„Kinnitust on saanud, et ajakirjanikud kuuluvad menetlusväliste isikute hulka, kellel tuleb kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks küsida prokuratuuri nõusolekut,“ kommenteeris tänast otsust riigiprokurör Sigrid Nurm.

Kuigi säte kehtib kõigile menetlusvälistele isikutele, piiratakse sellega vaid väga kitsa info avaldamine, milleks on kriminaalasja toimikus sisalduvad kohtueelse menetluse andmed, ütles Nurm.

„Seetõttu on meelevaldne rääkida tsensuurist, sest Eestis on sõnavabadus ja ajakirjanikud on vabad kirjutama neil teemadel, mis nende hinnangul avalikkuse huvi pälvivad,“ märkis ta ja lisas: „Ühegi teema laiemat käsitlust ei ole prokuratuur kunagi piiranud ega tee seda ka tulevikus. Küll aga on meil kriminaalmenetlus ning ausa ja õiglase kohtupidamise huvides on vaja kaitsta kohtueelse menetluse andmeid. Nende detailide avaldamisele, mis sisalduvad kriminaalasja toimikus, saab hinnangu anda vaid menetlust juhtiv prokurör.“

Nurm põhjendas seisukohta, öeldes, et prokuröri valduses on kogu sündmustiku tervikpilt, mis võimaldab hinnata, millise infokillu avaldamine mingil konkreetsel ajahetkel võib menetlust kahjustada, rikkuda süütuse presumptsiooni põhimõtet või teha võimatuks hilisema ausa ja õiglase kohtupidamise. „Seejuures on nende andmete avaldamine piiratud vaid kohtueelse menetluse lõpuni. Kohtumenetluse ajal on võimalik kõikidel huvilistel kohtuistungitest osa võtta ning avalikul istungil kõlanust kirjutada,“ lisas ta.

Ühtlasi tõi Nurm välja, et ajakirjanikel on väga suur auditoorium ning sellest tulenevalt on neil ka suurem võimalus kohtueelse menetluse andmete avaldamisega menetlusi kahjustada. „Samuti ei tohi unustada, et ajakirjanike käes on võim ka avalikkuse huvi juhtida. Seega on nende käes ka võim otsustada, kas teema avalikkuse ees tõstatada varem või hiljem või milline fookus loole seada.“

Prokuratuuri soov ja eesmärk on eelkõige kriminaalmenetlusi kaitsta, kinnitas prokurör ja lisas, et prokuratuurile ei ole vaja näidata terveid artikleid või kooskõlastada toimetuse nädalaplaani, nagu varasemalt on püütud muljet jätta.

„Me palume ajakirjanikel ja väljaannetel üksnes seadust täita ning kooskõlastada kohtueelse menetluse detailide avaldamine, sest kooskõlastamata info avaldamine võib seada ohtu tõendite kogumise, tunnistajate objektiivsuse ja omakorda kohtumenetluse,“ rääkis riigiprokurör. „Ringkonnakohuski andis tänases määruses nii meile kui ka ajakirjanikele suuniseid, kuidas edaspidi seadust järgides kohtueelse menetluse andmete avaldamist taotleda ning millega peame arvestama, kui me taotluse rahuldamata jätame.“

Prokuratuur on arvestanud võimalusega, et vaidlus võib jätkuda riigikohtus.