Rannaäärse maa omanike analüüs näitas, et kui veekogude kaldaid täis ehitada lubav seaduseelnõu peaks 25. jaanuaril riigikogus esimese lugemise läbima, siis pole see maainimeste ega isegi riigikogulaste endi, vaid mõjukate kinnisvaraärimeeste, sh erakondade rahastajate huvides, kes on alustanud ehituskeeluvööndis kinnisvara kokkuostmist.

«Sellisel kujul ma seda eelnõud kindlasti ei toeta, rannad peaksid olema ikkagi kõigile eestlastele ja meie külalistele avatud nii teede läbipääsu kui vaate osas,» hindas Saaremaa vallavanem Madis Kallas. «Kui ehituskeeluvöönd viia 20 meetri peale, näen seal palju ohtusid nii Saaremaa rannikualadele kui nende avatusele, kasutatavusele.»

Looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (483 SE) algatajad plaanivad ühtlustada ehituskeeluvööndi veekaitsevöönditega (10–20 meetrit) ja ehitama võiks hakata kohe üleujutusalade piiril.

Eelnõu algatasid riigikogu liikmed Heiki Kranich (RE), Peeter Ernits (EKRE), Andres Metsoja (Isamaa) ja Erki Savisaar (KE), kes pärast seda sai keskkonnaministri ametisse.

Andres Metsoja põhjendas, et omandipiirangute leevendamisega tagatakse laiemalt isikute omandiõigust, tõstetakse veekoguäärsete kinnisasjade atraktiivsust ja kasutatavust ning luuakse eeldusi majanduse ja maapiirkondade arenguks. Kohalik omavalitsus tohiks ehituskeeluvööndit suurendada vaid üldplaneeringuga.

Vallajuhid umbusaldavad

Plaanitava üldise keeluvööndi vähendamise asemel pooldab Madis Kallas Saaremaal asukohapõhist ehituskeeluvööndit: «On kohti, kus praegune 200 meetrit pole mingil juhul mõistlik, aga on ka kohti, kus see mingil juhul ei tohiks olla vähem kui 200 meetrit. Jõuliselt igal pool 20 meetriga peale minna – ma kardaks seda natuke.»

Kommentaarid (21)
Copy