lapsendas lapse

n 29.04.2009 21:55 (16 aastat tagasi)

jah, kui on lapsendatud, siis maksab elatist ja on ka pärija.

saara 29.04.2009 22:14 (16 aastat tagasi)

Kas tal on õigus vastuhagi esitada alimentide suhtes?

... 29.04.2009 22:44 (16 aastat tagasi)

ei

? 30.04.2009 09:45 (16 aastat tagasi)

Alusta sellest, et teed omale selgeks, mis on tegelik olukord. Kas mees tõesti lapsendas sinu lapse? Nimelt lapsendamine tähendab ühte ning see, et meesisik x läheb peale abieluväliselt sündinud lapse sündi perekonnaseisuametisse ja kirjutab avalduse, et lubab ennast isana lapse sünnitunnistusele kanda, midagi muud. Ühel puhul läbitakse pikk ja keeruline protseduuride jada - alustades lapsendaja vaimse ja füüsilise tervise kontrollist, korduvatest vestlustest sotsiaaltöötajaga ning lõpetades kohtuga, kus kohus kõigi materjalidega tuvutmise järel langetab eeldavalt otsuse lapsendamise kohta. Sellisel juhul tekivad lapsendaja ja lapse vahel kõik tavapärased vanema-lapse suhted alustades lapse ülalpidamise kohustusest ning lõpetades pärimisõigusega. Lapsendamise puhul ei saa lapsendaja hiljem öelda, et ups, teate, ma mõtlesin ümber. Samuti teadis ta ju algusest saadik, et ei ole tegelikult lapse bioloogiline vanem - muidu poleks ju tegemist lapsendamisega. Kui ta lapsest ei hooli on see tavapärane nö lapse hülgamise ja hooletusse jätmise case. Kui aga too meesisik tuli omal ajal lihtsalt sinuga perekonnaseisuasutusse ning kirjutas avalduse, et lubab ennast lapse sünnitunnistusele isana kanda, on tal siiski hiljem õigus seda vaidlustada. Aluse annab talle selleks perekonnaseaduse § 44, mis ütleb, et kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast (seda aitab tõendada lihtne DNA test). Seda nõuda võib nii lapse sünniakti kantud lapse isa kui ema või nö võõras isik, kes nõuab, et hoopiski tema peaks olema vanemana sünniakti kantud. Sellise nõude aegumistähtaeg on 1 aasta sellest hetkest, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigusest. Sama pragrahv ütleb küll ka seda, et isik kes on lapse sünniakti kantud lapse isana ei või kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa - samas see kas ta teadis või mitte on ju nö fakti küsimus. Hiljem võib ta ju väita ilmsüütult, et ta ei teadnud seda ning paha lapse ema valetas talle, et ta on lapse isa. Kuniks lapse isa oma kohta tehtud vanema kannet pole vaidlustanud, on ta seaduse silmis lapse vanem koos kõige selle juurde käivate õiguste ja kohustustega. Ei saa sina lapse emana tema nõusolekuta lapsel nime muuta (huvitav, et sul alguses selle vastu midagi polnud, et laps "võõrast nime peab kandma"?), lapsega teise ilma otsa elama kolida. Samas on tal aga kohustus maksta lapse ülalpidamiseks elatist.

eelmisele 30.04.2009 12:58 (16 aastat tagasi)

siin mees TEADLIKULT kirjutas end isaks, seega puudub vaidlustamise võimalus.

saara 30.04.2009 18:06 (16 aastat tagasi)

küsisin ma pole siiani sinult midagi tahtnud olen vaid küsinud kas laps läheb sulle korda ja miks sa antsid lapsele enda nime kui sa lapsest ei hooli.samas miks laps peaks kandma tema nime ja tema sugupuud edasi viima kui sa pole lapsele isa eest olnud...ainuke vastus oli kui sa nii väga tahad teda enda nimele tagasi kirjutada siis laps võib ise seda teha kui ta 18 saab.kui läksime lahku tahtsin,et annaks allkirja kuid ta kadus ja ei teinud seda.kui küsisin,et kas toetad teda vastas mind sina ei ähvarda ja pole õigus minult alimente nõuda.

saara 30.04.2009 18:14 (16 aastat tagasi)

samas ta teadis seda kuna olin nii mina kui tema suhtes mis oli aus ja koos hakkasime elama kui ma juba olin rase.elu oli siis või vähemalt tundus,et ilus kuid ikkakist ei sobinud me ja läksime lahku...

aa 30.04.2009 20:33 (16 aastat tagasi)

esita kohtusse elatise hagi ja kui mees elatist maksta ei taha, eks siis otsustagu

n32 1.05.2009 10:17 (16 aastat tagasi)

Mul oli sama situatsioon, samuti registreerisime lapse koos, kuid perekonnanime panin ikka enda oma. Kui 2 aastat hiljem ikkagi lahku läksime, siis paari aasta pärast esitasin kohtusse hagi vanemaõiguste äravõtmiseks (leian, et elatist ei ole sellisel puhul aus küsida, küll ei pea ka minu laps kunagi toetama võhivõõrast inimest). Kohtusse ta ei ilmunud, huvi ei tundnud. Istung kestis ca 5-10 minutit ja loomulikult mulle positiivne otsus. Olen kindel, et peale sellist kohtuotsust on sul ka piisavalt põhjust, et sinu taotlus lapse perekonnanime muutmiseks rahuldataks, ka "isa" nõusolekuta.