast vaid Eestist. Eesti keelt kõnelevaid lapsi Hong Kongist ei telli. Kõike muud võib sealt ilmselt saada. Kui selle mõttekäiguga edasi minna, siis näen, et iga Eesti riigimehe ülesanne on tagada Eesti edasikestmine, et oleks neid, kes Eesti keeles, kultuuris ja vaimus edasi lähevad. Ja alles seejärel tulevad muud küsimused. Nagu ka näiteks küsimus vahenditest,“ rääkis justiitsminister. Michal tõdes, et vahend on ka raha ja selle stabiilsuse tagamine, nagu ka selleks vajalike otsuste tegemine. „Sellega on vast kõik nõus, ehk isegi need, kes ESMi mõnd detaili kaheldavaks peavad, et samme, mis tagavad euro püsimise, on vaja. Et need sammud on Eesti riigi huvides. Et euro püsimine tagab Eesti majandusliku stabiilsuse. Ja on Eesti Vabariigi huvides, nagu Eesti keele, kultuuri ja majanduse huvides, et meie raha püsib tugevana ja püsti. Sest teist raha meil ei ole.“ Justiitsminister ütles, et ESMi puutuv on suur otsus ja kindlasti võib eeldada Riigikogus sisulist arutelu. „Suurte otsuste puhul on alati küsimus, kas võtta hoiak, et „oleks teadnud, et sa tuled, oleks kodust ära läinud“ või teha, mida peetakse pikas plaanis õigeks. Ja ma loodan, et seda ei ole mitte kunagi vaja, aga me vast ei ole unustanud, et oleme vennaskonnas nimega NATO. Kui väljuda hetkeks finantsmaailma raamest, siis NATO artikkel 5 tähendab, et ühel hetkel, täiesti ilma oma otsuseta oleme osalised sõjas või konfliktis. Sõda aga ei ole enam 8% SKPst. See on midagi märksa enamat – see on ellujäämine. Nagu tagab seesama vennaskond ja sinna panustamine selle, et meie taevas on lennukid meid kaitsmas. Me ei ole üksi,“ sõnas minister. „Seega julgen öelda, et põhiseaduse mõte ega vaim ei ole kunagi olnud tagada Eesti üksijäämine ja see, et Riigikogu ei saa vastu võtta otsuseid, mis tagavad meie oma raha stabiilsuse. Kindlasti käib põhiseaduse mõtte ja vaimuga kokku see, et selles võib kahelda ja kõike võib vaidlustada. See on vaba maa, vaba rahva ja vaba mõtte tagamine. Nagu ka viis tagada õigeid otsuseid. Küll ei saa olla põhiseadus äraspidine vahend poliitiliste valikute tegemiseks,“ nentis Michal. Justiitsminister rõhutas, et valitsus ei ole seda otsust teinud kergelt ja kaalumata ning tegemist on põhimõttelise suuna jätkamisega – „mitte kunagi enam üksi“. „Selle suuna eesmärk on selge – Eesti iseseisvuse, keele, kultuuri ja põhiseadusliku korra tagamine eurotsooni püsimise kaudu.“ Justiitsminister Kristen Michali ettekannet saab täies mahus lugeda aadressil http://www.just.ee/56693 Justiitsministeerium, avaldatud 11 paeva tagasi

