Õiguskantsler leidis pensionireformi plaanis mitu küsitavust põhiseaduse suhtes (15)

Madise viitas rahanduskomisjoni esimehele Aivar Kokale saadetud kirjas mitmetele põhiseaduslikele probleemidele ning tõi välja ettepanekud, kuidas pensionireformi põhiseadusega kooskõlas korraldada. 

Ehkki koalitsioon on ka ise asunud parandama pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmise plaani, kaotades ära näiteks 10 000 euro suurune ühekordse väljamakse piirmäära – millele osutasid tähelepanu ka juristid – on õiguskantsleri hinnangul veel teisigi ebavõrdse kohtlemise näiteid.

Näiteks antakse kohustusliku kogumispensioniga liitunud inimestele võimalus valida, kas jätkata kogumist või võtta pensioniks kogutud raha (sealhulgas ka riigi eraldatud sotsiaalmaks) enne pensioniea saabumist välja ning kasutada seda omal äranägemisel.

Samaealistel inimestel, kes kohustusliku kogumispensioniga liitunud pole, ei ole võimalik nende töötasult tasutud sotsiaalmaksust neli protsenti vabaks kasutamiseks kätte saada. Nii saavad teise sambaga liitunud eelise võrreldes nendega, kellel on sotsiaalmaksust 20 protsenti pidevalt laekunud riikliku pensionikindlustuse süsteemi.

Madise osutas tähelepanu, et eelnõus ega selle seletuskirjas pole põhjendatud, miks on vaja pensionireform ellu viia tagasiulatuvalt, võimaldades seni kogutud raha (sealhulgas riigi eraldatud sotsiaalmaks) teisest pensionisambast välja võtta. «Seadusele tagasiulatuva jõu andmist tuleb eraldi põhjendada ning selleks on vaja kaalukamaid argumente kui soov anda kohustusliku kogumispensioniga liitunutele rohkem vabadust pensioniraha üle otsustamiseks,» tõi Madise välja.

«Kui riigikogu soovibki senist poliitikat muuta ning teha kohustuslik kogumispension vabatahtlikuks, võib ta seda teha ka nii, et annab pärast reformiseaduse jõustumist inimestele võimaluse loobuda edaspidi kohustusliku kogumispensioni maksete tegemisest ning panustada üksnes esimesse pensionisambasse,» kirjutas Madise.

Madise sõnul pole põhjendatud, miks ainult üks osa inimestest saab õiguse kasutada nende töötasult makstud sotsiaalmaksust neli protsenti enne pensioniiga ning teised jäävad sellest õigusest ilma. «Asjaolu, et kohustusliku kogumispensioniga liitunu sotsiaalmaksust neli protsenti oli suunatud pensionifondi, mitte riikliku pensionikindlustuse eelarvesse, ei õigusta otsust, et pensioni tarbeks kogutud maksuraha antakse ühele grupile vabalt kasutada,» märkis õiguskantsler. Vabaduse ise pensionivara investeerida annaks ka pensioni investeerimiskonto ning selle kasutamiseks ei ole inimestel vaja kogumissüsteemist väljuda. Õiguskantsleri hinnangul pole võrreldavate gruppide ebavõrdsel kohtlemisel mõistlikku ega asjakohast põhjendust.

Lahendusi, kuidas ebavõrdset kohtlemist ja põhiseaduse rikkumist vältida, on õiguskantsleri hinnangul mitu:

1. Tagastada inimestele üksnes summa, mille nad on ise teise pensionisambasse maksnud (kaks protsenti ja sellele vastav tootlus). Riigi makstud osa (neli protsenti sotsiaalmaksust) jätta inimesele tagastamata. Ühtlasi tuleks lahendada küsimus, kas riigi makstud osa ja sellele vastav tootlus jääb endiselt pensionifondi ja makstakse välja pensionieas või suunatakse see raha riigieelarvesse ning arvutatakse inimese esimese samba pensioniõigusteks.

