Kaasomand/osa müük

k 7.09.2009 13:31 (15 aastat tagasi)

see eeldab seda, et teil on eelisostuõigus. Pöördu notari poole, kes tehingu tegi ja palu tehing peatada. Muidugi võid ka kohutsse pöörduda oma õiguste tagamiseks

Jaan 7.09.2009 13:57 (15 aastat tagasi)

Eelisostu õigus on jah olemas. Tehingut peatada on alles siis mõte, kui tean hinda. Notar kus tehing tehti asub teises Eesti servas (siit veel omakorda mõned kahtlused).

sirje 7.09.2009 14:38 (15 aastat tagasi)

Kui sul on eesostuõigus, siis on sul võimalik 60 päeva jooksul tehingu tegemisest asuda tänase ostja asemele samadel tingimustel (sama hinnaga).

Jaan 7.09.2009 14:51 (15 aastat tagasi)

Möödas on rohkem kui 60 päeva. Kuna mulle tehingust pole kuidagi märku antud, siis kuidas ma seda teadma oleks pidanud, et selline tehing toimus.

. 7.09.2009 15:01 (15 aastat tagasi)

Vabandust, kuidas Sa kinnistusraamatust näed, et kaasoamndi osa on müüdud? Kinnistusraamatust näeb vaid omaniku, st seda et on toimunud muudatused omanike ringis - seda, mis tehingu või toimingu alusel need muudatused toimusid, pole kinnistusraamatust näha. Võibolla kinke teel, võibolla pärimise teel? Ostueesõigus on vaid müügi korral. Lisaks ka müügi korral pole kaasomanikel sugugi mitte alati ostueesõigust. Kaasomanikul pole ostueesõigust kui müüja müüs oma osa oma lähisugulastele (alanejale või ülenejale sugulasele) või abikaasale. Samuti pole ostueesõigust, kui kaasomandi osa võõrandati mõnele kaasomanikule. Samuti pole ostueesõigust kui asi müüakse sundtäitmisel või pankrotimenetluses, samuti kui asi sundvõõrandatakse. Sellistel juhtudel ei tulegi teistele kaasomanikele midagi teatada. Juhul kui teil kaasomanikel on tõesti ostueesõigus, on müüja kohustatud teid kõikidest müügi olulistest tingimustest teavitama. Teie 2-kuuline ostueesõigus hakab kulgema sellest hetkest. Kui müüja seda teinud ei ole, siis ei kulge ka see aeg. Juhul kui ostueesõigust soovitakse kasutada, tehakse seda notari poolt tõestatava avalduse vormis. Mitte mingisugust tehingu peatamist ei toimu, nagu spetsialist K siin arvab. Kui ostueesõiguse tesotamise avaldus esitatakse, loetakse, et avaldajaga on sõlmitud müügileping samadel tingimustel, mis esialgse ostjaga. Selleks, et teada, kas Sul üldse on ostueesõigus või mitte, soovitan minna kinnistusosakonda ja tutvuda kinnistustoimikuga. Paluda endale näidata dokumenti, mille alusel omandi vahetus toimus. Kuna neid dokumente näidatakse mitte tehingu osalistele vaid väga mõjuvatel põhjustel, siis võidki selgitada oma soovi sellega, et oled kaasomanik ja tahad teada, kas Sul on ostueesõigus või mitte.

Jaan 7.09.2009 15:13 (15 aastat tagasi)

Tänud viimasele vastajale. Sain ammendava vastuse, Veel selgituseks: jah ma ei näe, et on toimunud müük, kuid siiski näen uue omaniku nime, kes ei ole müüja laps/isa ega ka mitte tema abikaasa(müüjaga enam-vähem samavana ja samast soost), samuti pole tegemist kaasomanikuga. Sundtäimise ja pankroti korral peaks olema info kättesaadav muudest ametlikest allikatest - aga antud isiku(müüja) kohta ei ole. Huvitav oleks muidugi see variant, kui on tehtud kinkeleping. Sellisel juhul kaasomanikul mingeid õigusi ei ole?

Zaa 8.09.2009 11:13 (15 aastat tagasi)

Kinkida sai minuteada sellisel juhul ilma kaasomanike nõusolekuta ainult nö. esimese ringi isikutele: lapsed, vanemad jms kaader. Isegi teisele mitte esimese ringi kaasomanikule kinkimisel peab ole teiste kaasomanike nõusolek, kui neid on. Aga sry ma tõesti täpselt nüansse enam ei mäleta kahjuks.

. 8.09.2009 12:13 (15 aastat tagasi)

Inimesel on ikka vaba voli teha kõiki seaduses lubatud tehinguid. Ei saa ükski kaasomanik tulla ja keelata teisel kaasomanikul kinkida oma vara kellele see aga soovib. Täisealise omaniku õigust oma vara võõrandada, sh kinkida saab piirata vaid ühisomanikust abikaasa. Ja nagu nimigi ütleb"OSTUeesõigus", seega kui toimus kinge, ei ole ka ostueesõigust.

Zaa 9.09.2009 11:45 (15 aastat tagasi)

to: . Nii see asi nüüd ka ei ole, sellisel juhul muutub ostueesõiguse mõiste täielikult mõttetuks, seega palun tee omale ennem asi selgeks kui sõna võtad või siis ole vait.

to Zaa 14.09.2009 08:08 (15 aastat tagasi)

Minul on ostueesõiguse mõiste vägagi selge. Olen töötanud üle 5 aasta notaris. Lisaks kirjutasin oma magistritöögi just ostueesõigusest. Soovitan hoopiski Sinul omale ostueesõiguse mõiste selgeks teha. Alustada soovitan vastavate võlaõigusseaduse sätete lugemisest. Vihjeks - võlaõigusseadus § 244-253.

dilemma 23.11.2009 16:39 (15 aastat tagasi)

Vabandan teemasse kirjutamise pärast, kuid selguse mõttes soovin üle küsida OSTUeesõiguse ja kinkimise kohta, kuna selle seose täpne arusaamine on isiklikult hetkel väga oluline. Nimelt kui kaasomanik otsustab kinnistu mõttelise osa kinkida (notariaalse kinkelepingu alusel) mittesugulasele (nö kolmandale isikule), kas sellisel juhul saab teine kaasomanik kasutada ostueesõigust või mitte? Kas too kaasomanik saab viidata nö kokkumängule? Loomulikult tähendaks see kohtutee ettevõtmist.

zuzlikloom 6.03.2010 22:25 (15 aastat tagasi)

Ka kinkelepingu puhul oli vanasti küll vajalik kaasomaniku nõusolek.Tean sellest,et minule kunagi taheti onu poolt kaasomand kinkida ja selleks oli vaja nõusolekut.