Justiitsminister: 100 päeva olulisemad tegevused keskendusid korruptsiooni ennetamisele

6.05.2021. Justiitsminister Maris Lauri sõnul on valitsus esimese saja päeva jooksul võtnud vastu mitmeid olulisi otsuseid korruptsiooniriskide vähendamiseks. Heaks on kiidetud korruptsioonivastane tegevuskava ning juhised nii huvide konflikti vältimiseks kui lobistidega suhtlemiseks. „Üks tähtsamaid eesmärke, mille valitsus ametisse astumisel seadis, on korruptsioonivastane võitlus. Kuigi Eesti paistab selles küsimuses nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt silma heade tulemustega, ei ole see töö kaugeltki lõppenud ja valitsus on teinud juba mitmeid otsuseid, mis aitavad korruptsiooniriske veelgi vähendada,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. „Madalamast korruptsioonitasemest võidab kogu ühiskond ja meie majanduse konkurentsivõime.“ Oma esimesel istungil 28. jaanuaril kiitis valitsus heaks eelnõu, mis pani ministri nõunikele huvide deklareerimise kohustuse. Muudatus jõustus 23. aprillil. Deklaratsioon tuleb esitada nelja kuu jooksul ametisse asumisest või deklaratsiooni esitamise kohustuse tekkimisest arvates ning edaspidi iga aasta 31. maiks. „Ministrite ja peaministri nõunikel on suur roll riigi poliitika kujundamisel, otsuste vastuvõtmisel ning huvirühmadega suhtlemisel, mistõttu suurendab nende majanduslike huvide avalikustamine läbipaistvust ja vähendab nõunike võimalust sattuda huvide konflikti,“ rõhutas Lauri. 11. veebruaril kiitis valitsus heaks justiitsministeeriumi juhtimisel loodud korruptsioonivastase tegevuskava kuni aastani 2025, mille eesmärk on suurendada otsuste ja tegevuste avatust ning teadlikkust korruptsiooniohtlikest olukordadest nii riigisektoris, kohalike omavalitsuste tasandil kui ka eraettevõtetes. Võrreldes varasemate strateegiatega on tegevuskavas uued suunad rõhuasetus keskkonna- ja sotsiaalsektorile ning planeeringutele, samuti tööalasest rikkumisest teavitajatele kaitse andmine ning lobitegevuse reguleerimine. 18. märtsil võttis valitsus vastu huvide konflikti vältimise juhised ministritele, nende nõunikele ja kõrgematele riigiteenistujatele ning lobistidega suhtlemise hea tava. „Suhtlus huvirühmadega on seadusloome protsessi ja kaasamise loomulik osa. Demokraatlikus ühiskonnas peab lobitöö olema võimalikult avatud, kuid seni on see olnud Eestis pigem hall ala. Seetõttu ühe esimese muudatusena avalikustavad alates 30. juunist 2021 ametiisikud vähemalt kord kvartalis asutuse veebilehel kohtumised lobistidega,“ selgitas Lauri. „Lobitööd puudutavatele küsimustele on justiitsministeerium vastanud põhjalikult ka korruptsiooniveebis,“ lisas minister. Saja päeva tegevustena kinnitasid justiitsminister ja siseminister 14. aprillil toimunud kohtumisel ka uued kuritegevuse vastase võitluse prioriteedid. Erilist tähelepanu pööratakse vägivallakuritegudele, küberkuritegudele, rahvusvahelisele rahapesule ja suure kahjuga majanduskuritegudele ning raskele korruptsioonile. Lisaks saja päeva tegevustele on lõpule viidud veel mitmed olulised tegevused. 1. aprillil jõudsid valitsusest riigikokku ja läbisid eile esimese lugemise kaks eelnõu. Kriminaalmenetluse seadustiku revisjon muudab kriminaalmenetluse täielikult digitaalseks ja senisest paindlikumaks, mis aitab kokku hoida nii menetlusele kuluvat tööjõu- kui rahalist ressurssi ning vähendada tarbetut bürokraatiat. Autoriõiguse seaduse muutmise eelnõu annab tarbijale tulevikus laiema juurdepääsu autoriõigusega kaitstavale sisule, hinnates samas vääriliselt ka õiguste omajate panust. Valitsus lähtus saja päeva tegevustes oma prioriteetidest – COVID19 pandeemiast väljumine, terved ja hoitud inimesed, tark majandus, roheline Eesti, haritud ja nutikad inimesed, aktiivne ja kaitstud Eesti, tasakaalus Eesti ning avatud ja turvaline õigusriik.   Justiitsministeerium, avaldatud 2 paeva tagasi