 2. Anda inimestele õigus võtta enne pensioniiga teisest sambast välja üksnes pärast reformiseaduse jõustumist kogutav pensionivara. «See ei tekita ebavõrdset kohtlemist, sest teise sambaga liitumiseks antakse võimalus ka nendele, kes seni ei ole liitunud ning valikuvõimalus sotsiaalmaksu nelja protsendi kasutamise üle (kümne aasta pikkuse kogumisperioodi järel) antakse kõigile, kes kohustusliku kogumispensioniga liituvad,» selgitas Madise. Selle lahendusega välditakse ebavõrdset kohtlemist, kuid olukord, kus tööeas inimene saab teisest sambast raha välja võtta, tähendab ikkagi sotsiaalmaksuraha mittesihtotstarbelist kasutamist ning vähendab niigi pingelist pensionikindlustuse eelarvet.

3. Anda inimestele võimalus loobuda teise sambasse maksete tegemisest. Juba kogutud raha jääb pensionifondi ning makstakse välja siis, kui inimene jõuab pensioniikka. See ei ole vastuolus ka sotsiaalmaksu eesmärgiga, sest raha makstakse välja pensionieas (või piiratud põhjendatud juhtudel, nt töövõime kaotus).

Muudatuste rakendamiseks on vaja rohkem aega 

Inimestel, organisatsioonidel ja ettevõtjatel, keda reformiseadus puudutab, peab oma tegevuse ümberkorraldamiseks olema piisavalt aega, märkis Madise. Tegu on olulise muudatusega, mis muudab täielikult kogumispensioni süsteemi ning lisaks on võimalike puudutatud inimeste hulk väga suur, ligi 740 000 teise sambaga liitunut ning lisaks need, kes saavad samuti võimaluse teise sambaga liituda. 

Seadus paneb ulatuslikke kohustusi ja toob kaasa lisakulusid fondivalitsejatele, pensionikeskusele, kindlustusandjatele, kellel on vaja piisavalt aega muutunud õiguslikest reeglitest arusaamiseks ning nende ettevalmistamiseks ja rakendamiseks. Madise toonitas, et ettevalmistusteks on vaja aega ka riigiasutustel.

Kuna inimestel on võimalik pensionireformi jõustumise järel valida, kas lahkuda pensioni teisest sambast, sinna jääda või kasutada näiteks investeerimiskontot, on oluline et võimalus pensioni investeerimiskontot kasutada loodaks kohe, mitte pool aastat pärast seda, kui on antud võimalus pensioniraha välja võtta. 

«Kui reformi väidetav eesmärk oli anda inimestele paremaid võimalusi ise oma raha investeerida, takistab niisugune olukord reformi eesmärgi saavutamist,» märkis Madise. Nii peaks seaduse jõustudes olema pensioni investeerimiskontoks tehniline valmisolek nii pensioniregistri pidajal kui ka kontosid haldavatel pankadel. 

Kui piisavalt aega ei jäeta, võidakse sellega kaasneva segadusega kahjustada ka pensioniosakute omanike ja pensionisaajate õigusi. Samuti tähendab seaduse kiire jõustamine lisakulutusi kohustatud isikutele, kes peavad kiirustades tegema IT-arendusi ning ei pruugi nendega õigeks ajaks valmis jõuda. Näiteks on pensionikeskus välja toonud, et piisav aeg ettevalmistuste tegemiseks oleks 18 kuud pärast seaduse vastuvõtmist. Seega ei pruugi ettevalmistuseks antav aeg olla piisav ka juhul, kui seadus jõustub 1. jaanuaril 2021.

Samuti tõi õiguskantsler välja, et muudatusega pole välistatud, et fondivalitsejad võivad sattuda olukorda, kus nad ei suuda uute kohustuste täitmise tõttu täita neile teiste seadustega pandud piiranguid (näiteks hoolsuskohustus ja investeerimispiirangud). Samuti ei pruugi fondivalitsejal olla võimalik osakuomanikke võrdselt kohelda, sest osakute kiire tagasivõtmise olukorras ei pruugi see õnnestuda. Finantsinspektsioon on leidnud, et turuosalised võivad seista keerukate valikute ees, kus mõlemad valikud viiksid vastuoluni seadusega. «Kuidas on sellises olukorras kaitstud pensionifondi osakuomanike huvid?» uuris õiguskantsler. 

Madise tegi ettepaneku kehtestada teisest sambast väljumine üksnes edasiulatuvalt; reguleerida detailselt teisest sambast väljumise kord, näiteks see, millise aja jooksul ja millise osaga varast võib väljuda ning reguleerida küsimust, kes kannab sambast väljumise kulud. 

Täismahus arvamust saad lugeda siit: