Testamendi järgi pärimine

? 4.05.2009 12:33 (16 aastat tagasi)

Kuna sa ei täpsusta asjaolusid, siis on lahenduse käiku võimatu öelda. Ennekõike tuleb vaadata kas: 1. A vara on tema lahusvara, või moodustab abikaasade ühisvara 2. kas A abikaasa on töövõimetu? 3. Kas testamendiga määratud annakusaajad soovivad pärida või mitte? Seega kui koolikaasus, siis vihjeid juba isegi palju antud - näe ikka ise ka vaeva. Kui reaalne pärimisasi, siis seadku pärijad sammud notari poole ja hakaku pärimisasja lahendama - notar selgitab neile kõik.

ka pärija 4.05.2009 12:44 (16 aastat tagasi)

:))) Kui see A on abielus, siis pool kõigest on ju abieluvara, nii et vähemalt pool see "vana ****" saab. Küllap annab muus osas ka vaielda. Kui näiteks töövõimetu, saab sundosa pooles osas seadusjärge pärimise osast (seadusjärgne oleks 50% kogu varast, pool siis 25% pärandist 12,5% kogu varast), nii et lesk saaks 75% või 75-12,5= 62,5 kogu varast. Aga pank nüüd küll ei lase endale võlga "pähe määrida", see võlg tuleb pärijatel igal juhul kinni maksta, kui pärida tahavad. Mis nii viga oleks, endal suured võlad, et muudkui saadad aga võlausaldajad pikalt.

Kevin 4.05.2009 12:56 (16 aastat tagasi)

2. A abikaasa töövõimetu ei ole ja seega sundosa õigust ei teki. 1. Kui tegemist oleks ühisvaraga, kas siis saaks A testamendiga pärandada vaid poole varast? 3. Kas tegemist on ikka annakusaajatega?

? 4.05.2009 13:04 (16 aastat tagasi)

Tulenevalt pärimisseadusest saab testamendiga jätta korraldusi oma vara kohta. Ma võin ju testamendis krijutada, et pärand mulle kuuluva Kadrioru lossi Kevinile, kuid kui mulle ikka seda lossi ei kuulu, siis järelikult pole Kevinil ka midagi saada. Kui testaator sõnastaski testamendi teadmise juures, et kõik on tema, kuid kui talle tegelikult kuulus testamendis loetletud varadest vaid 1/2 mõttelist osa, siis järelikult just seda vara saavad pärijad ka pärida. Ja pärimisseadus ütleb ka seda, et kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa, vaid teatud varilise hüve, loetakse seda annakuks ja hüve saajat annakusaajaks. Selline hüve võib olla nii asi, rahasumma, samuti õigus või kohustusest vabastamine. Sinu kirjelduse järgi A oma testamendis just selliseid korraldusi andis - sina saad selle asja, sina tolle asja, ja sina seal hoopiski selle asja - seega on tegemist annakusaajatega.

Kevin 4.05.2009 13:18 (16 aastat tagasi)

Kas põhimõtteliselt peaks siis nii olema, et kui tegemist ei ole ühisvaraga ja sundosa õigust ei ole siis abikaasal õigust pärandile ei ole?

aga 4.05.2009 13:44 (16 aastat tagasi)

kui mehel on võlg panga ees siis ikka pärijad peavad ka selle võla tasuma.

no 4.05.2009 14:15 (16 aastat tagasi)

kuna annakuasjad on ära jagatud siis pärib abikaasa mehe võlad - juhul kui ta pärandi vastu võtab - kui ei siis läheb võlg panga ees annakusaajate vahel jagamisele....

Kevin 4.05.2009 14:21 (16 aastat tagasi)

aga abikaasal ei olegi ju õigust pärandile kui oli lahusvara ja ei olnud ülalpidamiskohustust?

ikka ju 4.05.2009 14:25 (16 aastat tagasi)

abikaasal on õigus pärandile - kuna testaator pangale võlgu , kuid pank tahab oma kätte saada siis ongi abikaasa see kes pärib võlad - seda juhul, kui ta pärandist, st. võlgadest ei loobu...

