küsimus tõendite esitamise kohta

L 7.09.2009 14:56 (15 aastat tagasi)

Millises osas?neid on palju

L 7.09.2009 15:09 (15 aastat tagasi)

Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Eesti SISUKORD I. Tõendamiskohustus 1. a) Millised on tõendamiskohustust reguleerivad normid? b) Kas on olemas normid, mis vabastavad teatavad asjaolud tõendamiskohustusest? Millistel juhtudel? Kas tõenditega on võimalik need eeldused ümber lükata? 2. Kui veendunud peab kohus asjaolus olema, et ta otsust langetades võiks sellele asjaolule tugineda? II. Tõendite kogumine 3. Kas tõendite kogumiseks on alati nõutav poole taotlus või võib kohtunik teatavates olukordades koguda tõendeid ka omal algatusel? 4. a) Kui poole taotlus tõendite kogumise kohta rahuldatakse, millised on järgmised sammud? b) Millistel juhtudel võib kohus poole taotluse tõendite kogumise kohta tagasi lükata? 5. a) Millised on tõendamise eri viisid? b) Mille poolest erinevad tunnistaja ja eksperdi ülekuulamine või kirjalike tõendite esitamine ja ekspertiisiaruanne/eksperdiarvamus? c) Kas mõned tõendamismeetodid on suurema jõuga kui teised? d) Kas mõnede asjaolude tõendamiseks on kohustuslikud kindlad tõendamismeetodid? 6. a) Kas tunnistajad on seadusega kohustatud ütlusi andma? b) Millistel juhtudel võivad tunnistajad ütluste andmisest keelduda? c) Kas isikut, kes keeldub tunnistamast, võib karistada või sundida ütlusi andma? d) Kas on isikuid, keda ei saa tunnistajana üle kuulata? 7. Milline on kohtuniku ja poolte roll tunnistaja ülekuulamisel? Millistel tingimustel võib tunnistaja üle kuulata uute tehnoloogiavahendite abil, näiteks teleülekande või videokonverentsi vahendusel? III. Tõendite hindamine 8. Kui pooled on tõendid saanud ebaseaduslikul teel, kas siis on kohus piiratud otsuse langetamisel selliste tõendite alusel? 9. Kui ma olen üks menetluse pooltest, kas minu enda seletust võetakse tõendina arvesse? I. Tõendamiskohustus 1. a) Millised on tõendamiskohustust reguleerivad normid? Kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (näiteks kui hageja ei suuda tõendada asjaolusid, millele tema nõuded tuginevad, jäetakse hagi rahuldamata). Tõendeid esitavad pooled ja teised menetlusosalised. Kohus võib teha pooltele ja teistele menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Avaliku huvi kaitseks võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. b) Kas on olemas normid, mis vabastavad teatavad asjaolud tõendamiskohustusest? Millistel juhtudel? Kas tõenditega on võimalik need eeldused ümber lükata? Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus peab üldiselt teadaolevaks. Ühes tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolu ei saa vaidlustada teises tsiviilasjas, kui sellest võtavad osa samad pooled. Sellist asjaolu ei saa vaidlustada ka menetluses osalenud kolmas isik. Jõustunud kohtuotsus kriminaal- või haldusõigusrikkumise asjas on teo tsiviilõiguslike tagajärgede üle arutavale kohtule siduv üksnes küsimuses, kas tegu leidis aset ja kas teo pani toime see isik. Kui üks pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma nõude või vastuväite, peab kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks, kui see ei riku teiste menetlusosaliste õigusi ega seaduslikke huve ja kui omaksvõtt ei olnud saavutatud pettuse või vägivallaga ega rajanenud eksimusel. Lisaks on materiaalõigust reguleerivates õigusaktides mitu sätet, mis reguleerivad eeldamist (näiteks eeldatakse, et asja valdaja on asja omanik). Need eeldused saab kohtumenetluses ümber lükata, st tõendada vastupidist. Samas aga, kui asjaolu on tuvastatud ühes asjas, ei saa samad pooled seda teises asjas vaidlustada, st teistsugust olukorda ei saa tõendada. 