Autorite õiguste eest seismine aitab edendada kogu kultuurimaastikku

05.05.21. Justiitsminister Maris Lauri tutvustas täna riigikogule esimesel lugemisel eelnõu, millega võetakse üle kaks Euroopa Liidu autoriõiguse direktiivi, mis on osaks Euroopa Komisjoni poolt 2016. aastal avaldatud ja palju kõneainet pakkunud autoriõiguse reformipaketist. Justiitsminister Maris Lauri sõnul annavad muudatused tarbijale tulevikus laiema juurdepääsu autoriõigusega kaitstavale sisule, hinnates samas vääriliselt ka õiguste omajate panust. „Autorite õiguste eest seismine aitab edendada kogu kultuurimaastikku, millest lõpptulemusena võidab enim tarbija. Reformipaketi juhtivaks eesmärgiks on muuta kaitstud infosisu paremini kättesaadavaks, aga selle taustal tagada ka õiglane turu toimimine autoriõiguse seisukohalt. See omakorda muudab ärilises plaanis loomesisusse investeerimise ja levitamise atraktiivsemaks ning lubab autoritel keskenduda kvaliteedile,“ sõnas ta. Olulise muudatusena parandatakse füüsilisest isikust autorite ja esitajate läbirääkimispositsiooni autorilepingute sõlmimisel, kohustades näiteks teist lepingupoolt andma neile infot õiguste kasutamise kohta. Tegemist on kaitsemeetmega lepingu nõrgema poole huvides, et neil oleks võimalik pikemas perspektiivis hinnata, kui palju nende toodang õiguste omajale tulu teenib ja mis on selle majanduslik väärtus. Samuti sätestatakse autorile ja esitajale võimalus teatud tingimustel oma õigused tagasi võtta. Seda on praktikas vaja läinud juhtudel, kui litsentsitud või üle antud õigusi tegelikult ei kasutata. Seega saab tulevikus autoritel ja esitajatel pärast mõistliku aja möödumist olema võimalus leping ühepoolselt lõpetada, mis omakorda võimaldab neil teos siiski kasutusse suunata läbi uute lepingute. Seadusesse lisatakse üks täiesti uus autoriõigusega kaasnevate õiguste kategooria, mis hakkab reguleerima ajakirjandusväljaande (nt Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress) kirjastajatele kuuluvaid varalisi õigusi väljaande kasutamiseks veebis mõne infoühiskonna teenuse pakkuja poolt, kes koguvad arvutiprogrammide teel infomatsiooni väga erinevatest allikatest, seda süstematiseerivad, uuendavad ja kasutajatega jagavad (nt Fark, Google News). Edaspidi peavad ka nemad oma tegevuseks saama teatud tingimustel loa väljaande kirjastajalt. Veel reguleeritakse täpsemalt veebiplatvormide nagu näiteks YouTube ja Facebook kohustust õiguste omajatele väärilist hüvitist pakkuda olukorras, kus nende teost on platvormi kaudu jaganud kolmandad isikud. Et kord juba loodud sisu, mis enam kaubanduskäibes ei osale, saaks aga kultuuripärandina üldsusele tutvustada, luuakse sellega tegelevatele asutustele (raamatukogud, muuseumid, arhiivid) paremad võimalused selliste teoste kasutamiseks. Samuti antakse eelnõuga võimalus laiendatud litsentsilepingute sõlmimiseks teoste kasutamisel, kui igalt üksikult õiguste omajalt loa saamine oleks kasutajale liigselt koormav. Muutub ka autoriõigustega kaitstud sisu kasutamine haridusvaldkonnas ja teadus- või arendustöös. Näiteks lubatakse haridusasutustele distantsõppe läbiviimisel autoriõigustega kaitstud sisu kasutada ka piiriüleses kontekstis, samuti kehtestatakse reeglid teksti- ja andmekaeveks. Seda nii haridus- või kultuuripärandiasutustes teadusuuringute eesmärgil toimuva andmekaeve kui sellest väljapoole jääva andmekaeve puhuks, mis võib toimuda näiteks valitsemissektori teenuste pakkumisel, keerukate äriotsuste tegemisel ja uute rakenduste või tehnoloogiate arendamisel. Justiitsministeerium, avaldatud 2 paeva tagasi

Digitaalne kriminaalmenetlus hoiab kokku aega ja raha

5.05.2021. Justiitsminister Maris Lauri tutvustas täna riigikogule esimesel lugemisel kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni eelnõu, mis muudab kriminaalmenetluse täielikult digitaalseks ja annab paindlikumad võimalused menetluse läbiviimiseks. „Digitaalsele kriminaalmenetlusele ülemineku peamine eesmärk on hoida kokku menetlusele kuluvat tööjõu- ja rahalist ressurssi ning vähendada tarbetut bürokraatiat, minna dokumentidelt üle kaasaegsele andmepõhisele kriminaalmenetlusele,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Digitaalse teabevahetuse tagamiseks asub toimik tulevikus üksnes e-toimiku süsteemis. „See on võrreldes paberil peetava toimikuga mugavam ning lihtsam lahendus kõigile menetlusosalistele – nii politseile, prokuröridele, kohtunikele, advokaatidele kui ka menetluses osalevatele inimestele. Kogu infovahetus käib läbi e-toimiku, välja arvatud juhul, kui see pole mingil põhjusel võimalik. Samuti saavad menetlusosalised tulevikus ise väiksema vaevaga infot otsida kui seni,“ rääkis Lauri.  Seadus muutub tehnoloogianeutraalseks ning paberdokumentide vormistamisele enam ei viidata. Näiteks ei ole edaspidi enam nõuet digidokument välja printida ja allkirjastada. Kriminaalmenetlus muutub ka muus osas paindlikumaks. Senisest enam on võimalik kasutada lepitust. Vähese avaliku huviga väiksemate kuritegude korral ei pea menetlust alustama, kui pooled on omavahel leppinud. Sama tõendi kogumisel ja vormistamisel ei pea enam tulevikus tegema dubleerivaid tegevusi. Menetlustoimingute protokollimise nõuded muutuvad lihtsamaks ning heli- ja audio-videosalvestised on tulevikus üldjuhul protokolliga võrdsed. Sarnased muudatused tehakse ka väärteomenetluse seadustikus. Lihtsamaks muutuvad ka menetlusdokumentide koostamise nõuded ning tehakse teisigi muudatusi, mis teevad kriminaalmenetluse paindlikumaks. Näiteks võib tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi avaldada ilma teda kohtus üle kuulamata, kui pooled ja kohus on sellega nõus. „Kõik need muudatused aitavad menetluse jooksul aega kokku hoida ja kiiremini lahendini jõuda,“ märkis justiitsminister. Tulevikus on võimalik kasutada vahistamise asemel suuremat hulka erinevaid tõkendeid, näiteks liikumiskeeld või kohustus mitte suhelda teatud inimestega, kohustus kontrollida oma e-posti jne. Muudatus aitab vähendada vajadust kahtlustatavate vahistamiseks, kuid samas tagada kriminaalmenetluse läbiviimist ning kaitsta kannatanuid. Selleks, et senisest paremini tagada juriidiliste isikute vastutusele võtmine kuritegude toimepanemise eest, on eelnõus pakutud ühe lahendusena välja piirata selliste toimingute tegemist, mille tulemusena juriidilised isikud registrist kustutatakse. Eelnõu on kavandatud jõustuma 1. juunil 2022. Osas, mis eeldavad veel tehnilisi arendusi, on siiski kuni 2. maini 2025 lubatud juhinduda ka seaduse senisest regulatsioonist. Justiitsministeerium, avaldatud 3 paeva tagasi

Justiitsministeerium soovib tõsta seksuaalse enesemääramise eapiiri 16 eluaastale

30.04.2021. Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, millega tehakse ettepanek tõsta seksuaalse enesemääramise eapiiri kahe aasta võrra ehk 16 eluaastale. Erandid tehakse noorte omavaheliseks normaalseks seksuaalsuhtluseks. Kehtiva seaduse järgi võib täiskasvanu olla vabatahtlikus seksuaalsuhtes noorega, kes on saanud 14aastaseks. „Sellises vanuses noor ei ole aga sageli veel küps tegema seksuaalelu puudutavaid otsuseid ega oska kehtestada piire näiteks manipuleeriva täiskasvanuga. Seda on välja toonud erinevad justiitsministeeriumiga suhelnud spetsialistid nagu naistearstid ja psühholoogid. Eapiiri tõstmine aitab tagada, et lapsed on paremini kaitstud täiskasvanute seksuaalse ärakasutamise eest,“ rõhutas justiitsminister Maris Lauri. „Noorte endi esindajad pooldasid samuti eapiiri tõstmist 16 eluaasta peale.“ Justiitsminister tõi välja ka selle, et Eesti erineb oma 14-aastase eapiiriga nii lähinaabritest Põhjamaades kui teistest Balti riikidest. Näiteks Taanis, Rootsis, Islandil on eapiir 15 aastat, Soomes, Norras, Lätis ja Leedus 16 aastat. Eelnõu teeb siiski erandi noorte omavaheliste vabatahtlike seksuaalsuhete osas. See tähendab, et kõigil üle 18aastastel on keelatud olla seksuaalvahekorras alla 14aastase lapsega, kuid lubatud on viieaastane vanusevahemik 14-15aastaste noorte puhul ehk kuni 19aastane noor võib olla vahekorras 14aastasega ja kuni 20aastane 15aastasega. „Selline erand ehk nn Romeo ja Julia klausel on vajalik peamiselt seetõttu, et vältida noorte omavaheliste normaalsete ja konsensuslike seksuaalsuhete karistatavaks muutumist pärast eapiiri tõstmist. Taolised erandid on kehtestatud ligi pooltes Euroopa Liidu riikides,“ selgitas minister.  Eelnõuga tõstetakse ka kohtu loal abiellumise iga 15 eluaastalt 16 eluaastale, et ei tekiks vastuolu selle vahel, et abielluda võib nooremana kui olla vahekorras. Eelnõuga tõstetakse ka üldist arusaamisvõime piiri kehtivalt 10lt aastalt 12le, kuid ka siin tehakse erisus olenevalt sellest, kas tegemist on täisealise toime pandud kuriteoga või mitte. Kehtiva õigusega võrreldes muutuvad karistatavaks noorema kui 12-aastase ja vanema kui 16-aastase vahelised seksuaalsuhted. Praegu ei ole näiteks 10-aastase ja 17-aastase seksuaalsuhted keelatud. Justiitsministeerium ootab eelnõule tagasisidet mai keskpaigaks. Eelnõu on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2022.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 paeva tagasi

