Riigikogu põhiseaduskomisjon koguneb erakorraliselt arutama Pere Sihtkapitali ja TÜ tegevust
(207)
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimees Maris Lauri (Reforimierakond) tegi ettepaneku arutada algaval nädalal komisjoni erakorralisel istungil endise riigihalduse ministri Riina Solmani rahaeraldust Pere Sihtkapitalile. Riigikogu põhiseaduskomisjoni juht Igor Taro (Eesti 200) kutsub küsitud andmete valguses kokku erakorralise istungi.
„Aasta alguses eraldas toonane riigihalduse minister Riina Solman Pere Sihtkapitalile 250 000 eurot. Selgust vajab, miks ja millistest vahendistest Solman selle raha eraldas. Perepoliitika on teatavasti sotsiaalministeeriumi, mitte rahandusministeeriumi vastutusala,“ selgitas Lauri.
Samuti vajab Lauri sõnul vastust küsimus, kas rahaeraldusele eelnes konkurss ning millistel põhjustel eraldati raha just Pere Sihtkapitalile.
Lauri viitas ka hiljuti selgunud asjaolule, et Pere Sihtkapital on uuringute läbiviimisel rikkunud mitmeid reegleid ja ei saa ka välistada, et seadust. „Seega on võimalik, et riigieelarvelist raha on kasutatud seaduserikkumise läbiviimisel, halvemal juhul seoses kuriteoga,“ märkis Lauri.
Igor Taro sõnas oma sotsiaalmeedias nii:
Riigikogu Põhiseaduskomisjoni esimehena pole mul teist valikut, kui kutsuda uuel nädalal kokku erakorraline istung ja pärida selle kohta vastavatelt ametiasutustelt. Peame mõistma, miks niimoodi läks, kas andmekaitse ja teadusuuringute kokkupuute valdkonnas on midagi valesti ja kas on tarvis parlamendi poolt miskit ette võtta olukorra parandamiseks.
Teine asi, mis mind erakordselt häirib Riigikogu lasterikaste perede toetusrühma esimehena, on rahvastiku- ja perepoliitika maine kahjustamine taolise skeemitamisega, kus kõveraid teid pidi aetakse mingit täiesti läbipaistmatut agendat. Meil on tõsiseid väljakutseid nii pikas perspektiivis Eesti rahva tulevikku mõttes kui ka perede toimetuleku osas lähiajal. Osasid probleeme oleme kaardistanud Lasterikaste perede toetusrühma esimesel kohtumisel Lasterikaste perede liidu juhtidega kevadel. Seal on tõesti teemasid, mida on tarvis uurida, kuid praegune juhtum paneb kogu temaatikale tugeva pitseri ning reeglitest üleastumine sunnib ilmselt ka juba kogutud andmed hävitama. Arusaamatu on ka soolisest diskrimineerimisest lähtunud valik teha uuring ainult naiste seas. Kas meestel pole rahvastiku- ja pereasjades siis mingit rolli?
Ja kolmas asi on see põhjendus, et rahalist kahju kellelegi pole tekkinud. Ma ei hakka lahkama siin kellegi personaalküsimust ja me ei tegele sellega loodetavast ka Põhiseaduskomisjonis. See on Tartu Ülikooli rida. Väärtuste asja tahaks siiski klaarida, olles lõpetamas 3-aastast strateegilise juhtimise õppekava TÜ majandusteaduskonnas, kus prof. Eamets ka õpetab. Eetikaküsimustele pannakse ülikoolis väga suurt rõhku. Osad kaasõppijad isegi küsisid, miks meil on eetikamoodul nii 1. kursuse Institutsionaalse keskkonna kui ka 3. kursuse Strateegilise juhtimise juhtidele õppeainetes. Oleme nende vältel lahendanud nii grupiviisiliselt kui iseseisvalt rea eetilisi kaasusi ja teate mis - rahaline kasu pole nende kaasuste lahendites olnud kunagi määrava tähtsusega. Ebaeetilisel teel saadud kasu pole kunagi kaalunud üle materiaalset kahju, mis tekib eetilise valikuga. Miks peab seda tänapäeva juhtidele õpetama - sest pikas plaanis on majandussuhete kõigi osapoolte jaoks ratsionaalsem (s.t ka materiaalselt kasulikum) toimida eetilistes piirides, kui kindlustada end pidevalt ohu vastu, et keegi osapooltest ei toimi.