2. Kui veendunud peab kohus asjaolus olema, et ta otsust langetades võiks sellele asjaolule tugineda? Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Kohtule esitatud tõendi vastuvõtmisest keeldumist peab kohus põhjendama. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Seadusega võib sätestada, et teatava tõendi õigsust eeldatakse. II. Tõendite kogumine 3. Kas tõendite kogumiseks on alati nõutav poole taotlus või võib kohtunik teatavates olukordades koguda tõendeid ka omal algatusel? Tõendeid esitavad pooled ja teised menetlusosalised. Kohus võib teha pooltele ja teistele menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Avaliku huvi kaitseks võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kui on vaja koguda tõendeid väljaspool asja läbivaatava kohtu tööpiirkonda ja menetlusosalisel endal ei ole võimalik tõendit saada, teeb asja läbivaatav kohus määruse menetlustoimingu tegemiseks kohtus, kelle tööpiirkonnas on võimalik seda tõendit saada. 4. a) Kui poole taotlus tõendite kogumise kohta rahuldatakse, millised on järgmised sammud? Need sammud ei ole kehtiva seadusega eraldi reguleeritud. Kui kohus võtab paberkandjal dokumendi vastu dokumentaalse tõendina, lisatakse see toimikusse ja uuritakse kohtuistungil. Kui kohus määrab paikvaatluse, läheb ta kohale ja teostab vaatluse jne. b) Millistel juhtudel võib kohus poole taotluse tõendite kogumise kohta tagasi lükata? Kohus võtab vastu ainult selle tõendi, millel on asjas tähtsust. Kohus võib keelduda sellise tõendi vastuvõtmisest, millel ei ole asjas tähtsust, kuid sellisel juhul peab kohus põhjendama kohtule esitatud tõendi vastuvõtmisest keeldumist. Kui seadusest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Vt ka vastus küsimusele 1.b). 5. a) Millised on tõendamise eri viisid? Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetluslikus vormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte või teiste menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning eksperdiarvamus. b) Mille poolest erinevad tunnistaja ja eksperdi ülekuulamine või kirjalike tõendite esitamine ja ekspertiisiaruanne/eksperdiarvamus? Tunnistaja ütlused. Tunnistajana võib üle kuulata iga isikut, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui see isik ei ole selles asjas menetlusosaline. Poole ja kolmanda isiku seletused: poole ja kolmanda isiku seletused temale teada olevate asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta. Dokumentaalsed tõendid. Dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video, heli- või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Kirjalikud dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad. Kirjalik dokument esitatakse algdokumendi või ärakirja või väljavõttena. Kui dokument on esitatud ärakirja või väljavõttena, on kohtul õigus nõuda omal algatusel või teise menetlusosalise taotlusel algdokumendi esitamist. Asitõendid. Asitõend on asi, mille olemasolu või omadused võivad aidata selgitada asja lahendamiseks tähtsaid asjaolusid. Paikvaatlus. Paikvaatlusel kirjeldatakse kinnisasja, paikkonda või sündmuskohta üksikasjalikult ning vajaduse ja võimaluse korral selle olulised omadused pildistatakse või salvestatakse muul viisil. Paikvaatluse kohta koostatakse protokoll. Ekspertiis. Kohtul on õigus asjas tähtsate ja mitteõiguslikke eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks määrata ekspertiis. Ekspertiisi teeb riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu asjatundja. Eksperdi määramisel arvestab kohus poolte arvamusi. c) Kas mõned tõendamismeetodid on suurema jõuga kui teised? Ei. Seadusega võib siiski sätestada, et teatava tõendi õigsust eeldatakse. Näiteks tõestamisseaduse artikli 1 lõike 5 kohaselt eeldatakse pädevuse piires koostatud ja vorminõuetele vastava notariaalakti ja -märke õigsust. d) Kas mõnede asjaolude tõendamiseks on kohustuslikud kindlad tõendamismeetodid? Kui seadusest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. 6. a) Kas tunnistajad on seadusega kohustatud ütlusi andma? Tunnistajana väljakutsutud isik on kohustatud ilmuma kohtusse ja andma kohtule tõeseid ütlusi temale teada olevate asjaolude kohta. b) Millistel juhtudel võivad tunnistajad ütluste andmisest keelduda? Tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest, kui: ta on või on olnud hageja või kostjaga abielus; ta on hageja või kostja üleneja või alaneja sugulane, on või on olnud sellise sugulasega abielus; ta on hageja või kostja õde või vend, on või on olnud õe või vennaga abielus; selline õigus tuleneb muust seaduses sätestatud alusest. Tunnistajal on õigus ütluste andmisest põhjendatult keelduda, kui ta oma ütlustega peaks ennast või oma abikaasat, endist abikaasat, vanemat, last, venda, õde, vanavanemat või lapselast paljastama kuriteo või muu ebasündsa teo toimepanemises. c) Kas isikut, kes keeldub tunnistamast, võib karistada või sundida ütlusi andma? Kui tunnistaja jätab kohtu kutsel seadusliku takistuseta ilmumata, võib kohus teda trahvida või kohaldada sundtoomist. Kui tunnistaja mõjuva põhjuseta keeldub vannet või ütlusi andmast või küsimustele vastamast, võib kohus teda trahvida või kohaldada aresti. Aresti võib kohaldada tunnistajale kuni kolmeks kuuks, kuid see ei tohi kesta pärast asja arutamise lõppu selles kohtus või pärast seda, kui tunnistaja on ütlused või vande andnud või kui tunnistaja ülekuulamise vajadus on ära langenud. Kui tunnistaja ülekuulamist taotlenud menetlusosaline taotlusest loobub või tunnistaja ülekuulamise vajadus langeb ära muul põhjusel, ilmumata jäänud tunnistajat ei trahvita, kuid tasutud trahvi tagasi ei maksta. Kohus võib omal algatusel või poole taotlusel määrata, et tunnistaja vande andmisest või ütluste andmisest keeldumisest või istungile ilmumata jätmisest tingitud kohtukulud hüvitab tunnistaja. d) Kas on isikuid, keda ei saa tunnistajana üle kuulata? Riigi- või kohaliku omavalitsuse teenistujat, kellel on seadusega keelatud avaldada teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust või konfidentsiaalseid andmeid, ei või nende andmete osas kohtus tunnistajana üle kuulata. Isiku loata, kelle huvides saladuse hoidmise kohustus on kehtestatud, ei või tunnistajana üle kuulata: esindajat tsiviilasjas ja kaitsjat kriminaalasjas asjaolude suhtes, mis on saanud neile teatavaks oma ametikohustusi täites; arsti või teist raviasutuse töötajat asjaolude suhtes, mis patsient on talle usaldanud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vaimulikku ei või tunnistajana üle kuulata seoses temale usaldatuga. Tunnistajana ei või tsiviilkohtumenetluses üle kuulata isikut, kelle ülekuulamine on seadusega keelatud. Kohus võib keelduda tunnistajana üle kuulamast kuni 15aastast isikut või isikut, kes oma füüsilise või psüühilise puude tõttu ei ole võimeline õigesti tajuma asjas tähtsust omavaid asjaolusid või andma nende kohta tõepäraseid ütlusi. Kuni 15aastane tunnistaja kuulatakse vajaduse korral üle pedagoogi, psühholoogi, vanema või eestkostja juuresolekul, kes samuti võib kohtu loal tunnistajat küsitleda. Kui see on vajalik tõe väljaselgitamiseks, võib kohus alaealise tunnistaja ülekuulamise ajaks mõne menetlusosalise kohtusaalist eemaldada. Menetlusosalise tagasipöördumise järel loetakse talle alaealise tunnistaja ütlused ette ja tal on õigus tunnistajat küsitleda. Vajaduse korral võib kohus kuni 15aastase tunnistaja pärast tema ülekuulamist kohtusaalist eemaldada. 