leppetrahv parkimise eest

sven 10.08.2009 23:38 (15 aastat tagasi)

Tere Parkisin hiljuti Pärnu mnt 139 maja juures eramaal. Oma hooletusest ei pannud tähele seal kehtivat parkimiskella nõuet. Tagasi tulles, askeldas mu auto juures ühisteenuste AS, kes mulle 500 kroonise trahvi määras. Asja uurima asudes selgus, et tegemist on VÕS-i leppetrahviga. Sellega seoses mul tekkis 2 küsimust: 1) Kas tõesti võib väikesest autoga möödasõidul loetamatust tahvlikest pidada VÕS-i mõistes lepinguks? Ja selle alt mööda sõitmist selle sõlmimiseks? 2) Kui tõesti võib pidada seda lepinguks, siis kas on niimodi anonüümselt õigus määrata leppettahvi, ilma välja selgitamata , kes on teine lepigu osapool? Selleks ei pruugi ju olla auto omanik. Ma ei protestiks selle trahvi vastu, kui selle oleks määranud mulle politsei aga antud trahvimine tundub mulle õigusetu...

. 11.08.2009 10:27 (15 aastat tagasi)

Virise veidi vähem. Jah, eramaa omanikul on õigus korraldada parkimist oma territooriumil - kehtestada parkimise tingimused, tasu parkimise eest, leppetrahvi sellise korra rikkumise eest ning sõlmida ka vastava lepingu Ühisteenustega, et see jälgiks parkimiskorra järgimist ning esitaks trahvinõuded, kui seda ei tehta. Kui tahvlike oli möödasõidul loetamatu, siis oleksid ju võinud hoo maha võtta või hetkeks hoopiski seisma jääda ja see infotahvel läbi lugeda. Kui parkima asusid, siis järelikult aktsepteerisid ka kehtestatud tingimusi. Kui neid rikkusid, siis said selle eest ka igati õigustatult karistatud ning pead maksma leppetrahvi. VÕS-i tähenduses lepinguid sõlmimie me kõik igal sammul - ostes mõnest putkast paki sigarette sõlmime me müüjaga müügilepingu, astudes trolli sõlmime me reisijateveolepingu TAK-jne jne. Ja pole ühtegi seadust, mis ütleks, et VÕS-ist tuleneva trahvinõude peaks esitama politsei. See pole politsei ülesanne sekkuda eraõiguslikesse lepingutesse. Ja soovitan meeldetuletuseks lugeda liikluseeskirja ja liiklusseadust - tuledades endale meelde sõiduki omaniku tähendse ja vastutuse. Nimelt vastutab sõiduki omanik talle kuuluva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise eest. Kui ka omanik andis oma auto kolmandatele isikutele kasutada, ei vabasta see asjaolu teda vastutusest. Kui selline kasutaja omanikule jamasid kaela tõmbab, on juba omaniku ja tolle kastaja vaheline asi, kuidas nad olukorra lahendavad ja kes kahjud kinni maksab.

sven 11.08.2009 11:32 (15 aastat tagasi)

Ma ei saa liiklusvoolus iga sildikese ees peatuda ja seda lugema asuda. Meie tänavad on täis infomüra, erinevate reklaamide ja siltide näol. Kõiki lugeda on võimatu. Aga kui ma nähtamatu tindiga, kirjutan oma eramaa piirile sildi, et piiri ületajat ootab ihunuhtlus ja trahv, kas siis on mul õigus see läbi viia? Mul on tunne, et just sellise ühisteenuste ASi vastase sildi ma oma eramaale ka panen.

sven 11.08.2009 11:40 (15 aastat tagasi)

Ja muideks AS Ühisteenustelt ei võetud mitte niisama ühistranspordis trahvimise õigust ära.

. 11.08.2009 14:58 (15 aastat tagasi)

no kui sa oma seisukohtades nii kindel oled, siis milles üldse küsimus? Vaidlusta oma trahv. Kui ise siiski nii tark ei ole, palka omale advokaat. Ega neil midagi raha vastu pole. Maksad lisaks trahvile ka ca 5000 krooni advokaadi tasusid, eks siis järgmine kord oled targem... PS ma soovitaksin enne siiski endale selgeks teha, milline õigus ja miks (eriti just see miks) võeti Ühisteenustelt ära

outlaw 12.08.2009 01:49 (15 aastat tagasi)

Ei ole vajadust sellist trahvi vaidlustada ja advokaate nuumata. Ära lihtsalt maksa. Ühisteenused võivad nõudega kohtusse minna, aag teist osapoolt otsi nagu tuult väljalt. Alguses tahavad nad raha kindlasti auto omanikult, aga see pole sõitnud. Autot kasutas sel päeval võib-olla terve rood. Need otsad lähevad kindlalt vette. Kui mingil päeval teisaldamise silt ka üles pannakse, siis ehk hakkab kuskilt raha ka tulema.

Härg 12.08.2009 16:09 (15 aastat tagasi)

Kasutaja ei saa auto omaniku asemel astuda maa omanikuga lepingulisesse suhtesse, seega leppetrahvi saab määrata üksnes konkreetselt sel hetkel autot kasutanud isikule. Ka tüüptingimuste sellisel kujul esitamine ei ole piisav nagu sa juba ka ise õigesti aru saanud oled. Sellisel viisil trahvi määramisel on õiguslikult väga palju nõrku kohti, eelkõige just tüüptingimuste (parkimistingimused) lepingu osaks saamine- vt VÕS § 37 lõikest 1 tulenevad nõuded, samuti aga ka lepingu teise poole (konkreetse parkija) tuvastamine. Eelpool esitatud osundus vastutavale kasutajale on eraõigussuhte puhul asjakohatu, sisuliselt on selle liiklusseaduse sätte rakendusalaks parkimise viivistasu nõuded (mis on aga õiguslikult kohalik maks).

Riukalik Jurist 25.08.2009 14:55 (15 aastat tagasi)

Muidugi ära maksa, leppetrahvi sinu käest nagunii kätte ei saada. Need parkimisahvid pangu parem välja silt, et sõiduk teisaldatakse ja tehkugi seda, mitta ärgu kiusaku ebateadlikke kodanikke. Seni kuni seda pole tehtud, parkige tasuta kõikides EuroParkide, Ühisteenuste ja muude tegelaste parklates.

sven 26.08.2009 11:25 (15 aastat tagasi)

Kurvaks teeb asja minujaoks see, et tegemist on liisingu autoga. Nad asuvad seda nõudma liisingu firmalt ja too omakorda minult. Loo moraal igaljuhul minujaoks see, et kunagi, kunagi enam autot ei liisi.

Riukalik Jurist 26.08.2009 14:52 (15 aastat tagasi)

Kusjuures nii palju kui minu praktikas on üldse neid EuroParki ja Ühisteenuste "leppetrahve" ette tulnud, on alati püütud nõuda seda sisse kasutajalt, mitte liisingult. Küllap on liisingufirmad lihtsalt nad kohe alguses pikalt saatnud. Soovitus on lihtsalt ei kuidagi reageerida, mõne aja pärast tuleb meeldetuletus-ähvarduskiri. Sellele võite siis vastata, et teie pole rikkumist toime pannud, autot kasutavad erinevad isikud ja ka nemad pole rikkumist toime pannud ja üleüldse pole mõtet enam kirjutada vaid kui on ikka siiras soov ja tahtmine "leppetrahvi" nõuda, siis õige on pöörduda kohtusse.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.