Lauri: justiitsvaldkonna digitaliseerimine tagab õigusriigi toimimise

29.04.21.Valitsuses heaks kiidetud eelarvestrateegia kohaselt jätkatakse justiitsvaldkonnas infotehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtu juurutamist, mis aitab kaasa kriminaalmenetluste tõhustamisele, intellektuaalse omandi õiguste tagamisele, vanglateenistuse ja kohtute tööprotsesside digitaliseerimisele ja kohtuvõrgustiku ning erinevate registrite kaasajastamisele.  Justiitsminister Maris Lauri sõnul on justiitsvaldkonna digitaliseerimine oluline digitaalse õigusriigi toimimise tõhustamiseks. „Tõhusa õigusriigi kehtivuse ja toimimise eeldus on õiguse kättesaadavus. Selleks on plaanis rakendada digitaalset „õiguskaart“ kogu justiitssüsteemi ulatuses, mille tulemusel suureneb haldusala üleselt nii digitaalse teabe kättesaadavus kui ka selle läbipaistvus.“ Õiguskaare digitaliseerimise projekti raames täiustatakse ja võetakse kasutusele uusi töökeskkondi, mis tagavad vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse nii süsteemi sees kui väljaspool. Järkjärgult kaotatakse „paberlaigud“ ehk protsessi osad, mille käigus siiani töödeldakse ja vahetatakse teavet paberil või kinniste dokumentide kujul ning võimalusel automatiseeritakse teatud töölõike. „Selle tulemusena saavad justiitsteenused, nagu näiteks kohtulahendid aga ka erinevates registrites sisalduv info, nii kodanike, ettevõtjate kui ka avaliku sektori organisatsioonide jaoks olema senisest lihtsamini kättesaadavamad. Läbipaistvus ja laiapõhjaline kaasamine on oluline kogu riigi seadusloome kontekstis, mille edendamiseks on töös ka uus koosloome keskkond,“ selgitas Lauri. Justiitsministeeriumi juhtimisel arendamisel olev digitaalne ja kõigile jälgitav koosloome keskkond koondab tulevikus kogu Eesti elu mõjutava õigusloomeprotsessiga seotud teabe ühte kohta, katab kogu õigusakti loomekaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni ja võimaldab huvirühmade ning ekspertidega koostöös avatumat poliitika- ja õigusloomet. Digitaliseerimise kõrval on justiitsministeeriumi prioriteetiteks tõhus ärikeskkond ja vägivallaennetus.  Esimese tagamiseks püüdleb meie õiguspoliitiline suund selle poole, et Eesti õiguskeskkond oleks nüüdisaegne, paindlik, atraktiivne, bürokraatiat vähendav ja majanduse konkurentsivõimet tagav.  Vägivaldsete kuritegude vähendamise raames viiakse justiitsministeerium juhtimisel ellu vägivalla ennetamise kokkulepe ja tegevuskava, otsitakse võimalusi taasühiskonnastamise tõhustamiseks ning arendatakse välja usaldusväärne retsidiivsuse ja eluolu monitooringu süsteem. Justiitsministeerium, avaldatud 9 paeva tagasi

Uuring: noorte kohtlemine õigussüsteemis on läinud paremaks, kuid perede teadlikkus menetlustoimingutest on endiselt madal

27.04.2021. Justiitsministeeriumi tellimusel ning Norra projekti ja ETAG vahendite toel valmis Rakendusliku Antropoloogia Keskusel (RAK) uuring „Alaealise õigusrikkuja kasutajateekonna ja kogemuse analüüs“. Uuringu eesmärk oli anda ülevaade, kuidas õigusrikkumise sooritanud noored ning nende lähikondlased tajuvad, mõtestavad ja kogevad õigusrikkumisele järgnevat menetlusprotsessi. „Varem ei teadnud me piisavalt hästi, millised on politsei vaatevälja sattunud noore ja tema vanemate kogemused ning vajadused seoses süüteomenetluses osalemisega. See teadmine on aga oluline, kuna sellel, kuidas lapsi ja noori õiguskaitsesüsteemis koheldakse ja kuidas nad seda ise tajuvad, võib olla suur mõju nende edasisele elukäigule. Samuti mõjutab see nende usaldust süsteemi vastu,“ põhjendas Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Kaire Tamm vajadust teema süvitsi uurimise  järele. Uuringu käigus kaardistati alaealise ja tema vanemate teekond ja kogemused menetluses. Analüüs andis hea ülevaate noorte endi tõlgendustest ka selle kohta, kui intensiivse ja sisukana nad tajuvad erinevate spetsialistide tuge ning mil moel sekkumised nende elukorraldust mõjutavad. Antropoloogilise uuringu metoodikaks olid menetlusprotsessi vaatlused ning intervjuud menetluses osalejatega. Tervikpildi saamiseks intervjueeriti  nii noori, nende pereliikmeid kui ka menetlustoimingutes osalenud spetsialiste. Kaasatud noorte valimisel jälgiti, et esindatud oleksid erinevad süüteo liigid ja raskusastmed, aga ka sihtgrupi mitmekesisus vanuse, soo, koduse keele, päritolu ja haridustaseme järgi. Peamise järeldusena leiti, et alaealiste õigusrikkujate kohtlemisel on toimunud mitmeid positiivseid arenguid. 2018. aastal süsteemis tehtud muudatused võimaldasid menetlejatel reageerida alaealiste õigusrikkumistele noore vajadustest ja taastava õiguse põhimõtetest lähtuvalt ning paindlikult. Noortega töötavad spetsialistid on võtnud aina enam kasutusele lapsesõbralikke töömeetodeid. "Ehkki lapsekeskne menetlus on Eestis jõudsalt arenenud, tuli süvaintervjuudest ja kohapealsetest vaatlustest välja palju detaile, mis laste ja noorte kasutajakogemust elulisel tasandil mõjutavad,“ sõnas Rakendusliku Antropoloogia Keskuse uuringute juht Ehti Järv. Ta tõi esile nii tehnilist kui sisulist laadi takistused. “Esimeste seas on näiteks lastele ja ka nende vanematele keeruliselt mõistetav juriidiline keel või ka vene-eesti-vene suunalise tõlke kvaliteet. Lapsevanemate arvates ei kaasata neid menetlustoimingutesse piisavalt ning kohati on nii noortel kui peredel segadust spetsialistide, eriti kaitsja rolli osas," selgitas antropoloog. „Uuringust saadud teadmised võimaldavad meil töötada välja lapse ja tema lähikondsete vajadustest lähtuvaid lahendusi, mis tagavad mõjusamad mõjutusvahendid ning toetavama kohtlemise menetluses. Tänu uuringu inimkesksele metoodikale saame edaspidi pakkuda menetlejatele vajalikke koolitusi, mis nende hoiakuid ja oskusi täiendaksid,“ kommenteeris Kaire Tamm.  Uuringuga saab tutvuda kriminaalpoliitika veebis.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 paeva tagasi

