Teemade kronoloogia
Omaniku vahetus, hüpoteegi üleminek
Kersti 20.08.2009 02:02 (15 aastat tagasi)
Olukord selline. Pank, on laenanud inimesele raha maja ostuks ja seadnud majale hüpoteegi,inimene ostis maja ja sai maja omanikuks ehk nimeliselt kuulub maja hetkel talle,omanik otseses mõttes on muidugi pank, aga ostetud maja on laenuvõtja nimel. See otseselt pangalt laenu võtnud inimene ehk siis nüüdne hüpoteegiga koormatud maja nimeline omanik, ei ole suuteline oma kohustust laenu tagasimaksmisel pangale täitma. Samas maja ostes oli pangale vaja tagatiseks veel laenu saamisel talle kaashüpoteeki ja ta sai selle kellegi teise inimese kaudu, kes nõustus oma kinnisvara ehk korteri peale laenajale kaashüpoteeki seadma ikka selle sama panga kasuks. Nüüd pank tahab sundmüüki täituri kaudu võlgnevuse katteks. Kas sellel kaashüpoteegi andnud inimesel oleks võimalik, kui maja ja kaashüpoteegiandja mõlemad varad on hetkel ohus sundmüügiga, saada nimeliselt vastava maja omanikuks, nii et tehtaks uus laenu leping kaashüpoteegiandjaga, kes siis hakkab pangale normalselt laenuraha tagasi maksma? Ja et lõpetatakse üldse laenu esmase taotleja laenuleping pangale, nii et tema enam sellesse asja sekkuda ei saa?
naat 20.08.2009 08:31 (15 aastat tagasi)
mine küsi pangast neid asju, saad kohe täpsema info - põhimõtteliselt ju peaks olema võimalik. kui kasutad e panka sis seal ka koht, kus saad esitada küsimusi, kirjtada pangale ote
. 20.08.2009 09:45 (15 aastat tagasi)
Tolle maja (kinnistu) omanikuks saab saada, kui kinnistu omanikuga sõlmitakse vastav leping - kas müügileping või kinkeleping. Pank kui hüpoteegipidaja ei ole kinnistu omanik. Ta on hüpoteegipidaja ning see ei ole kohe kindlasti sama ega isegi mitte ligilähedane omanikuks olemisele. Hüpoteek on pant ning annab hüpoteegipidajale õiguse nõuda hüpoteegiga koormatud vara aresti ja sundvõõrandamist ning saada seeläbi kätte oma raha juhul kui hüpoteegiga tagatud nõude võlgnik ise oma kohustust ei täida. Ei midagi rohkemat ega midagi vähemat. Seega kui ühishüpoteegiga koormatud teise kinnisasja (selle korteriomandi omanik) tahab saada ka teise kinnistu (maja) omanikuks peab ta tolle kinnistu omanikule tegema vastava ettepanku see kinnistu ära osta. Kuna asi on juba arestitud ning seetõttu ka kohtutäituri kontrolli all saab müük toimuda vaid kohtutäituri nõusolekul. Kui müügist tuleb piisavalt raha, et ära maksta pangale võlgnetav summa ning kohtutäituri tasu, siis on täitur sellise tehinguga kindlasti nõus. Kui nii kinnistu omanik kui ka kohtutäitur on tehinguga nõus, siis saategi kinnistu müügilepingu sõlmida. Kust võtab ostja raha, on juba tema enda asi - loomulikult võib ta pöörduda ka hüpoteegipidajaks oleva panga poole ning sealt ise laenu taotleda. Sellest rahast siis saabki ta ostu finantseerida. Ostuhind aga läheb siis müüja võlgade kustutamiseks.
Kersti 20.08.2009 10:46 (15 aastat tagasi)
Tänan vastuste eest! Äsja panga poolt tulnud teatise alusel ei ole vara ehk siis laenuga soetatud maja ega ka kaashüpoteegiga koormatud korter veel sundmüüki pandud ega pole ka vara veel arestitud. Kui maja pannakse sundmüüki, siis peaks ju maja eest saadud müügiraha pangale(maja asub väga soodsas piirkonnas otse mere ääres linnas ja on suure krundiga)katma ära laenuraha suuruse ja laenaja oli ju tegelikult see, kelle nimel maja praegu on.Hetkel on praegu rohkem küsimus kaashüpoteegiga koormatud korteri päästmine sundmüügist. Kas pank vajab tõesti mõlema hüpoteegiga vara sundmüümist, piisaks ju ainult maja sundmüügist, et panga raha kätte saada? Kui see taotlus suunatakse küll mõlema, nii korteri kui ka maja suhtes, siis peaks ju olema võimalik panga laenulepingu ülesütlemise korral maja ostjale teha uus samaväärne laenuleping kaashüpoteegikandjaga, kuna see asub ju koheselt laenu pangale maja eest tagasi maksma. Praeguses majanduslikus olukorras, ku ka pank võib ju hätta jääda sundmüügis oleva maja müümisega ükskõik siis kellele, oleks ju panga seisukohalt mõistlik lepingu niikuinii ülesütlemise korral maja nimelise omanikuga teha leping koheselt kaashüpoteegi kandjaga, kuna siis oleks pangale see kohene üleminek ju vägagi kasulik? Probleem veel selles, et laenusummast suurema osa katab tegelikult kaashüpoteeki andnu oma varaga? Ja kui selline asi ei ole sedause poolt pangal võimalik, siis kuidas saaks ikkagi korteri päästa, kuna tervet laenusummat pole korteri valdajal võimalik mingil juhul pangale välja maksta? Oleks ju korteri omaniku suhtes väga ülekohtune kannatada heausksena kaashüpoteegi seadamise pärast, nii et tegelikult see peaaegu võõras inimene ehk siis see kes ei jõua pangale oma majalenu maksta, elab rõõmsalt nn. tasuta majas edasi ja kannatab vaid kaasüpoteegi andja ehk korteri omanik, kas siis laenusummat 20 a. jooksul nn,. võõra heaks makstes või lastes oma korteri sundmüüki panna, nii et pank saab pma raha kätte, kuigi ka ju see korteri müük panga poolt ei tarvitse pangal õnnestuda?
