Konsultatsioon avatud: Vabariigi Valitsuse korralduse „„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord” §-st 2 ja riigieelarve seaduse § 19 lõikest 3, esitavad Kultuuriministeerium ja Siseministeerium Vabariigi Valitsusele arengukava „Rahvastik ja sidus ühiskond 2021–2030“ (edaspidi arengukava või rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava) koostamise ettepaneku. Arengukava katab riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna (edaspidi TUV-i) „Rahvastik ja sidus ühiskond“. Arengukava on tihedalt seotud ning sellega aidatakse kaasa teiste TUV-ide ja nendega seotud arengudokumentide eesmärkide saavutamisse. Arengukavaga seatakse eesmärke ja suunatakse rahvastiku kestlikkuse, kodanikuühiskonna, üleilmse eestluse ning kohanemise ja lõimumise valdkonda , kui ka nendega tihedalt seotud tulemusvaldkondi. Eestis puudub rahvastikupoliitikat kujundav ja suunav terviklik strateegiadokument. Lõimumispoliitika valdkonnas kehtib aastani 2020 valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020”, perepoliitika valdkonna strateegiliseks dokumendiks on „Laste ja perede arengukava 2012–2020“. Uussisserändajate kohanemisvaldkonda suunatakse aastani 2020 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ kaudu, kodanikuühiskonna valdkonnas on 2020. aasta lõpuni kehtivaks strateegiliseks dokumendiks „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ ning üleilmse eestluse teemad on uue arengudokumendi valmimiseni olnud suures osas kajastatud dokumendis „Rahvuskaaslaste programm aastateks 2014–2020“ . Arengukava koostamise ettepanekus selgitatakse arengukava koostamise vajadust ja eesmärki, antakse ülevaade valdkonna hetkeolukorrast, olulisematest lahendamist vajavatest probleemidest, esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevale eeldatavale mõjule ning kirjeldatakse arengukava koostamise juhtimise protsessi, sh arengukava koostamise ajakava. Osalusveeb, avaldatud 11 kuud tagasi

Konsultatsioon avatud: Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse avalik konsultatsioon

Tagasisidet ootame hiljemalt 15. aprillil e-posti aadressil info@just.ee. Täiendav teave KrtS teemal asub justiitsministeeriumi kodulehel, sealsamas avalikustame konsultatsiooni tulemusel kogutud arvamused. Osalusveeb, avaldatud 2 aastat tagasi

Konsultatsioon avatud: Äriseadustiku jt seaduste muutmise seadus (tankistid)

Eelnõu eesmärk on suurendada ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust. Selleks on ettenähtud muudatused, millega: 1) takistatakse tankistide kasutamist ettevõtluses; 2) lihtsustatakse võlgniku pankrotimenetluse läbiviimist; ja 3) lihtsustatakse ettevõtjate vabatahtlikku likvideerimist. Osalusveeb, avaldatud 2 aastat tagasi

Konsultatsioon avatud: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus

Eelnõu sisaldab peamiselt apellatsioonimenetlust puudutavaid sätteid, mille eesmärk on tagada ringkonnakohtute efektiivsem ressursikasutus ning töökoormuse optimeerimine. Peamise muudatusena tehakse ettepanek võimaldada kohtul apellatsioonkaebusi lahendada üksnes kaebuse põhjal, kui apellatsioonkaebust ei saaks ilmselgelt rahuldada. Samuti tehakse ettepanek lahendada lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebuses sisalduv menetluskulude rahalise suuruse küsimus eraldi, kui ringkonnakohus keeldub asja menetlemast. Lisaks nähakse ette täiendav menetlusest keeldumise alus väiksema kaebuse hinnaga asjades ning laiendatakse kirjaliku menetluse korraldamise aluseid. Samuti tehakse ettepanek tõsta menetluskulude vaidlustamise piirmäär seniselt 200 eurolt 500 euroni. Osalusveeb, avaldatud 2 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Eradetektiivinduse seaduse väljatöötamiskavatuse ettevalmistamisse kaasamine

Antud eelnõu väljatöötamisse tuleks kindlasti kaasata praegu eraõiguslikel alustel tegutsevatest äriühingutest suurte praktiliste kogemustega spetsialiste. Selles valdkonnas on kindlasti mõistlik nõu küsida endistele politseinikele kuuluvatelt infotöötlus- ja õigusbüroodelt nagu näiteks Ius Dicere OÜ ja Hi Kala Consult OÜ. Osalusveeb, avaldatud 5 aastat tagasi

Konsultatsioon avatud: Eradetektiivinduse seaduse väljatöötamiskavatuse ettevalmistamisse kaasamine

„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019“ punkti 11.11 järgi on pandud siseministrile ülesandeks reguleerida õigusaktides eradetektiivinduse valdkond, kaitstes isikute põhiõigusi ja -vabadusi. Eradetektiivinduse seaduse väljatöötamiskavatsuse valmimise tähtajaks on seatud detsember 2017. aastal. Osalusveeb, avaldatud 5 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Haridusseaduse eelnõu

Haridusseaduse ülesanded tulenevad põhiseadusest § 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Haridusseadus peab määratlema kohustusliku ulatuse ehk riikliku õppekava. Määrustega võib reguleerida õppeasutusi. (Pole vaja põhikooli ja gümnaasiumi seadust) Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole. Haridusseadus peab võrdsetel alustel määratlema kõik (riiklikku õppekava täitvad) õppeasutused sh nn kolmanda sektori koolid. Mida võiks nimetada ka kogukonnakoolideks või siis alternatiivkoolideks. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Seega ei tohi vahet teha kooli tüübi vahel sellesk eraldi seadust luues. Erakooliseadus tuleb tühistada. Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus. Seda õigust ei saa ära võtta õppeasutuselt ehk ei saa piirata ka haridusseadusega. Hariduse andmine on riigi järelevalve all. Ka erakoolides, Põhiseadus ei paku varianti eranditele Osalusveeb, avaldatud 5 aastat tagasi

Konsultatsioon avatud: Haridusseaduse eelnõu

Haridusseadustiku kaasajastamine Osalusveeb, avaldatud 5 aastat tagasi


Järgmised 8-16 (kokku 149)