Arutelu elatise kindlaksmääramise korra üle jätkub

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille eesmärk on luua alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik. Selle saavutamiseks pannakse paika kriteeriumid, mida kohtutel tuleb edaspidi elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. Eelnõu esialgne versioon läbis kooskõlastusringi 2020. aasta lõpus, misjärel kohtuti huvirühmade esindajatega, otsimaks lahendusi tagasisides väljatoodud murekohtadele. Justiitsminister Maris Lauri sõnul on eelnõu näol tegemist oluliste muudatustega, mida pikisilmi on oodatud ja mis puudutab väga paljude leibkondade heaolu ja toimetulekut. „Kuigi seoses järsult eskaleerunud koroonakriisiga ei ole olnud võimalik elatise küsimustega kiirelt edasi liikuda, on ministeeriumis vahepeal tehtud eelnõu kallal aktiivselt tööd, seda meile saabunud märkuste ja kommentaaride kohaselt muudetud ja täiendatud,“ sõnas ta. „Selliseid muudatusi ei saa teha kiirustades ning võrreldes esialgu kooskõlastusringile saadetud eelnõuga ongi arutelude käigus tänaseks leitud lahendus, mis aitab ära hoida olukorra, kus väga suur hulk peresid oleks pidanud pärast seaduse jõustumist uuesti ette võtma emotsionaalse ja kurnava kohtutee,“ selgitas Lauri. Nimelt otsustati lisada rakendussäte, mis puudutab juba kehtivaid kohtulahendeid, kus konkreetseid asjaolusid põhjalikumalt kaalumata on välja mõistetud seadusjärgne miinimumelatis. Uue süsteemi jõustumisel rakendub ka nendes asjades automaatselt uus baasmäär. Seega kui enne 1. jaanuari 2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist 193 kuni 292 eurot kuus (k.a), loetakse, et alates 1. jaanuarist 2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 193 eurot kuus. Summa 193 eurot tuleneb uue süsteemiga lisatavatest arvutustest: baasmäär, mis leiti lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud keskmisest standardeelarvest, millele on lisatud 3% keskmisest brutotöötasust ning millest omakorda lahutatud pool lapsetoetust. Eraldi avaldust ei ole rakendussättest tuleneva uue summa arvestamiseks täitemenetluses vaja teha. Uutes elatise asjades arvutatakse lõplik elatise summa järgmisi kriteeriume silmas pidades: - Kohustatud vanema sissetulek. Reeglina lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Eelnõu jõustumise hetkel on lisatav summa 43 eurot ning lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Esimene ümberarvutus 2021. aasta keskmise brutokuupalga alusel toimub 2022. aasta 1. aprillil. - Elatist saavate laste arv samas peres. Mastaabisäästu arvestades on alates teisest lapsest elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. - Peretoetused. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde. - Lapse jagatud elukoht. Kui laps elab elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega kui laps elab mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erisus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud. Kohus võib seega suurendada uute kriteeriumide alusel arvutatud elatise summat lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest, kummagi vanema sissetulekust või lapsega seotud kulutuste tegelikust jaotusest vanemate vahel. Elatist vähendada saab aga vaid mõjuval põhjusel. Näidisloetelu mõjuvatest põhjustest elatise summa vähendamiseks jääb samaks: vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral minimaalses ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kooskõlastusi ja tagasisidet ootab ministeerium 21. maiks ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt peaks valminud eelnõu nende töölauale arutamiseks jõudma hiljemalt septembris. Justiitsministeerium, avaldatud 12 paeva tagasi

