29.10.21. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile väljatöötamise kavatsuse, mille alusel asutakse muutma erakonnaseadust. Luubi alla võetakse nii avaliku raha kasutus, erakondade rahastamise järelevalve komisjoni võimalused oma järelevalvet teostada kui ka riigieelarvest makstava toetuse vähendamise meede.
„Üks tähtsamaid eesmärke, mille valitsus ametisse astumisel seadis, on erakondade rahastamise järelevalve tugevdamine ja korruptsioonivastane võitlus. Kuigi Eesti paistab selles küsimuses nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt silma heade tulemustega, ei ole see töö kaugeltki lõppenud. Läbipaistvus ja tõhus järelevalve avaliku raha hea peremeheliku kasutamise üle on siinkohal võtmetähtsusega küsimused,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.
Kokku tuuakse väljatöötamise kavatsuses esile üheksa probleemi, mille osas võiks seadusemuudatusi kaaluda, ja ministeeriumi nägemus võimalikest lahendustest. Mitmed ettepanekud lähtuvad erakondade rahastamise järelevalve komisjoni tööst ning pakuvad võimalusi praktikas murekohaks osutunud järelevalve tegevuste parendamiseks.
„Tähelepanu peab pöörama ERJK käsutuses olevate meetmete tugevdamisele, eesmärgiga muuta järelevalve tõhusamaks - näiteks tuleks anda ERJK-le õigus nõuda dokumente ja teavet ka kolmandatelt isikutelt,“ sõnas Lauri.
Ministeeriumi hinnangul peaks muutma seaduste sõnastuse selgemaks, et kõik ettekirjutused avalikustataks viivituseta, mille tulemusel saaksid valijad teha teadlikumaid valikuid. Seni on juhtunud, et ettekirjutuste avalikustamine on jäänud seisma edasikaebamise tähtaegade ja kohtuvaidluste taha. Ministeerium aga võimaldaks komisjonil kehtivaid ettekirjutusi avalikustada sõltumata sellest, kas neile on järgnenud kohtumenetlus või mitte.
Praktikas on veel mitmed komisjonile ette nähtud mõjutusvahendid osutunud sellisteks, mida ei saa tegelikkuses kasutada. Näiteks tuuakse VTK-s välja, et ERJK on ainult ühel korral kohustanud erakonda tasuma viivist, kui ettekirjutus jäi tähtaegselt täitmata. Viivis jäi sisse nõudmata, kuna seaduses ei ole selleks mehhanismi. Ministeerium pakub lahendusena välja kas viivise regulatsiooni täiendamist, nii et see oleks rakendatav või viivise tasumise kohustusest loobumist.
Sama probleem vaatab vastu riigi eelarvest toetuse vähendamise juures. Praktikas ei ole ühelgi korral erakonna riigieelarvelist toetust vähendatud ning see meede ei ole kasutust leidnud. „Riigieelarvelise eraldise vähendamine on olemuselt tõhus haldussunnimeede tagamaks erakonnaseaduses olevat kohustuste täitmist. Kahjuks on see põrkunud vastu keerulisi õigusvaidlusi ja nüüd ongi eesmärgiks muuta riigieelarvelise eraldise vähendamise normid kasutatavaks,“ ütles Lauri.
„Kuna ettekirjutused on mõjusad vaid juhul, kui neid täidetakse, siis võiks keelatud annetuse tagastamise ettekirjutuste puhul kaaluda nende sundtäidetavaks muutmist - see tagaks paremini ettekirjutuste täitmise, kuna kohtutäituritel on selleks olemas mõjusad seaduslikud abinõud,“ selgitas ta.
Lisaks keelab erakonnaseadus kasutada avalikke vahendeid valimiskampaania läbiviimiseks, samas ei ole erakonnaseaduses kirjas valimiskampaania mõistet ega perioodi. Ministeeriumi hinnangul ongi väljendit „valimiskampaania“ kasutatud liialt kitsas tähenduses ning see on tekitanud vaidlusi nii ERJK tegevuses kui hilisemates kohtumenetlustes.
„Avalike vahendite kasutamine peab olema keelatud, sõltumata sellest, kas neid kasutatakse valimiskampaaniaks või muuks poliitiliseks tegevuseks. Puudub vajadus seostada avalike vahendite kasutamise keeldu spetsiifiliselt just valimiskampaaniaga,“ selgitas Lauri.
Tagasisidet väljatöötamiskavatsusele oodatakse kuu aja jooksul.