Michal: Tasuta õigusnõustamised erinevates Eesti linnades on käivitunud edukalt

Justiitsministeeriumi poolt rahastatav tasuta õigusnõustamise teenuste võrk on käivitunud edukalt ning õigusnõu on võimalik saada Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Rakveres.Justiitsminister Kristen Michali sõnul on tasuta õigusnõu saamise tihedus linnade lõikes küll erinev, kuid vähemalt kord kuus saab juristidelt nõu igas mainitud linnas. „ Konkursiga püüdsime luua olukorra, kus suurema inimeste arvuga piirkonnas oleks ka tasuta õigusnõu kättesaamine tihedam. Näiteks Tallinnas ja Tartus saab nõu vähemalt korda nädalas ning Jõhvis kuni kolm korda kuus,“ lausus minister. „Õigusteenuste büroo sihtasutus nõustab näiteks Tallinnas inimesi igapäevaselt. Eesti Juristide Liit aga Õigusapteegi nime all igal teisipäeval ja neljapäeval Tallinnas, igal kolmapäeval Tartus ning iga kuu teisel neljapäeval Jõhvis. Nendele lisanduvad täpsetel kuupäevadel nõustamispäevad, mille toimumisajad ja kohad on leitavad Justiitsministeeriumi kodulehelt,“ ütles Michal. Sel aastal on õigusnõu andmise korraldamisel erilist tähelepanu justiitsministri sõnul pööratud ka puuetega inimestele, kes ei saa minna eelpool välja toodud kohtadesse juriidilist nõu saama.“ Selleks, et ka puudega inimesed saaksid oma juriidilistele küsimustele vastused on Eesti Kurtide Liit asunud õigusabi andma Tallinnas kahel korra ning Rakveres, Tartus ja Pärnus ühel korral kuus. Seal aidatakse juriidilistes küsimustes kõiki puuetega inimesi,“ sõnas minister. Lisaks antakse sel aastal eraldi tasuta juriidilist nõu erivajadustega või püsiva tervisekahjustusega inimestele ning seda tehakse 17. mail Tartus ning 11. oktoobril Kohtla-Järvel. Samuti jätkab oma tuntud headuses paljudele juba abiks olnud õigusnõustamise keskkond www.juristaitab.ee, mida sel aastal veab SA Õigusteenuste büroo. Käesoleval aastal on näost-näkku aga ka interneti kaudu õigusnõustamise korraldamiseks eraldatud 85 000 eurot. Vähekindlustatud inimestele suunatud õigusenõustamisele mõeldud summad olid Justiitsministeeriumi eelarves 2012 aastal suurima kasvu teinud eelarvekulutus. Tasuta õigusabi andmise kuupäevad, kohad ja kellaajad on leitavad justiitsministeeriumi kodulehelt aadressil http://www.just.ee/106 Justiitsministeerium, avaldatud 12 paeva tagasi

Järgmisest aastast saavad Eesti inimesed elektrooniliselt pöörduda teise Euroopa Liidu riigi kohtusse

Sel neljapäeval ja reedel koguneb Tallinnas Euroopa Liidu piiriülese IT projekti e-CODEX üldkogu, millel tehakse vahekokkuvõtted piiriülese kohtupidamise elektrooniliste lahenduste väljatöötamisest, kus Eestil on kandev roll piiriülese elektroonilise allkirja arendusel.Justiitsminister Kristen Michali sõnul on oluline, et ühtses Euroopa Liidus saaks vähese vaevaga piiriüleselt ka oma õigusi kaitsta. „Inimesed saavad Euroopas üha rohkem vabalt liikuda ning asju ajada. Samamoodi peavad lihtsustuma ka võimalused oma õiguste kaitseks kohtus. Näiteks, kui üks Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on jäänud võlgu või tekitanud muud kahju mõnele Eesti inimesele või ettevõttele, peab saama teda panna võimalikult vähese vaevaga ja bürokraatliku takistuseta seda võlga tasuma või kahju hüvitama. Siin tulebki appi e-CODEX projektiga saadud lahendus,“ ütles Michal. „Hetkel on oma õiguste kaitsmine mõnes teises Euroopa Liidu riigis keeruline, kulukas ja paljudele üle jõu käiv ettevõtmine, kuid juba 2013. aastal peaks eurooplastele avanema Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis uus teenus, mille kaudu saavad inimesed edaspidi lihtsamalt ja kiiremini oma õigusi kaitsta teiste liikmesriikide kohtutes. Uue teenuse käivitudes saavad nad selle keskkonna kaudu pöörduda oma nõuetega teise liikmesriigi kohtusse, saades esitada nii nõude, kui muud materjalid elektrooniliselt,“ lausus minister. Eesti panustab sellesse projekti piiriülese elektroonilise allkirja lahenduse arendamise juhtimisega, sest Eesti digiallkirja lahendus on juba hästi käivitunud ning võimaldab nüüd oma kogemusi jagada ka üleeuroopalises projektis. Neljapäeval alanud üldkogul annavad tööpakettide juhid (sh Eesti) ülevaate juba tehtud tööst ja järgmistest sammudest ning tutvustatavad projektipartneritele e-CODEXi teenuste prooviperioodi  ettevalmistusi ja sellele esitatavaid nõudeid. 2013. aastal võimaldatakse esmast keskkonda kasutada kõigil Euroopa Liidu riikide kodanikel ning seda kasutavate liikmesriikide kohtutel. Projekti tulemusena saavad ka Eesti kodanikud esitada elektroonilisi piiriüleseid avaldusi Euroopa maksekäsumenetluses ja Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlustes. Üldkogul osalevad kõik projekti partnerid ehk esindajad Eestist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, T¹ehhist, Ungarist, Maltalt, Kreekast, Portugalist, Hollandist, Belgiast, Rumeeniast, Austriast, Hispaaniast, Türgist ja Euroopa Liidu Notarite Ühingust ning Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogust. e-CODEX on Euroopa Komisjoni poolt kaasfinantseeritav projekt, millega Euroopa Liit on võtnud endale eesmärgiks arendada välja koostalitusvõime erinevate justiitsorganite vahel Euroopas ning parendada kodanike ja ettevõtjate juurdepääsu nii Euroopa Liidu, kui ka erinevate liikmesriikide õigusinformatsioonile ja elektroonilistele õigusteenustele. Üldkogu võõrustajaks on Justiitsministeerium, kes korraldab kohtumist koos registrite ja infosüsteemide keskusega. Justiitsministeerium, avaldatud 15 paeva tagasi

Michal: Tervitan valitsuse otsust viia vanglate osakond Jõhvi

Justiitsminister Kristen Michal avaldas heameelt valitsuse tänase otsuse üle toetada vanglate osakonna viimist Ida-Virumaale.„Valitsuse otsus toetada justiitsministeeriumi haldusalas vanglate osakonna ehk esimese keskasutuse üleviimist Ida-Virumaale on väga tervitatav. See näitab, et Ida-Viru tegevuskava pole vaid tühi paber, aga reaalsed tegevused, mida ka ellu viiakse,“ sõnas Michal. „Praeguse plaani kohaselt toimub kolimine juba järgmisel aastal, seega tuleb aegsasti ettevalmistusi tegema hakata. Kindlasti on tähtis, et meil on Jõhviga positiivsed kogemused ja loodame, et saame pakkuda töötajatele head töötingimused koos konkurentsivõimelise töötasuga. Vanglate osakonna kolimine Ida-Virumaale aitab kaasa piirkonna tööhõivele. Kindlasti me üksi väga suurt mõju ei oma, aga kui meie eeskuju järgivad ka teised asutused, pole miski võimatu. Eesti riigi kohaloleku suurendamisest Ida-Virumaal on räägitud ja kirjutatud küll, nüüd on oluline, et sõnadele järgnevad ka teod,“ märkis Kristen Michal. Valitsus otsustas täna toetada plaani viia justiitsministeeriumi vanglate osakond Jõhvi. Osakonna kolimise eesmärk lähtub valitsuse Ida-Viru tegevuskavast, mille kohaselt on riigiasutuste viimine sinna piirkonda üks olulistest sammudest. Justiitsministeeriumi valitsemisala asutustest paiknevad regioonis Viru Ringkonnaprokuratuur, Viru Maakohus ja Viru Vangla, samuti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Ida-Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisiosakond. Viimase aja sealse piirkonna suurim riiklik investeering tehti 2008. aastal, mil avati justiitsministeeriumi haldusalas 443 töötajaga Viru vangla. Justiitsministeerium, avaldatud 16 paeva tagasi