kiire 20.08.2009 10:52 (15 aastat tagasi)
müüge see maja siis ise maha, kuna kohtutäiturite müümisel võtavad nemad oma osa ja pank oma, elnevalt veel asi läheb kohtusse ka j akohtukulud ka veel lisaks siis ju müüge kiiresti , praegu ilus aeg. mõni rikkur või välismaalane ehk ostab ära kui hea ja soodne koht. Pange fotod, kuulutsed kohe ähku paljudesse portaalidesse üles.
Kersti 20.08.2009 11:09 (15 aastat tagasi)
Aga kuidas ma saan müüa, kui maja nimeliselt ju kuulub laenu tegelikule võtjale ehk omanik on maja omanik? See omanik aga ei anna nõusolekut maja müügiks ju, kuna loodab, et kaashüpoteegipidaja lihtsalt oma varaga maksab tema laenu ja tema elab mõnusalt edasi oma nüüd juba laenust vabas majas?
. 20.08.2009 11:43 (15 aastat tagasi)
No siis jah ei saa müüa. Siis tuleb oodata, kuni pank pöördub kohtutäituri poole ning algatab vara sundvõõrandamise. Kohtutäitur arestib kinnistu ja/või korteriomandi, seejärel enampakkumisel sundvõõrandab selle (need). Siis ei oma enam tähtsust, kas omanik on nõus või mitte. Ja kuna pangal on ühishüpoteek kinnistule ja korteriomandile on pangal täielik õigus otsustada, kas ta nõuab kinnistu või korteriomandi võõrandamist või lähevad need mõlemad müüki. Pank ei soovinud ju laenule kahte objekti tagatiseks mitte kiusu või nalja pärast, vaid ikka seetõttu, et kinnistu (maja) väärtus ei olnud piisav, et laenu tagada. Sundvõõrandades saab alati vara eest vähem raha, kui saaks selle vabatahtliku müügi korral, lisaks tuleb siis maksta ka kohtutäituri tasu - vähegi arukad inimesed üritavad seetõttu alati sundvõõrandamist vältida ning võlgnevuste tekkimisel hakavad ise lahendusi otsima ning vajadusel otsivad ise oma varale ostja.
jp 20.08.2009 12:44 (15 aastat tagasi)
võta kõik dokumendid kaasa ja mine uuri pangast seda täpselt järele - eks pank on ka huvitatud oma raha kätte saamisest ju. neid otseselt ei huvita sinu paljaks pügamine põrmugi.
Kersti 20.08.2009 13:10 (15 aastat tagasi)
Pangaga räägingi homme, aga närv väga must ja seepärast olen ka siin foorumis. Lisades selgituseks üleeelmisele vastajale ei ole siin tegelikult tegemist ühihüpoteegiga vaid hüpoteegid on lahku ehk eraldi seatud. See vist peaks tekitama ka selle, et esmalt pank ikka läheb tõelise laenaja ehk maja kallale kui et korteri kallale. Siin asja vahepeal uurides sain ka teada, et hüpoteegisumma on ju suurem kui laenusumma ja sellisel juhul korterile eraldi seatud hüpoteek ei ole selle juhtumi puhul rahaliselt suurem majale seatud hüpoteegi summast. Nii et vist igal juhul ennem maja, kui korter sundmüüki???
. 20.08.2009 14:52 (15 aastat tagasi)
Ei tähenda. Kui ka pank seadis kaks eraldi hüpoteeki on pangal ikkagi õigus nõuda mõlema hüpoteegi realiseerimist. Pangal ei ole mingit kohustust esmalt võlgnikule kuuluvat vara realiseerida. Pank ise otsustab, kumba tagatist ta realiseerida tahab või realiseerib ta need mõlemad korraga. Ja seda tehes vaatab pank kui suur on võlgnevus, mis hinnaga oleks tagatisi hetkel võimalik realiseerida, ning kumb tagatis on likviidsem ehk kumba tagatist saab lihtsamalt ja kiiremini rahaks teha.
Kersti 20.08.2009 14:59 (15 aastat tagasi)
Tänan! Siis on tõesti panga otsusest kõik sõltuv, muidugi võib ka vedada, et pank otsustab positiivselt korteri valdaja suhtes mitte majaomaniku ehk laenuvõtja suhtes.
jp 20.08.2009 16:25 (15 aastat tagasi)
kui korteron lisahüpoteek sis jh esmalt põhi hõpo läheb käiku ja kui maja suht soodsas kohas jne sisi miks mitte! loodan et sul veab
Kersti 20.08.2009 16:56 (15 aastat tagasi)
Tänud kõigile! Hoidke pöialt!