? 4.05.2009 14:31 (16 aastat tagasi)

no kas testamendiga määrati ära tõesti kogu vara? Sinu kirjelduse järgi ma kahtlen selles - jagatakse korterit, autot ja suvilat. Kindlasti oli aga ju muudki - näiteks võlg panga ees, millele sinu kaasuses toodud testamendiski viidatud, mingi rahasumma kontol või rahakotis, kadunukese riided, jalanõud, raamatud, lauanõud jne jne. Ka need asjad on pärandvara ning kuna neid testamendis ei nimetatud, toimub nende pärimine seadusejärgi. Abikaasa kuulub alati seadusjärgsete pärijate hulka. Ja annakuid ei saagi enne välja anda, kui pärijad selleks nõusolekut ei anna. Seda seetõttu, et pärandvara arvel tuleb kõigepealt täita kohustused - kanda pärandaja matusekulud, maksta kinni pärandvara hulgas olevad võlad. Kui pärast kõike seda on veel pärandvara alles, saab hakata annakuid täitma.

õde 4.05.2009 19:28 (16 aastat tagasi)

...pärandvara arvel tuleb kõigepealt täita kohustused - kanda pärandaja matusekulud, maksta kinni pärandvara hulgas olevad võlad... aga kuidas saab kätte need matusekulud, kui kadunukesel raha ei olnud, õde mattis oma rahaga, aga nüüd on kaugelt-kaugelt aastakümnete tagant välja ilmunud seadusjärgsed pärijad, kes küll pärida tahavad, aga mitte maksta tehtud kulutuste eest nii matusteks kui pärandvara säilimiseks? Kas ainult kohtutee?

no 4.05.2009 20:44 (16 aastat tagasi)

notarisse kirja pärandvara ja ka matusekulud, mida iganes..

õde 4.05.2009 21:18 (16 aastat tagasi)

notarisse ei saanud midagi kirja pandud, ei tulnud selle pealegi, et nad sealt kaugelt midagi tahavad, pealegi olin ette hoiatanud, et kui tahavad, siis tahan mina oma kulusid. Mulle räägiti notaribüroodest enne, et kohtu kaudu saan nõuda.

no 4.05.2009 21:46 (16 aastat tagasi)

kuna oled õde siis asu samuti pärima ja anna oma kulud, kui kadunukese võlad ka kirja

sa 4.05.2009 21:46 (16 aastat tagasi)

nõua pärandvara inventuuri

õde 5.05.2009 10:52 (16 aastat tagasi)

pärijad on notarile vastanud kirjalikult, et tahavad pärida, pärimistunnistust veel välja antud pole. Kas praegu annab veel mu kulusid notari juures lisada? Vabandan teemaalgataja ees, et oma teemaga sisse tulin.

? 5.05.2009 10:56 (16 aastat tagasi)

jah loomulikult annab. Ja ega siis see (matusekulud) ei peagi kajastuma pärimistunnistusel - kulude kandja esitab lihtsalt pärijatele nõude need kulud hüvitada. Kui pärijad seda vabatahtlikult ei tee, siis on kulude kandjal õigus pöörduda kohtusse ning kui ta need kulud tõesti kandis ning tal on sellekohta ka mõni tõend ette näidata (nt matusebüroo arve), siis on ka enam kui kindel, et need kulud pärijatelt välja mõistetakse.

Tagasi algse teema juurde! 6.05.2009 13:07 (16 aastat tagasi)

Kas võib siis asjast aru saada nii, et abikaasa võtab pärandina panga võla vastu ja tal tekib selle ulatuses annaku saajate vastu nõue, mille eest annakusaajad vastutavad proportsionaalselt oma annaku suurusega. Seejärel kui võlg on tasutud, saavad õde, vend ja naabrimees oma annakud kätte ja abikaasa jääb pärandist ilma (kui võtta aluseks see, et pärandvara piirdus annakuteks määratud asjadega)?

N 6.05.2009 14:27 (16 aastat tagasi)

a mis häda pärast see abikaasa peaks ainult pangavõla võtma, kui kõik oluline on ära jagatud teistele. See et vanamehest jäid maha vanad püksid ja veel üht-teist träni, see pole ju seda väärt, et pangavõlgade olemasolul tahta midagi pärida. Ja kui testament on nii tehtud, et lesk ei saa midagi, siis kes kannab matusekulud? Loogiliselt võttes annakusaajad. Selle lese nahas olles saaks ma pärimise kuu peale, pole mul vaja hakata kitsi ja tigeda vanamehe võlgu klaarima, klaarigu annakusaajad ise.