Uudised erinevatest allikatest

Anvar Samost: valitsuse püsimajäämine sõltub kooseluseadusest

Ajakirjanikud Anvar Samost ja Ainar Ruussaar tõdesid oma pühapäevases Vikeraadio saates "Samost ja Ruussaar", et kooseluseaduse üle hääletamine riigikogus enne kohalikke valimisi paneb paika poliitilised jõujooned. Delfi, avaldatud 7 aastat tagasi

VIDEO | Kataloonia rahvahääletusel on valijate ja Hispaania politsei vahel tekkinud terav vastasseis

Hispaania on lasknud käiku eri jõuvõtted, et katalaanidel ei oleks võimalik iseseisvumise üle otsustavat hääletust korraldada, olles vahistanud hulga kohalikke ametnikke, kuulutades rahvahääletuse Ülemkohtu kaudu põhiseadusega vastuolus olevaks, karmistades kontrolli regiooni rahaasjade üle, tuues piirkonda juurde politseinikke ja konfiskeerides rohkem kui 10 miljonit hääletussedelit. Delfi, avaldatud 7 aastat tagasi

Urmas Reinsalu: mupo ei tohi nimetada ennast politseiks, see on seadusevastane. Uued mupo autodki tuleks üle värvida

Eesti Päevaleht, avaldatud 7 aastat tagasi

Veerand huvide deklaratsioonidest jäeti õigeks ajaks esitamata

29.09.2017. Veerand isikutest, kel on korruptsioonivastase seaduse järgi kohustus esitada huvide deklaratsioon, jättis selle õigel ajal ehk 31. maiks esitamata.  Korruptsioonivastase seaduse kohaselt pidi huvide deklaratsiooni esitama 6400 isikut. Õigel ajal esitati 4842 deklaratsiooni, 914 deklaranti aga ei olnud oma kohustust täitnud ka septembri alguseks. Deklarantide arvukaima rühma moodustavad 3100 valla- ja linnavolinikku (48,4 protsenti) ning 1001 valla- ja linnavalitsuse liiget (15,6 protsenti). Suuremad rühmad olid ka valla või linna hallatava asutuse juhid (625) ning riigiasutuste ametiisikud (452). Deklarantide hulka kuuluvad veel kohtunikud, riigikogu ja vabariigi valitsuse liikmed, valitsus- ja riigiasutuste ning põhiseaduslike institutsioonide juhid jt. Õigel ajal esitati 4842 deklaratsiooni ehk 75,7 protsenti ettenähtust. Deklaratsiooni esitamisega jäi hiljaks 644 inimest (10,1 protsenti), neist enamik täitis oma kohustuse juunis. 914 selleks kohustatud ametiisikut (14,3 protsenti kõigist) polnud septembri alguseks huve deklareerinud. Oma huvid deklareerimata jätnute seas on kõige rohkem – ligi kaks kolmandikku – valla- ja linnavolinikke, ligikaudu iga seitsmes on valla- või linnavalitsuse liige. Asutustest jätsid suhteliselt kõige rohkem (ligi 50 protsenti) deklaratsioone esitamata Aseri, Keila ja Rõngu vallavalitsus. Seevastu Paide, Laekvere, Sonda, Kasepää, Õru ja Surju vallas esitati kõik deklaratsioonid õigel ajal. Korruptsioonivastase seaduse kohaselt peavad selleks kohustatud ametiisikud esitama igal aastal huvide deklaratsiooni temale kuuluva vara ja muude asjaolude kohta eesmärgiga teadvustada deklarandi ametikohustuste täitmist mõjutada võivad huvid ning muuta need kontrollitavaks. Deklaratsiooni esitamise kohustus võib tuleneda vahetult seadusest, kuid huvide deklareerimist võib seaduse alusel erandina nõuda ka asutuse juht, kohaliku omavalitsuse volikogu või muu õiguspädev juht. Seadus ei näe deklaratsiooni esitamise kohustuse rikkumise korral ette trahvi ega muud karistust, kuid tegemist võib olla ametikohustuse rikkumisega, samuti võib valitud ametiisiku poolt selle kohustuse täitmata jätmise kohta oma järelduse teha valija. Ametiisikute huvide deklaratsioonid on seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel avalikud maksu- ja tolliameti e-maksuameti vahendusel. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: maailmas oleks vaja salakaubandust soosivate riikide nimekirja

27.09.2017. Salakaubandusele annab hoogu korruptsioon, riikide suutmatus probleemiga tegeleda, ebaõiglane ühiskonnakorraldus mitmetes riikides ja ebapiisav ühiskondlik hukkamõist, ütles justiitsminister Urmas Reinsalu täna Londonis Financial Timesi korraldatud rahvusvahelise salakaubanduse probleemile pühendatud konverentsi avades. Justiitsminister pakkus konverentsil välja, et keelatud kaubandusena võiks käsitleda ka korruptsiooni. „Kauplemist mõjuvõimuga võib pidada omamoodi illegaalseks kaubanduseks ja sageli kasutavad kurjategijad seda komplektis teiste keelatud kaubanduse liikidega.“ Reinsalu sõnul on maailmas riike, mis on salakaubanduse turvasadamaks. Nende riikide kohta tuleks koostada sarnane nimistu nagu terrorit soosivate riikide kohta. Salakaubanduse ulatus on maailmas ligi protsent inimkonna kogutulust ja see on vahetult seotud terrori rahastamisega, rõhutas Reinsalu. Reinsalu märkis, et illegaalne kaubandus ohustab inimeste elu ja tervist ning hävitab meie looduskeskkonda ja kultuuripärandit, tekitades mõõtmatut kahju ka tulevastele põlvkondadele. „Usun, et see on piisav põhjus, et probleemiga veel tõsisemalt võidelda.“ Keelatud kaubandus on keeruline ja mitmekesine probleemvaldkond, hõlmates nii narkootikume, relvi, inimkaubandust, smugeldamist, ebaseaduslikku jäätmetega kauplemist, kultuuripärandi ja haruldaste loomadega kauplemist, võltsitud ja varastatud kaupu. Sageli pannakse neid kuritegusid toime organiseeritud kuritegevuse raames ja sellest saadavat tulu kasutatakse muu hulgas ka terrorismi rahastamiseks, nentis Reinsalu. Konverentsil "Combating Illicit Trade – Progress, Challenges and Collaborative Solutions" arutavad EL, OECD, WTO, Maailmapanga ja paljude muude organisatsioonide esindajad võimalusi, kuidas võidelda rahvusvahelise salakaubanduse eri vormidega. Reinsalu kohtus Londonis ka Ühendkuningriigi justiitsministri David Liddingtoniga, kellega arutati Eesti eesistumise ajal ees seisvad õiguslikke algatusi piiriülese kuritegevuse ja terrori tõkestamisel. Lisainfo konverentsi ja esinejate kohta Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Ministeerium kutsub ettevõtjaid oma korruptsiooniteadmisi testima

27.09. 2017. Uuringud näitavad, et ärikorruptsiooniga on kokku puutunud iga teine Eesti ettevõtja. Justiitsministeerium kutsub ettevõtjaid kontrollima oma teadmisi ja hoiakuid äsja valminud praktilise testiga, mis võimaldab hinnata oma senist käitumispraktikat ja saada tagasisidet.  Kui altkäemaksu ja kelmust peetakse äriringkondades korruptsiooniks, siis näiteks kickback'i (nn tehingutasu) ja huvide konflikti (näiteks pereliikmete eelistamise) puhul kiputakse paraku arvama, et see on normaalne ärikultuuri osa, nentis justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. Möödunud aastal esitletud uuringu põhjal peavad ärikorruptsiooni vastuvõetavamaks eelkõige nooremad, meessoost ja väiksemate ettevõtete juhid.  „Selle mängulise, kuid siiski väga praktilise testiga soovime suunata ettevõtjate tähelepanu korruptsiooni ennetamise vajadusele, sest ausast ja läbipaistvast ärikeskkonnast võidavad nii ettevõtjad kui tarbijad,“ märkis Sööt. „Testi läbinud võivad üllatuda, mida nad nii enda kui teiste vastajate kohta teada saavad.“ Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles, et korruptsiooni puhul arvatakse automaatselt, et sellised juhtumid leiavad aset ainult riigisektoris. „Viimase aasta jooksul on kohtusse jõudnud vähemalt kaks erasektori korruptsiooni kriminaalasja. Ühes asjas on olemas esimese kohtuastme süüdimõistev otsus, teises asjas on kohtuprotsess algusjärgus,“ selgitas prokurör. „Nende juhtumite uurimise üheks oluliseks eesmärgiks on ka majandussfääris ausa konkurentsi tagamine. Mida rohkem on neid ettevõtjaid, kes ei lähe ebaaususega kaasa, seda suurem on võimalus korruptsiooni levikut peatada. Samuti tuleb tunnustada neid, kes on seadnud enda ettevõttes prioriteediks korruptsiooniriskide hindamise, vajalike meetmete rakendamise ning teadlikkuse tõstmise,“ kommenteeris juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus. Võimalik korruptiivne käitumine oleneb palju firma juhist, kes on oma ettevõttele moraalseks majakaks ja eeskujuks. Näiteks on uuringud välja toonud, et peamine altkäemaksu andmise põhjus on juhtkonna surve. Seetõttu saavad firmajuhid palju ära teha ausa konkurentsi ja puhta äri nimel, lisas Sööt. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Valitsus kinnitas seadusemuudatused tuge vajavate õpilaste heaks

Vabariigi Valitsus kinnitas tänasel istungil põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, millega soovitakse muuta hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldust, laiendada haridustöötajate riikliku tunnustamise võimalusi ja toetada muutunud õpikäsituse rakendumist. Minister Mailis Repsi sõnul ei taga kehtiv seadus piisavalt õpilaste individuaalsete vajadustega arvestamist. „Tahame luua igale õpilasele paremad võimalused saada vajalikku tuge hariduse omandamisel. Selleks anname kohalikele omavalitsustele juurde otsustusõigust ja lisaraha sobivaima toetussüsteemi tagamiseks,“ ütles Mailis Reps. Eelnõuga kaotatakse seadusest hariduslike erivajaduste mõiste ja kategooriad ning eriklassid senisel kujul. „Iga õpilane võib vajada õpingute jooksul erinevatel põhjustel tuge,“ selgitas minister Reps. Eelnõu järgi on kooli ülesanne välja selgitada õpilasele vajalik tugi ja seda tuge pakkuda, kaasates vajadusel koolivälist nõustamismeeskonda, sh tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialiste. Vajadusel võivad koolid ka edaspidi moodustada väiksema arvuga õpilaste klasse ja rühmi, kuid peab olema tagatud neis õppivate laste kaasatus koolikogukonda. Tuge vajavate õpilaste süsteemsemaks kaasamiseks on kavandatud  põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ühitamine põhikooli riikliku õppekavaga, kus kavandatakse edaspidi sätestada kõik õppekorralduslikud erisused õpilaste erivajaduste ilmnemisel ja tuvastamisel. Kavandatavate muudatuste eesmärgiks on muuta ka põhikoolivõrk ühtseks ja võimaldada kohalikel omavalitsustel terviklikult oma koolivõrku juhtida. Minister Mailis Reps kinnitas, et riik ei sulge ühtegi tuge vajavate õpilaste kooli, kuid on valmis andma koolid ja taristu kokkuleppel üle kohalikele omavalitsustele. „See aitab tagada, et õpilane saab oma võimetele ja vajadustele vastavat haridust võimalikult elukoha lähedal ja vanemad ei pea abi otsides eri asutuste vahet jooksma,“ selgitas Reps. Täna kinnitatud eelnõuga kavatsetakse muuta riigieelarvelise rahastamise aluseid senisest paindlikumaks ning suurendatakse haridus- ja tegevuskulude toetuse mahtu ca 22 miljonit. Riik annab riik kohalikele omavalitsutele ja eraüldhariduskoolide pidajatele  tõhustatud- ja erituge vajavate õpilaste jaoks tegevuskulu toetuse, mis sisaldab ka tugiteenuste toetust 6 miljonit eurot aastas. Riiklikud preemiad ja stipendiumid õpetajatele Tuge vajavate õpilastega seotud õppekorralduse muutmise kõrval on kavas kehtestada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses võimalus määrata õpetajatele ja õppejõududele riiklikke preemiaid ja stipendiume. Eesmärgiks on tänada ja tunnustada parimaid haridustöötajaid riigi kõrgeimal tasemel ning aidata seeläbi kaasa ka õpetajaameti väärtustamisele ühiskonnas. Ettepanek on anda iga-aastaselt välja üks haridustöötaja elutööpreemia, kaks õpetaja aastapreemiat ning lisaks ka õppejõu aastapreemia. Preemiate suurusjärk oleks sarnane sportlaste ja kultuuritöötajate preemiatega – elutööpreemia 40 000 eurot ja aastapreemia 9600 eurot. Lisaks preemiatele sätestab eelnõu võimaluse määrata haridusvaldkonna innovatsiooniks ka stipendiume, mis annavad õpetajale võimaluse kasutada näiteks vaba semestrit koostööks ülikooliga, enesetäiendamiseks välisriigis või hariduspoliitika kujundamises osalemiseks. Varasema õpi- ja töökogemusega arvestamine üldhariduses Soodustamaks täiskasvanud õppijate pooleli jäänud koolitee jätkamist ja lihtsustamaks välismaal elanud ja õppinud õpilaste naasmist Eesti koolisüsteemi, näeb eelnõu ette võimaluse arvestada üldhariduse õppekorralduses õpilaste varasema õpi- ja töökogemusega (VÕTA). VÕTA arvestamine on tavaline kõrg- ja kutsehariduses, kuid üldhariduses pole seda võimalust seaduses seni reguleeritud. Lisaks sisaldab eelnõu seadusemuudatust, millega luuakse võimalus pakkuda gümnaasiumides mittestatsionaarses õppes üldhariduse omandamise võimalusi täiskasvanutele. Kavakohaselt võib riik kokkuleppel kohalike omavalitsustega võtta üle täiskasvanute gümnaasiumide pidamise, et tõsta õppekvaliteeti ja kasutada ressursse efektiivsemalt. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu koostamisse olid kaasatud kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonid ning kavandatavaid muudatusi arutati tugispetsialistide, puuetega inimeste ja haridusvaldkonna ühenduste esindajatega. Eelnõu menetlus jätkub Riigikogus. Kui Riigikogu eelnõu heaks kiidab, jõustuvad muudatused 2018. aasta 1. jaanuaril. Tuge vajavate õpilaste õppekorralduse muutmise infomaterjal Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium kutsub esitama kodanikujulguse aumärgi kandidaate

