Ain Kendra: naastrehvid – keelata või maksustada? (28)

Ain Kendra
, TTÜ teetehnika lektor
Copy
Ain Kendra.
Ain Kendra. Foto: Erakogu

Naastrehvidel on liikluses oma roll, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli teetehnika lektor Ain Kendra.

Naastrehvid kulutavad asfalti, tõstavad mürataset, nende tekitatav tolm ja pori määrivad liiklejaid, lisaks mõjub tolm tervisele. Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti soovil ja koostöös OÜga T-Konsult uurisid tehnikaülikooli teadlased ja tudengid olukorda lähemalt.

Tallinna viie kaubanduskeskuse parklas loendati 2020. aasta veebruaris 5606 sõiduautot ja fikseeriti nende rehvitüüp. Naastrehve kasutas 62 protsenti sõidukitest, mis võrreldes varasemate loendustega on keskmiselt kümme protsenti kahanenud. Tallinnas on naastrehvide kasutus väiksem kui Soomes (80–90 protsenti) ja sarnane Stockholmiga (60 protsenti). Sotsiaalmeedias tehtud küsitlus (500 vastajat) näitas analoogset tulemust: naastrehve kasutab 60 protsenti vastajatest. Murelikuks teeb, et kaks kolmandikku vastajaist ei erista põhjamaa teedele mõeldud rehve Kesk-Euroopa talverehvidest – meile sobilikul rehvil on kindel märgis. Tähele tuleks panna, et talvetingimustele optimeeritud lamellrehve kasutatakse ka Kesk-Euroopas, kuid nende talved on leebemad ja seetõttu tuleks meil kasutada siiski põhjamaadele disainitud rehve.

Kommentaarid (28)
Copy
Tagasi üles