Aeg tiksub. Tallinna-Pärnu maantee välja ehitamata jätmine võib tuua trahvi
(112)
Eesti peab hiljemalt 2030. aastaks ehitama välja Tallinna-Pärnu maantee, mis tähendab muu hulgas kõigi ristmikute muutmist eritasandilisteks. Juhul kui seda ei tehta, ähvardab meid trahv Euroopa Liidult.
Tallinna-Pärnu-Ikla maantee ehk Via Baltica kuulub Euroopa Liidu põhimaanteede võrku. See tähendab, et tegu on ühe olulisema kaubateega Euroopa Liidus, mis saab alguse Helsingist ning kulgeb seejärel üle Soome lahe ja Baltimaade lõpuks Prahani välja, kirjutab ERR-i uudisteportaal.
Hoolimata maantee olulisusest on suurem osa sellest siiamaani kaherealine ehk mõlemas suunas kulgeb vaid üks sõidurada. Kuna tegu on suure liikluskoormusega põhimaanteega, siis peab Eesti vastavalt Euroopa Liidus 2013. aastal kokku lepitud määrusele ehitama tee ka senisest palju liiklusohutumaks.
Transpordiameti teehoiukava juht Tarmo Mõttus ütles, et maantee peab Euroopa Liidu standarditele vastama hiljemalt 2030. aastaks.
Euroopa Liidu määruse täitmiseks on vaja rahastust veel 57 kilomeetrile - ülejäänud trass on juba välja ehitatud, läheb erandi alla (Uulu-Ikla lõik) või valmib olemasoleva rahastuse toel lähiajal.
Küsimusele, mis juhtub siis, kui Eesti selleks ajaks oma kohustust Euroopa Liidu ees ei täida, vastas Mõttus: „Mis on tõenäoline, on see, et võib-olla siis rakendatakse mingisuguseid sanktsioone“.
„Täna peaksime ikkagi püüdma leida seda täiendavat raha nende teede välja ehitamiseks, et tulevikus olla kindlamad, et meile ei tule mingisuguseid trahve,“ märkis Mõttus.
Ta lisas, et selleks, et maantee 2030. aastaks valmis saaks, vajab Via Baltica järgnevatel aastatel senisest kaks korda rohkem raha - umbes 50 miljonit täiendavat eurot aastas.