21.09.2017. Justiitsministeerium ootab ettepanekuid tunnustamaks julgeid kodanikke, kes on teinud enam, kui ühiskond neilt ootab. Otsime inimesi, kes on aidanud ära hoida kuriteo, pidanud kinni kurjategija või toetanud kuriteo ohvrit. Ootame ettepanekuid 2. oktoobrini.  „Mitte igaüks ei astu nõrgemate kaitseks välja ega tõkesta koletu teo toimepanemist. Sellepärast tunnustame ja anname au inimestele, kes on märganud ja hoolinud neist, kes on hätta jäänud või langenud kuritöö ohvriks. Kutsun inimesi ka sel aastal esitama kandidaate, kes julgete tegude eest tunnustust väärivad,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Eelmisel aastal pälvis aumärgi 19 vaprat inimest, neist kuus alaealist. Näiteks aitasid märgi saanud vägivalla, röövimise ohvreid ning ühel juhul tõusis ühiskonnas avalik arutelu kodaniku ühiselu ja kodanikukohuse üle. Kõik eelmise aasta kodanikujulguse aumärgi lood Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja alates 2004. aastast. Aumärgiga tunnustatakse inimesi, kes on ära hoidnud kuriteo või takistanud selle toimepanemist, aidanud kinni pidada kurjategijat, abistanud kuriteoohvrit või aidanud muul moel suurendada teiste inimeste turvatunnet. Ettepanekuid kodanikujulguse aumärkide kandidaatide kohta ootame posti teel märksõnaga „Kodanikujulguse aumärk“ hiljemalt 2. oktoobriks aadressil justiitsministeerium, Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn või e-mailil kart.repponen@just.ee. Justiitsminister annab kodanikujulguse aumärgid pidulikult üle ministeeriumide ühismajas 6. novembril. Täpsemat infot kodanikujulguse aumärkide kandidaatide esitamise kohta leiab kriminaalpoliitika veebist. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi