Maris Lauri ÜRO Peaassambleel: digitaliseeritus annab korruptsiooni ennetamisel kindla eelise

03.06.21. ÜRO Peaassamblee korruptsioonivastasel eriistungil võeti vastu poliitiline deklaratsioon, millega kinnitati ühist kavatsust tõhustada rahvusvahelist koostööd korruptsioonivastases võitluses. Videosõnavõtuga astus üles justiitsminister Maris Lauri, kes tõi esile tehnoloogiliste lahenduste potentsiaali läbipaistvuse ja usalduse suurendamisel ja seeläbi erinevate korruptsiooniriskide ennetamisel. „Läbipaistvus on üks peamisi korruptsiooni vastaseid tegureid. Mõõdupuu seisneb selles, kui palju teavet on inimestele kättesaadav ja millistel tingimustel,“ ütles justiitsminister Maris Lauri oma sõnavõtus. „Eestis usume me kindlalt eelistesse, mida digitaaliseruv ühiskond endaga kaasa toob. Näiteid, kuidas IT-lahendused läbipaistvust suurendada aitavad, meil jagub,“ rõhutas ta.  Veel on Lauri sõnul korruptsiooni ennetamisel oluliseks faktoriks inimeste usaldus ja kõrged ootused oma riigi suhtes.  „Mida rohkem usaldatakse institutsioone, näiteks poliitikuid, kohtusüsteemi ja politseid, seda rängem hukkamõist korruptsiooni ilmsiks tulekul järgneb. Usaldavatel inimestel on institutsioonide suhtes ka kõrgemad ootused, mistõttu moraalinormide rikkumist nende esindajate poolt pannakse kiivamalt tähele,“ lisas justiitsminister. Justiitsministeerium, avaldatud 18 paeva tagasi

Euroopa Prokuratuur alustab tänasest tööd

01.06.21. Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusama uurimise eest seisev Euroopa Prokuratuur alustab ametlikult tööd täna ehk 1. juunil. Euroopa Prokuratuuri tööleasumise eesmärk on tagada Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusam menetlus. See tähendab, et EPPO hakkab uurima ELi toetustega seotud kelmusi ja sellega seonduvaid kuritegusid nagu näiteks välja petetud vahenditega toime pandud rahapesu, keerulisi piiriüleseid käibemaksupettusi ning ELi eelarvet kahjustavaid korruptsioonikuritegusid. „Mul on hea meel, et aastatepikkune töö on kandnud vilja ja Euroopa Prokuratuur saab tööd alustada. See aitab kindlasti kaasa ka Eesti majanduskeskkonna edendamisele ja läbipaistvusele. Usun, et EPPO tööle hakkamisel muutub piiriüleste majanduskuritegude uurimine kvaliteetsemaks, EL vahendite kasutamine terves Euroopas õiguspärasemaks ja ühiselt suudetakse pettuste vastu tõhusamalt võidelda,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.  Eesti Euroopa prokurör on Kristel Siitam-Nyiri ja kohalikul tasandil töötavad delegaatprokurörid Kati Maitse-Pärkna ning Silvia Kruusmaa. „Euroopa õigusruumi jaoks on tegemist ajaloolise hetkega – esimest korda on Euroopa Liidu tasandil selline asutus, kellel on iseseisev pädevus kriminaalmenetluse läbiviimiseks ja süüdistuse esitamiseks,“ rõhutas Euroopa prokurör Kristel Siitam-Nyiri. „Euroopa Liidu eelarve on ju tegelikult meie kõigi eelarve – pahatihti ei anna me endale aru, et kui kusagil toimetavad karistamatult isikud, kes EL eelarvest kümneid miljoneid eurosid välja petavad, võib see kaudselt mõjutada ka nt meie Eesti põllumeestele väljastatavaid toetuseid või teedeehituseks suunatud vahendeid. Liikmesriigid raporteerivad igal aastal toime pandud pettustest keskmiselt 500 miljoni euro ulatuses – kui EPPO suudab sellest kasvõi kümnendiku tagasi tuua, on meie tegevusest juba suur kasu,“ rääkis Siitam-Nyiri. Asutuse kesktasand asub Luksemburgis, kus töötab igast liikmesriigist ametisse nimetatud üks Euroopa prokurör. Kohalikul tasandil ehk liikmesriigis esindavad Euroopa Prokuratuuri delegaatprokurörid, kes on samal ajal ka liikmesriigi prokuratuuri tegevliikmed ning võivad osaliselt täita riigisiseseid ülesandeid. Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmisel on Euroopa delegaatprokurör oma tegevuses Eesti prokuratuurist sõltumatu. Konkreetsetes kriminaalasjades juhendab Euroopa delegaatprokuröri Eestist ametisse nimetatud Euroopa prokurör. Euroopa Prokuratuur asutati 2017. aastal EL liikmesriiki tõhustatud koostöö vormis. Euroopa Prokuratuuriga on ametlikult liitunud 22 liikmesriiki. Ettevalmistusi asutuse loomiseks hakati tegema juba 2013. aastal. Justiitsministeerium, avaldatud 20 paeva tagasi

Justiitsministeerium ootab vägivallaennetuse tunnustusauhinna kandidaate

27.05.2021. Justiitsministeerium koos Vabariigi Presidendi Kantseleiga kuulutas välja konkursi, et tunnustada inimesi, kes tegelevad igapäev vägivallaennetusega ühiskonnas. Kandidaate saab esitada 10. juunini. Auhinnaga tunnustatakse inimesi ja organisatsioone, kes on oma algatuse, käitumise või muu tegevusega möödunud aasta jooksul panustanud Eestis märkimisväärselt vägivallaennetusse. Auhind antakse välja vägivalla-alase teadlikkuse tõstmise eest ühiskonnas, vägivallaohvrite abistamise ja toetamise eest, vägivalla toimepanijatega tegelemise eest või muu panuse eest vägivallaennetuses. „Viis aastat tunnustusauhinna andmise kogemust on näidanud, et meil on Eestis palju hoolivaid inimesi. Neid on igal pool ja nende panus on hindamatu. Eeskujud kasvatavad meid kõiki paremaks ja neid inimesi saab eeskujudeks tuua,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Ettepaneku auhinna andmiseks võib justiitsministeeriumile teha igaüks. Iseennast auhinna kandidaadiks esitada ei saa. Ühe inimese esitatavate kandidaatide arv ei ole piiratud. Auhinna kandidaadi esitamiseks tuleb koostada vabas vormis põhjendatud ettepanek ja saata see digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil info@just.ee. Ettepanek peab sisaldama: • Kandidaadi ees- ja perekonnanime või juriidilise isiku nime või algatuse nimetuse; • Kandidaadi kontaktandmeid; • Lühikest põhjendust, mille eest kandidaat esitatakse; • Ettepaneku esitaja(te) kontaktandmeid. Auhinna kandidaatide ettepanekud vaatab läbi ja teeb justiitsministrile ettepaneku nende andmiseks justiitsministeeriumi juurde moodustatud hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad esindajad erinevatest ministeeriumidest, riigiasutustest, vabaühendustest ja mujalt.  Komisjoni hindab esitatava kandidaadi vägivallaennetuse alase tegevuse uudsust, lähtumist parimast rahvusvahelisest praktikast, laiahaardelisust ja märkimisväärset panust senisele Eestis tehtavale vägivallaennetusele. Auhinna annab välja justiitsministeerium koos Vabariigi Presidendi Kantseleiga kord aastas, sel aastal augustis. Autasu antakse välja viiendat aastat. Varasematel aastatel auhinna saanute lugudega on võimalik tutvuda siin. Vägivallaennetuse tunnustusauhinna statuudiga saab tutvuda siin.  Justiitsministeerium, avaldatud 25 paeva tagasi

Tarbija õigused saavad olema paremini kaitstud ka digisisu ostmisel

27.05.2021.Valitsus kiitis tänasel istungil heaks võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis võimaldab tulevikus rohkem kaitsta tarbija õiguseid digitaalse sisu ostmisel. Digitaalseks sisuks või teenuseks on näiteks tarkvara, nutitelefoni rakendused, arvutimängud, e-raamatud, video- ja muusikafailid, voogedastusteenused, pilvelahendused, sotsiaalmeedia jne. Justiitsminister Maris Lauri sõnul praegu digitaalse sisu lepingutega seonduv nii Eesti kui Euroopa Liidu õiguses reguleeritud väga vähe ja uued reeglid täidavad selle lünga. „Eelnõu eesmärk on kaotada mitmed lepinguõiguslikud tõkked ja ühtlustada õigusraamistikud, mis seni on takistanud piiriülest kaubandust ning tagada õiglane konkurents.  Tarbijakaitsenormid suurendavad samas klientide usaldust uute teenuste vastu,“ sõnas ta.  Eelnõuga nähakse ette seadusest tulenevad kriteeriumid, millele peab digitaalne sisu või teenus vastama, ja pannakse ettevõtjale vastutus, kui digitaalsel sisul on mingi puudus, näiteks kui internetist alla laaditud muusikafail ei hakka tarbija seadmes mängima või mõni nutirakendus lõpetab töötamise. Samuti käsitletakse edaspidi sisu või teenuse eest raha maksmisega võrdväärsena ka olukorda, kus tarbija esitab ettevõtjale enda isikuandmeid. Tarbijale antakse sellistes olukordades lepinguõiguslik kaitse ja pannakse ettevõtjale vastutus, kui digitaalsel sisul on mingi puudus. Eelnõuga vaadatakse üle ka olemasolevad müügiõiguse reegled, seoses digitaalsete elementide laialdase kasutamisega erinevates seadmetes. Seaduses on edaspidi kirjas, millisel juhul on tegemist digitaalse elemendiga asjaga ning millisel juhul loetakse digitaalne sisu või teenus müügilepingu osaks, mille toimimise eest müüja samuti vastutama peab.  Seega on edaspidi selgem, millised kohustused ja millise aja jooksul on müüjal näiteks nutitelefoni või fitness käevõru digitaalse elemendi osas. Veel täpsustatakse väljapool äriruume sõlmitud lepingute ja sidevahendi abil sõlmitud lepingute reegleid ja nähakse ette täiendavad teavitamiskohustused internetipõhistele kauplemiskohtadele. Justiitsministeerium, avaldatud 25 paeva tagasi

Mai lõpuks tuleb esitada huvide deklaratsioonid

19.05.2021. Justiitsministeerium tuletab meelde, et kõigil ametiisikutel, kellel on kohustus esitada huvide deklaratsioon, tuleb seda teha 31. maiks elektroonselt e-maksuametis. „Huvide deklaratsioonid on avalikud ja kõigile huvilistele nähtavad. See aitab avalikkusel kontrollida ametiisikute ametikohustuste täitmist mõjutada võivaid huvisid ning sellega vähendada korruptsiooniohtlike olukordade tekkimist,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. „Kutsun kõiki üles endale pandud kohustust täitma.“ Korruptsioonivastase seaduse järgi peavad huvide deklaratsiooni esitama Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, kohtunik, riigikontrolör, õiguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, Vabariigi Presidendi Kantselei direktor, Riigikogu Kantselei direktor, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler, Riigikantselei direktor, kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla või linnaosa vanem, valla või linna ametiasutuse juht. Lisaks eelnevalt nimetatutele võib valitsusasutuse juht või kohaliku omavalitsuse volikogu laiendada vajadusel deklareerimise kohustust oma asutuse ametiisikutele, kes käsutavad avalikku vahendit või viivad läbi süüteo- või haldusmenetlust. Alates selle aasta kevadest laiendati huvide deklareerimise kohustust ka peaministri ja ministrite poliitilistele nõunikele ja ministeeriumite asekantsleritele. Kuna neil tekkis kohustus oma huvid deklareerida muudatuse jõustumisel 23. aprillil, siis sellel aastal ei tule neil esitada deklaratsioone mitte 31. maiks, vaid nelja kuu möödudes kohustuse tekkimisest ehk 23. augustiks. „Muudatus aitab veelgi suurendada avaliku sektori läbipaistvust. Poliitnõunikel on oluline roll riigi poliitikas ning nad osalevad riigi jaoks oluliste otsuste kujundamisel ja vastuvõtmisel ning huvirühmadega suhtlemisel. Seetõttu on mõistlik, et avalikkusel on ka ülevaade sellest, millised huvid võivad nende otsuseid mõjutada,“ rõhutas Lauri. Huvide deklaratsioonide registrisse oli 2020. aasta juunis kantud 5191 ametikohta, kelle huvide deklareerimise tähtaeg oli kas 31. mai või varasem. Nendest 4163 ehk 80% esitas oma deklaratsiooni tähtaegselt. Huvide deklaratsioon oli 9. juuni 2020 seisuga esitamata 1020 ehk 20% ametikohtadest. Esitamata olid jäänud eelkõige kohalike omavalitsuste ametikohtade deklaratsioonid ehk 88%. Valitusasutuste ametikohad moodustasid mitteesitanutest 10% ning põhiseaduslike institutsioonide omad 2%. Deklaratsiooni mõjuva põhjuseta tähtajaks esitamata jätmine on keelatud. Samuti ei tohi deklaratsioonis esitada valeandmeid ning varjata informatsiooni, mis on oluline korruptsiooniohu hindamiseks. E-maksuametis tuleb end identifitseerida eraisikuna ning seejärel valida aruannete alt „Huvide deklaratsioon“. Täpsemad juhiseid huvide deklareerimiseks leiab korruptsiooniveebist. Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi

Justiitsministeerium kuulutab välja stipendiumikonkursi Eesti Vabariigi vanglasüsteemi jäädvustamiseks

Justiitsministeerium kuulutab välja stipendiumikonkursi „Eesti Vabariigi vanglasüsteemi ajalooraamatu“ koostamiseks. 30 000 euro suuruse stipendiumiga toetatakse eestikeelset uurimustööd ja väärtustatakse Eesti riikluse ajalugu ning aidatakse kaasa selle uurimisele. Tartu ülikooli Eesti ajaloo professori Tõnu Tannbergi sõnul on stipendiumikonkursil osalemine hea võimalus enda proovilepanekuks nii kogenud kui teadlaskarjääri alguses olevatele ajaloolastele. „Eesti Vabariigi vanglasüsteemi ajalooraamatu puhul on tegemist interdistsiplinaarse teemakäsitlusega, sest kokku saavad institutsiooni ajaloo õigus-, sotsiaal- ja mentaliteediajalugu, samuti omariikluse ülesehitamine ja inimese suhted riigiga. Stipendiaadil on harukordne võimalus avada teemat, kasutades ulatuslikku allikamaterjali alates seni kasutamata arhiiviainesest, lõpetades vanglasüsteemis töötanud inimeste mälestustega. See on kindlasti ainulaadne võimalus omariiklusest kirjutamiseks, mida ei tasu käest lasta,“ lisas Tannberg. Stipendiumi võivad taotleda kõik ajalooalase teadusliku uurimustöö kogemusega isikud. Stipendiumi taotlemiseks tuleb justiitsministeeriumile esitada avaldus, elulookirjeldus, seniste uurimuste ja publikatsioonide nimekiri, ajalooraamatu kontseptsioon, potentsiaalsete kasutatavate allikate ülevaade ja töö valmimise ajakava. Täpsemalt saab konkursitingimustega tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel. Samuti saab sealt lugeda ajalooraamatu kontseptsioonis oodatud teemade nimekirja kohta. Stipendiumi avaldusi oodatakse 15. septembrini e-postile info@just.ee. Stipendiumitaotlused vaatab läbi ja stipendiumisaaja(d) otsustab teadusekspertidest koosnev stipendiumikomisjon, kuhu kuuluvad Tartu ülikooli Eesti ajaloo professor Tõnu Tannberg, Tartu ülikooli õiguse ajaloo professor Marju Luts-Sootak, riigikohtu arhivaar Toomas Anepaio, justiitsministeeriumi projektijuht Emma Bachmann. Komisjonitööd juhib vanglate asekantsler Priit Kama. Stipendiumisaaja(d) kuulutab justiitsministeerium välja oktoobris 2021. a. Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi

Täieneb teabevahetus Euroopa Liidu riikide äriregistrite vahel

13.05.21. Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, millega muudetakse äriseadustikku ja raamatupidamise seadust. Eelnõuga soodustatakse Euroopa Liidu liikmesriikide äriregistrite vahelist andmevahetust ja ärikeelde puudutava info jagamist, eesmärgiga vähendada äriühingute kuritarvitamist.  Justiitsminister Maris Lauri sõnul on tõhusa ärikeskkonna soodustamine üks ministeeriumi prioriteete. „Eesti õiguskeskkond peab olema nüüdisaegne, paindlik, atraktiivne, bürokraatiat vähendav ja majanduse konkurentsivõimet tagav. Rahvusvahelise koostöö tugevdamine on selle juures määrava tähtsusega ja seda nii  majanduskuritegude, rahapesu kui ka küberkuritegude tõkestamiseks,“ sõnas ta. Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi (BRIS) kaudu hakatakse saatma äriregistrite vahel teateid filiaali registreerimise ja registrist kustutamise ning äriühingu andmete muutumise kohta, samuti juhatuse liikmena tegutsemise keelu saanud isikute kohta. Teisalt muutub eelnõu kohaselt välismaa äriühingu filiaali Eestis registreerimine senisest mugavamaks, sest sarnaselt osaühingu asutamisele saab seda edaspidi teha elektrooniliselt. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on võimalik filiaali registreerimine üksnes notari vahendusel, eelnõu muudatuste tulemusel saab filiaali registreerida mugavalt ettevõtjaportaali kaudu. „Muudatuste eesmärk on soodustada ausat ja läbipaistvat äriajamist Euroopa liidu üleselt,“ lisas Lauri. Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi

Justiitsministeerium avab taas arutelu korteriomandi- ja korteriühistuseaduse üle

12.05.21. Saatsime huvirühmadele arvamuse avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK), millega soovitakse lahendada kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse rakendamisel seni üles kerkinud probleemid. Justiitsminister Maris Lauri sõnul kaasnesid 2014. aastal Riigikogu poolt vastu võetud ja 2018. aastal jõustunud   korteriomandi- ja korteriühistuseadusega olulised sisulised ja tehnilised muudatused  ja nüüdseks on selgunud asjaolud, mis vajavad kohendamist. Selleks asus justiitsministeerium juba 2019. aastal koguma huvirühmade tagasisidet, mida saadi rohkesti. Inimesi, keda seaduse rakendamine puudutab, on väga palju, nimelt on tänavu maikuu seisuga korteriühistute registrisse kantud 23 828 ühistut. „Tänaseks on laekunud tagasisidet arvestades valminud eelnõu väljatöötamise kavatsus, kus on käsitletud nii ministeeriumi poolt avalikul arutelul püstitatud teemasid kui ka huvigruppide poolt välja toodud probleemkohti. Oleme omaltpoolt pakkunud lahendused ja ootame nüüd elavat arutelu nende sobivuse üle,“ selgitas Lauri.  VTK hõlmab korteriomandi jagamist ning selleks vajalikke nõusolekuid, korteriühistu nime ja aadressi nõudeid, eelkõige korteriühistu täiendava nime kriteeriume ning korteriühistute registrisse kantavat aadressi. Samuti on käsitletud väiksemate korteriühistute raamatupidamise nõuete leevendamist, korteriühistu pandiõiguse regulatsiooni ning tehtud ettepanek täpsustada korteriühistu õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist. Veel puudutab VTK korteriomandi ja korteriühistuga seotud vaidluste lahendamist, sh nii vaidluste lahendamist kohtus kui ka kohtuväliselt. Lisaks on VTK-s ka teisi seaduseid puudutavad muudatused, millest üks ettepanek on võimaldada piiratud asjaõiguste digitaalset kustutamist ning teine ettepanek täpsustada maksumenetluses seatud kohtulike hüpoteekide kustutamiseks vajalike nõusolekute ringi. Olulisena tõi Lauri välja, et VTKs on käsitletud teemasid, mille puhul tulevad kõne alla regulatiivsed lahendused, kuid oluline on ka selgitustöö ja seaduse parem rakendamine. „Kuigi väljatöötamiskavatsus on mahukas ja pakub lahendusi mitmetele probleemidele, on ka neid, mille lahendamiseks piisab seaduse paremast rakendamisest ja neid, mida tuleb paremini selgitada,“ lisas ta. Väljatöötamiskavatsusele ootab ministeerium tagasisidet 4. juuniks e-posti aadressil info@just.ee. Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi