Teemade kronoloogiaKiirmenetlus (7) töövõtuleping (8) riukaliku juristi abi parkimise leppetrahvile (2) Korterisse sisse registreerimine (3) Tulge appi! (12) Miiniumpalk (3) |
Korterisse sisse registreerimineSilver 22.07.2009 16:31 (15 aastat tagasi) Sooviks saada nõu korterisse siss eregistreerimise kohta. Nimelt on vennal elukaaslane, kellel on eelmisest kooselust laps ja soovib minu vanemate korterisse sisse registreerida, et saada lasteaia koht Tartusse. Vanemad on skeptilised, et mis õigused talle sellega kaasnevad. Kui nt nende kooselu enam ei suju ja lähevad lahku, siis on ta lapsega minu vanemate korterisse sisse registreeritud (kuigi nad ise elavad Tartus üürikorteris)ja võib seega vabalt sinna korterisse elama minna. Ega võimud ei luba lapsega üksikvanemat välja ka visata. Või on mingi võimalus, et talle korteri omand ei laiene ja kui lahku lähevad siis lõppeb ka sisse registreering vanemate korterisse. Olen kuulnud, et sisse registreerimisel ei ole enam suurt osakaalu EV. Minu küsimus seinebki selles, et kas see tegu oleks ... . 22.07.2009 16:42 (15 aastat tagasi) Sisse registreerimist ega sisse kirjutust ei ole olemas - on vaid võimalus teatada rahvastikuregistri pidajale andmed oma elukoha kohta. Kui kodanik x soovib teatada oma elukohaks korteri või maja, mis talle ei kuulu, vajab ta selleks omaniku nõusolekut. Selline andmete teatamine rahavastikuregistrile ei anna mingit õigust elukohale - õigus elukohale tekkib ikka kas omandist või lepingust (nt üürilepingust). Seega ei pea nood vanemad väga kartma - märge registris ei anna õigust sisse kolida. Mida selline märge tähendab, on aga see, et riigi silmis on tegemist tolle isiku elukoha ning posti hakatakse sellele aadressile saatma - kui too naisterahvas on viks ja viisakas, siis saadetakse vaid valijakaarte. Samas aga tuginevad neile andmetele nt ka kohtutäiturid, kohtud, notarid, politse jne, sega võib tulema hakata ka kohtukutseid, täiturinõudeid jms. Kui omanik ei soovi enam, et mingi isik on tema korteri teatanud oma elukohana, siis pöördub ta lihtsalt rahvastikuregistri pidaja (KOV) poole, esitab seal avalduse, kus teatab, et isikul x puudub õigus tema korterit elukohana kasutada ning palub rahvastikuregistris teha aadressiandmete muudatus. Sellekohase teate peab KOV avaldama Ametlikes Teadaannetes (varemalt tuli selleks tasuda 100 krooni riigilõivu, mida pidi siis avaldaja ise maksma. Võimalik et see nõue on tänaseks kadunud). Sellise teate avaldamisest 1 kuu jooksul on siis isikul, kelle andmeid muuta soovitakse, õigus võtta KOV-iga ühendust ning esitada dokumendid, mis tõendaksid, et tal selline õigus on (nt üürileping). Kui seda ei tehta, kustutabki registripidaja registrist sellekohased andmed. q 22.07.2009 19:12 (15 aastat tagasi) kui on üürikas , siis on ka üürileping ja sellega registreerigu oma elukoht. ma ka enda juurde ei laseks n32 23.07.2009 12:54 (15 aastat tagasi) Kui on üürikorter, siis üritagu jah kõigepealt selle omanikult nõusolek saada korteri elukohana registreerimiseks. Ei tea, võibolla on üritatud ja omanik keeldunud, inimesed millegipärast veel kardavad selliseid asju arvates, et siis inimesel korterile õigus. Tegelikult pole mingit õigust siis korterile, ka vanematel pole midagi karta. Kui peaksidki noored lahku minema, teevad lihtsalt avalduse, et ei ela enam sellel aadressil ja kanne regitstrist kustutatakse. Lasteaiakoht liiga tähtis asi, et selle taha jääda. |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |