Riigikohtu hinnangul ei vasta Narva sotsiaalteenuste määrused põhiseadusele
Riigikohus leidis põhiseadusega vastuolus olevaid sätteid pea kõigist Narva määrustest, millega reguleeritakse kohustuslike sotsiaalteenuste osutamist. Kohtu hinnangul peab omavalitsus tagama oma elanikele vajaliku sotsiaalabi seaduses ette nähtud ulatuses.
Riigikohus tunnistas kehtetuks seitsme määruse kuusteist sätet, millega Narva linn kitsendas sotsiaalteenuste saajate ringi. Näiteks oli hooldekodu koha saamine seotud inimese sissetulekute või ülalpidajate olemasoluga, turvakodu teenuse saamine sõltus elatusvahenditest.
Narva volikogu on varem kinnitanud, et kitsenduste põhjuseks on piiratud eelarve ja napp riigipoolne toetus. Seda aga riigikohus ei analüüsinud.
Riigikohtunik Nele Parrest ütles, et kuna tegemist oli õigusliku analüüsiga, pidi riigikohus piirduma üksnes normide kontrollimisega.
"Seetõttu ei saanud riigikohus tegeleda selle küsimusega, kas sotsiaalhoolekandeseadus ise on kooskõlas põhiseadusega, ja näiteks ka kindlasti kohalikke omavalitsusi huvitava teemaatikaga, kas riik on taganud piisava rahastuse sotsiaalteenuste osutamiseks," lausus Parrest.
Narva volikogu pole veel jõudnud riigikohtu lahendiga põhjalikult tutvuda, kuid volikogu esimees Irina Janovitš tunnistas, et sotsiaalteenustele tuleb eelarvesse rohkem raha planeerida.
"On vaja kohtuda sotsiaalabiameti direktoriga ja rääkida juristidega ja pärast juba vaatame, mis teha ja kuidas otsustada seda. Eelarve on meil volikogu saalis detsembrikuus," lausus Janovitš.
Rahandusministeeriumi hinnangul on Narva sissetulekud ja riigipoolne toetus iga aastaga kasvanud. Samas on Narva linn võrreldes Tartuga palju vähem toetanud erivajadustega inimesi, panustades selle asemel eakatele eritoetuste maksmisele.
Toimetaja: Marko Toominf