Riigi toel jätkab esmase õigusnõu andmisega OÜ HUGO

23.04.2021. Riigi toetatava esmase õigusnõu konkursi võitis OÜ HUGO, kes pakub inimestele soodustingimustel õigusnõu järgmised kolm aastat. Õigusnõu saab taotleda nii silmast silma kohtumiseks kui ka veebi teel. „Kiire, kvaliteetne ja õigeaegne õigusnõu aitab ennetada mitmeid probleeme või vältida nende süvenemist. Seetõttu peab justiitsministeerium oluliseks, et saame selle vajaliku teenusega aidata neid inimesi, kes mure korral enda vahenditest ise juristi poole ei pruugi pöörduda. 2020. aastal sai riigi toel esmast õigusnõu 12 400 inimest. Lisaks nõustati abivajajaid eesti ja venekeelse veebilehe Juristaitab asuva foorumi kaudu. Kõige enam küsiti nõu perekonnaõiguse, võlaõiguse ja tööõiguse valdkondades,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Alates 1. maist on õigusnõustamise esimesed kaks tundi abivajajale jätkuvalt tasuta 5-euro suuruse omaosalustasu eest. Ülejäänud 3 tunni eest tasub abivajaja alates maist konkursi võitja pakutud soodushinda, mis on koos käibemaksuga 45 eurot tunni eest. Lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades on soodushinnaga tundide arv 10.  OÜ HUGO annab õigusnõu abivajajaga kohtudes või viimase nõusolekul videosilla või telefoni teel. Samuti saab abivajaja küsida juriidilist nõu nii eesti- kui venekeelse veebilehe Juristaitab kaudu. Esmanõustamine ei võimalda enam abivajaja kohtus esindamist. Erandiks on lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine. Enne 1. maid alustatud kohtuesindusega jätkatakse kalendriaasta lõpuni. Alates 1. maist saab riigi toetatavat esmast õigusnõu taotleda inimene, kelle taotlusele eelnenud kvartali keskmine brutosissetulek on kuni 1200 eurot. Seejuures lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades kehtib piirmäärana brutosissetulek kuni 1700 eurot. Sissetuleku ülempiiri nõue ei kehti ka erivajadustega inimeste ja eakate õigusnõustamise puhul, mida korraldavad lepingu alusel Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Pensionäride Ühenduste Liit. Toetatava tegevuse piirmäär 2021. aastal on 545 000 eurot koos käibemaksuga ning järgnevatel kalendriaastatel 735 000 eurot koos käibemaksuga. Konkursi võitjaga sõlmitakse toetuse kasutamise leping tähtajaga kuni 30.04.2024. Lepingut võidakse samadel tingimustel kuni kahe aasta võrra pikendada. Lähemalt saab õigusnõu puudutavate küsimustega tutvuda ka justiitsministeeriumi kodulehel.   Justiitsministeerium, avaldatud 15 paeva tagasi


Järgmised 8-16 (kokku 2172)