Rahvusvaheline õigusabikoostöö järjest kasvab

Eelmisel aastal vahendas justiitsministeerium 3174 esmase õigusabi taotlust nii kriminaal- kui ka tsiviilasjades, mis on ligikaudu 26% rohkem kui 2010. aastal.Justiitsminister Kristen Michali sõnul on rahvusvahelise õigusabi maht viimase kümne aasta jooksul pidevalt kasvanud, kui 2008. aastal vahendati 1998 taotlust, siis kolm aastat hiljem on see arv juba rohkem kui tuhande taotluse võrra suurem. „ Rahvusvahelise koostöö kasvu taga on ühelt poolt inimeste liikumine ühest riigist teise ning kindlasti ka nende teadlikkuse suurenemine.  Kui kriminaalasjades suurenes aastaga taotluste arv 18%, siis tsiviilasjades koguni 36% ning selles valdkonnas annavadki suurima tõusu perekonna ja lastega seotud asjad, nagu näiteks elatise või laste tagasitoomise ja suhtlusõiguse tagamise menetlused,“ lausus minister. „Kriminaalasjade kohtueelses menetluses on näiteks suurenenud prokuratuuride õigusabitaotluste arv nii Eesti poolt esitatud, kui ka Eestile esitatud taotluste osas. Samuti on suurenenud videokonverentsi teel tunnistajate ülekuulamise taotluste arv ning tõusuteel on ka loovutamismenetluste hulk, mis erineb teistest õigusabivaldkondadest eelisjärjekorra ja väga kiiret menetlemist vajavate juhtumite poolest,“ ütles Michal. Tsiviilasjadest on justiitsministri sõnul põhiliselt suurenenud kohtuotsuste tunnustamiseks edastatud taotluste arv, millest põhilise osa moodustavad taotlused elatiseotsuste tunnustamiseks. „Lisaks on suurenenud ka juhtumite arv, kus üks vanem on lahkunud lapsega senisest elukohariigist teise lapsevanema teadmata ning siis taotleb lapsest ilma jäänud vanem tema tagasitoomist koju. Lisandunud on ka taotlused lapsega suhtlemise korra määramiseks erinevatest riikidest pärit lastevanemate vahel. Selliste taotluste kasvu taga on ilmselgelt inimeste teadlikkuse tõus, võimalustest oma õigusi rahvusvaheliselt kaitsta,“ sõnas Michal. Eesti kohtud on viimase 11 aasta jooksul otsustanud välismaale tagasi saata vaid 3 last, kuigi kohtus on arutlusel olnud 23 taotlust. Nendest kolmest lapsest vaid ühe tagasiviimine on tänaseks realiseerunud, kuivõrd ühe puhul jõudsid lapsevanemad kohtuvälisele kompromissile, milles lepiti kokku lapse Eestis elamine ning teise lapse puhul on Euroopa Inimõiguste Kohus kuni oma lahendi tegemiseni keelanud ajutiselt lapse tagasiviimise. Justiitsministeeriumi vahendusel toimus eelmisel aastal enim õigusabi alast suhtlust Venemaa, Soome ja Ukrainaga. Kõige rohkem taotlusi on Eesti saanud Venemaalt, samas kui ise on Eesti esitanud enim taotlusi Soomele. Näiteks on Soome saanud Eestilt enim elatisotsuste tunnustamise taotlusi, samuti on Soomele esitatud kõige rohkem taotlusi lapse tagasitoomiseks. Justiitsministeerium tegeleb läbi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse õigusabitaotluste vahendamisega nii kriminaal- kui tsiviilasjades, mille aluseks on Eesti Vabariigi kohustus täita rahvusvaheliste konventsioonide ning lepingute ja kokkulepetega võetud ülesandeid. Näiteks vahendatakse kohtueelses menetluses õigusabitaotlusi; perekonnaseisu- ja pärimisasju; elatisasju ning muid võlgnevustega seotud teemasid; toimitakse keskasutusena isikute loovutamise ja väljaandmise menetlustes ning vangistusega karistatud isikute üleandmise menetlustes; samuti laste tagasiviimist- ja hooldusõigust käsitlevates asjades. Ülevaade rahvusvahelisest koostööst asub aadressil http://www.kohus.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=56681/Rahvusvahelise+%F5igusabi+statistika+2011.pdf Justiitsministeerium, avaldatud 17 paeva tagasi