7. Milline on kohtuniku ja poolte roll tunnistaja ülekuulamisel? Millistel tingimustel võib tunnistaja üle kuulata uute tehnoloogiavahendite abil, näiteks teleülekande või videokonverentsi vahendusel? Tunnistajad kuulatakse üle üksteisest eraldi. Üle kuulamata tunnistajad ei või asja arutamise ajal viibida kohtusaalis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni asja arutamise lõpetamiseni, kui kohus ei luba tal varem lahkuda. Kohus teeb kindlaks tunnistaja isiku ja selgitab välja tema tegevusala, hariduse, elukoha, samuti seose asjaga ning vastastikused suhted poolte ning kolmandate isikutega. Kohus selgitab tunnistajale tema kohustust rääkida kohtule asja kohta ainult tõtt. Esimesena küsitleb tunnistajat menetlusosaline, kelle taotlusel on tunnistaja välja kutsutud, seejärel küsitlevad teda teised menetlusosalised. Kohtu algatusel kutsutud tunnistajat küsitleb esimesena hageja. Kohtul on õigus küsitleda tunnistajat kogu ülekuulamise ajal. Kohtul on õigus kõrvaldada suunavad küsimused ja küsimused, mis ei ole asjakohased. Kehtivates seadustes ja tavades ei ole sätestatud tele- või videokonverentsi kasutamise tingimusi. III. Tõendite hindamine 8. Kui pooled on tõendid saanud ebaseaduslikul teel, kas siis on kohus piiratud otsuse langetamisel selliste tõendite alusel? Seadus seda küsimust ei reguleeri – seega kehtib tõendite vaba hindamine. 9. Kui ma olen üks menetluse pooltest, kas minu enda seletust võetakse tõendina arvesse? Poole ja kolmanda isiku seletusi temale teada olevate asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta hinnatakse koos teiste asjas kogutud tõenditega. Seadusliku esindaja seletust peetakse selle poole või kolmanda isiku seletuseks, kelle seaduslik esindaja ta on. Asjas eriti tähtsate asjaolude kohta võib pool ja kolmas isik, samuti poole või kolmanda isiku seaduslik esindaja anda seletuse vande all. Vande all võib seletuse võtta isikult, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Poolel on õigus taotleda, et tema ise, vastaspool või kolmas isik, samuti nende seaduslik esindaja annaks seletuse vande all. Kui pool ise soovib anda seletust vande all, tuleb taotlus esitada kirjalikult. Täiendav informatsioon Tsiviilkohtumenetluse seadustik « Tõendite kogumine ja tõendamisviis - Üldteave | Eesti - Üldteave » Üles Viimati muudetud: 18-01-2007

kiire 7.09.2009 20:45 (15 aastat tagasi)

küsimus oli tegelikust suht lühike. ja vastus tuli pikk-pikk. aitäh. küsimuse mõte oli tegelikult selles, et antud appellatsioonikaebus tsiviilasjas. kirjalik menetlus. sain nädal enne otsuse tegemist koos selle teatega ka vastustaja vastuse minu kaebusele. seoses sellega leidsin, et pean mõningaid asju tõendama, kuna must oli valgeks tehtud. kuigi vastustaja poolt tõendamata. saatsin kohtule vastuse vastustaja kirjalikule vastusele ja lisasin mõned kirjalikud tõendid, millega oma vastuväiteid tõestada saan. nüüd ongi küsimus, et kas kohus võtab vastu minu vastuse vastustaja kirjalikule vastusele ja minu poolt lisatud kirjalikud tõendid või lükkab need tagasi. kas kohus muudab kirjaliku menetluse asja arutamiseks . mis võib saada edasi.