testament

... 19.07.2009 07:52 (15 aastat tagasi)

kui sa ei ole üksik, ilma omasteta,töövõimetu invaliid siis ei ole sul tõesti sellisel juhul õigust mitte midagi pärida. testamendi korral pärija võib ju sulle anda mingid mälestusesemed kui omavahel kokkuleppele saate, aga see on ka vaid tema heast tahtest.

SS Leegion 19.07.2009 18:57 (15 aastat tagasi)

sa võid vaidlustada testamendi kui selle tegija polnud enam mõistuse juures ja keegi kasutas teda ära. On vaidlustatud ka notari juures tehtud testamente, aga sis peab ikka eriline põhjus olem. Aga üldiselt on testament omaniku tahe jaotada oma vara ja jo sa polnud siis seda väärt. Pärimine pole mingi kohustus, et seda peaks kellelki nõudma.

Pärija 20.07.2009 10:31 (15 aastat tagasi)

Kas sundosa õigus on inimesel,kes käib tööl,kuid 40 % on määratud töövõimetuspensioni pärandaja surmahetkel. Kas sundosa saab nõuda ainult kohtus? Notariaalne testament olemas.

katapauk 20.07.2009 13:11 (15 aastat tagasi)

Aga pärijate ring pidi ju lai olema, isegi siis, kui testament on olemas? Miks siis notar palub teda anda "pärima õigustatud isikutel"? , kui niigi on testaméndiga määratud pärimine? Arvan siiski, et kõik, kes on õigustatud, läheb pärimisasja osa siiski jagamisele?

. 20.07.2009 13:29 (15 aastat tagasi)

Notarid annavad alati välja teate, selleks et oma seljatagust kaitsta. Notar ei tea ju näiteks, ega juhuslikult see pärandaja pole pärast notariaalse testamendi tegemist teinud hoopiski koduste testamenti. Notari juures tehtud testamentide kohta on märk maas pärimisregistris, kuid kodus võid ju kasvõi iga päev uue testamendi teha ilma kohustuseta sellest kellelegi teada anda. Notar saab samuti ju tugineda vaid tema poole pöördnunud pärida sooviva isiku väitele, et pärandajal ei olnud töövõimetuid alanejaid sugulasi, kellel oleks õigus sundosa pärida. Eraldi teema on suguluse ja põlvnemisega - jällegi notar ei saa kunagi 100% kindlusega teada, kes on näiteks ühe või teise pärandaja lapsed - ta saab teha päringu rahvastikuregistrisse, kuid kui nt meeskodanikul on laps sündinud Soomes ning isegi kui see meeskodanik on Soomes teinud kõik lapse nö omaks tunnistamise protseduurid, ei tea ju Eesti notar seda. Nende teadete eesmärgiks ongi anda teada, et üks isik on surnud ning tema pärimisasi on avatud. Kõigil, kes arvavad, et neil võiks pärandist mistahes põhjusel olla õigus osa saada, saavadki seepeale notariga ühendust võtta ning eks notar siis juba tuvastab, kas see õigus ka olemas on või mitte.

katapauk 20.07.2009 17:44 (15 aastat tagasi)

tänud asjaliku vastuse eest.Siiski, sain aru siis nii: pärib ainult testamendis nimetatu ja sugulane jääb ilma?

n 20.07.2009 18:06 (15 aastat tagasi)

Millised olid su suhted onuga? Kas ta kunagi ei rääkinud, mis saab tema maisest varast kunagi? Milliste elukommetega oli onu? Kas on välistatud, et keegi lihtsalt moosis onu ära? Uskumatult palju on neid, kes otsivad üksikuid vanainimesi ja invaliide, kellele hea jutuga sõbraks hakata ja loomulikult ka ümber sõrme keerata. Ühte sellist paari tean, kes on mitmete vara endale kantinud. Tean ka, et ühel juhul olid väga südid sugulased, kes võitlesid kohtus välja korteri kinkelepingu tühistamise "sõbrale".

jp 20.07.2009 19:24 (15 aastat tagasi)

to pärija ei ole sellel inimesel sundosa õigust kuita polnud kadunukese ülalpeetav