Loomeliidud ei ole rahul kopeerimishüvitise otsusega (3)
4. august 2020, 09:32
Üheksa Eesti loomeinimeste esindusorganisatsiooni vaidlustasid juuni lõpus tehtud Tallinna ringkonnakohtu otsuse nn kopeerimishüvitise asjas riigikohtus, et tagada õiglane hüvitis digiseadmetes ning seega ka Eesti kultuuri ja loomingu kaitse.
Loomeliidud ei saa nõustuda EL liikmesriikide keskmisest üle kolme korra väiksema hüvitisega. Kokku esindavad loomeliidud selles vaidluses enam kui 9000 Eesti loomeinimest.
«Eesti on jätkuvalt loomeinimestele maailma üks vähem kopeerimistasu maksev riik,» lausus üheksat Eesti loomeinimeste esindusorganisatsiooni vaidluses esindava advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat Priit Lätt. «Vaidluse keskne küsimus on selles, kas riik heastab loomeinimestele pika aja jooksul tekitatud kahju, mille kaudu omakorda tagatakse Eesti kultuuri säilimine. Ringkonnakohtu lahend on samm Eestis väljasuretatud tasude süsteemi elluäratamise poole, kuid pole siiski piisav, et tagada nii Eesti kultuuri ja loomingu kaitse kui ka Euroopa Liidu õigusega nõutud miinimumstandardite järgimine,» selgitas Lätt.
Tallinna ringkonnakohus tühistas aastaid kestnud nn kopeerimishüvitise vaidluses oma 30. juuni otsusega halduskohtu varasema otsuse ja kolmekordistas loomeinimestele Euroopa Liidu õigusega ette nähtud, kuid Eesti puuduliku regulatsiooni tõttu aastate 2014–2018 eest saamata jäänud õiglast hüvitist.
Üheksale loomeinimeste esindusorganisatsioonile väljamakstavaks hüvitise summaks koos viivistega mõisteti ca 3,5 miljonit eurot, millele lisandub viivis 656 eurot päevas kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
«Kuigi ringkonnakohus suurendas halduskohtuga võrreldes oluliselt riigilt väljamõistetava hüvitise suurust ning tunnustas kaebajate viivisenõuet, siis valmistas pettumust kohtu soovimatus aktsepteerida Eesti loomeinimeste õigust EL-i keskmisest suuremale hüvitisele,» lisas Lätt ning selgitas, et kehtivas autoriõiguse seaduses kirjas tasumäärade alusel peaks summa olema oluliselt suurem eeldusel, et valitsus oleks nõuetekohaselt kaasajastanud nende salvestuskandjate- ja seadmete, millelt tasu kogutakse, nimekirja.
Vaidlus ulatub 2018. a sügisesse, mil üheksa Eesti loomeinimeste esindusorganisatsiooni: Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Lavakunstnike Liit ja Eesti Näitlejate Liit otsustasid minna Eesti Vabariigi vastu kohtusse seoses aastate 2014–2018 eest saamata jäänud õiglase hüvitisega teose isiklikuks tarbeks reprodutseerimise ehk nn kopeerimishüvitise eest.
Statistika järgi on maailma erinevates riikides nn kopeerimishüvitise summad loomeinimestele pidevas kasvus ning selle toimimise aluseks on riiklik regulatsioon. Näiteks on Confederation of Societies of Authors and Composers (CISAC) 2018. a raporti kohaselt maailmas kogutud õiglase hüvitise summa 2017. a eest tõusnud 33,3 protsenti, võrreldes aastaga 2016, ning aastatel 2013–2017 tõusnud lausa 141 protsendi võrra. EL-i liikmesriikide keskmine kogutud isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis oli 2015. a 1,42 eurot inimese kohta. Eestis on see näitaja olnud juba viimased 6 aastat 0 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on Eesti õiguste omajad õigustatud saama hüvitist 0,45 eurot inimese kohta.
Lisaks loomeinimeste esindusorganisatsioonidele esitas kassatsioonkaebuse riigikohtule ka vabariigi valitsus. Ringkonnakohtu otsuse edasikaebamine tähendab, et vaidlus ei ole lõplikku lahendit veel leidnud.