Absurd: eraisikud peavad Kredexi toetuse pealt tulumaksu maksma, korteriühistud mitte (2)
21. aprill 2019, 17:40
Õiguskantsler Ülle Madise saatis riigikogu rahandus- ja sotsiaalkomisjonile kirja, milles ta pöörab tähelepanu Kredexi toetuste ebavõrdsele maksustamisele. Eraisikule makstav toetus, näiteks lasterikka pere kodutoetus, läheb maksustava tulu alla, aga korteriühistutele makstav toetus mitte. See tähendab aga, et toetuse tõttu kasvab eraisiku aastane sissetulek nii kõrgeks, et õigus maksuvabale tulule kaob ära ja ta peab tuludeklaratsiooniga riigile kopsaka summa juurde maksma.
Mitmed inimesed on palunud õiguskantslerilt hinnangut sellele, et sihtasutuse Kredex eluaseme soetamise või parendamise toetuse saajaid koheldakse erinevalt, lähtudes sellest, kas eraisikud saavad toetust otse või korteriühistu kaudu. Näiteks kui lasterikka pere kodutoetust saab inimene otse, on toetus maksustatav, sest see arvatakse sissetuleku hulka ja halvemal juhul jääb inimene seetõttu maksuvabast tulust ilma. Kui inimene saab aga toetuse korteriühistu kaudu, siis toetust ei maksustata.
Õiguskantsler selgitas, et Kredex maksab eluaseme soetamise või parendamisega seotud toetusi nii korteriühistutele kui füüsilistele isikutele. Eraisikud saavad taotleda näiteks lasterikaste perede kodutoetust, väikeelamute rekonstrueerimise toetust, väikeelamute küttesüsteemide uuendamise toetust. Tegemist on riikliku toetusega ja kuna füüsilistele isikutele makstavad toetused on seaduse järgi maksustatud, siis mõjutab toetuse summa maksuvaba tulu suurust.
Seega võib Kredexi toetus suurendada inimese aastasissetulekut nii palju, et ta jääb maksuvabast tulust täielikult ilma. Õiguskantsler toob näite: kui 14 000 euro suuruse aastapalgaga inimene saab väikeelamu rekonstrueerimise toetust 15 000 eurot, loetakse tema aastaseks sissetulekuks 29 000 eurot. «Niisis kaotab ta õiguse maksuvabale tulule ja tal tuleb maksta tulumaksu 5800 eurot aastas. See tähendab, et ta peab maksma tulumaksu 4200 eurot rohkem kui siis, kui ta ei oleks saanud Kredexi toetust. Kuna palgatulult ja toetuselt on maksud juba kinni peetud, peab ta tuludeklaratsiooni alusel juurde maksma 1200 eurot,» kirjeldab õiguskantlser.
«Pärast seda, kui 15 000 euro suurusest toetussummast on maksud maha arvatud, saab inimene toetusena kätte 10 800 eurot. Toetus aitab küll parandada pere elamistingimusi, aga kuna see suurendab ka pere ülalpidaja tulumaksukohustust, saab teha vähem muid eluks vajalikke kulutusi,» selgitas Madise.
Samas korteriühistutele väljamakstavaid toetusi õiguskantsleri sõnul ei maksustata, sest juriidilise isiku tulu ei maksustata selle saamisel. «Seega, kui korteriomanik saab elamistingimuste parandamiseks toetust korteriühistu kaudu, see toetus tema maksuvaba tulu arvestust ei muuda.»
Madise mööndab, et riigikogu vabaduses on otsustada, kellele milliseid maksusoodustusi teha, kuid korteriühistute ja eraisikute toetuste erinevat maksustamist saab põhjendada ainult Eesti tulumaksusüsteemi eripäradest. «Vastuseta on küsimus, kas eraisikutele makstavate Kredexi toetuste maksustamine on ka sisuliselt põhjendatud ja kooskõlas riigikogu tahtega,» ütles ta.
Madise sõnul ei ole Kredexi toetuste maksustamine kooskõlas põhimõtetega, mille järgi parlament on seni otsustanud sarnaseid toetusi maksustada või maksust vabastada. «Näiteks muutis riigikogu 2018. aasta lõpus tulumaksuseadust selliselt, et toetust, mida makstakse Euroopa Liidu struktuuritoetusest füüsilisele isikule kinnistule vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks või kogumismahuti paigaldamiseks, ei maksustata,» selgitas Madise.
«Struktuuritoetuse maksuvabastuse kehtestamist põhjendas riigikogu sellega, et maksustamine vähendab inimeste võimekust projekti ellu viia ja huvi toetust taotleda. Sama põhjendus peab tegelikult paika ka Kredexi jagatavate toetuste kohta, ometigi neid maksustatakse,» ütles Madise. Kirjas riigikogu rahandus- ja sotsiaalkomisjonile palus Madise seadust muuta, juhul kui komisjonid on seisukohal, et Kredexi toetuse maksustamine ei vasta riigikogu tahtele.