kaasomandist loobumine

Katri 1.03.2010 11:23 (15 aastat tagasi)

Eeldan, et su kaasomandi osa on sinu laenu tagatiseks? Siis võtad ühendust oma laenuhalduriga ja räägid läbi oma kavatsused. See, kellele oma osa tahad võõrandada, saab siis samas küsida, kas pank oleks nõus talle laenu andma või mitte. Kui ei jääd sa ikka laenusaajaks ja uus omanik peab lihtsalt nõus olema ja arvestama sellega, et nüüdseks juba temale kuuluv vara tagab sinu laenu. Seda, kas tahad müüa või kinkida saad vaid sina ise otsustada. Ja valik on ju väga selge - kui annad oma vara lihtsalt niisama ära, siis on tegemist kinkega. Kui saad oma vara eest ka raha, siis on ju tegemist müügiga. Kui tegemist on müügiga, on teistel kaasomanikel ostu-eesõigus. Ja ei pea sa midagi enne neile pakkuma. Sa ei pea nende nõusolekut saama. Sõlmid lihtsalt müügilepingu täpselt selle isikuga, kellega soovid ning täpselt nendel tingimustel nagu soovid. Kui tehing on sõlmitud, siis teatad teistele kaasomanikele tehngust ning selle tingimustest (esitad neile allkirja vastu lepingu koopia, millele võtad kindlasti ka kätte saamise kuupäeva). Sellest hetkest (seepärast ongi oluline fikseerida kuupäev) 2 kuu jooksul on teistel kaasomanikel õigus kasutada ostueesõigust. Kui mõni kaasomanik seda teha tahab, läheb ta notarisse ja esitab vastava avladuse ning deponeerib ostuhinna. Sulle annab notar sellest teada ja teeb ühtlasi ettepaneku tulla x kuupäeval ja kellajal vastavaid dokumente vormistama. Juhul kui müüd oma kaasomandi osa aga nt mõnele teisele kaasomanikule või oma abikaasale või lähisugulase, pole teistel kaasomanikel ostueesõigust üldse. Kui kingid oma osa, pole samuti ostueesõigust, sest nagu nimigi ütleb - tegemist on OSTUeesõigusega.

Kadri 1.03.2010 11:35 (15 aastat tagasi)

Et siis kinkimine koos laenujäägigia on ikkagi lõppkokkuvõttes müük? See kaasomandi asi on siis ostjale hästi ebamugav - tal on 2 kuud ebakindlust, et teine kaasomanik kasutab oma ostueesõigust ja ta jääb sellest ilma?

Katri 1.03.2010 11:50 (15 aastat tagasi)

Jah, ostja peab arvestama 2-kuulise perioodiga. Selle aja jooksul ei ole siis arukas teha kulutusi, nt teha remonti. Raha, mis ta kulutas kaasomandiosa ostmisele saab ta ju ilusti tagasi. Müüja ja ostja võivad kokku leppida, et juhul kui mõni kaasomanik kasutab ostueesõigust hüvitab müüja ostjale nt ostule tehtud tehingukulud (notaritasu, riigilõivu), või tasub ta need kulud kohe alguses ise. Kuid see on juba müüja ja ostja kokkuleppe küsimus.

Kadri 1.03.2010 12:04 (15 aastat tagasi)

Tänan seletuste eest! Ksüin veel selle kohta, et kui teine kaasomanik on teinud vahepeal remonti, kas tal on õigus minult nõuda nö oma osa selles hüvitama? Tegemist on suvemajaga ja remont, mis seal tehtud on, on santiaar remont. Kindalsti ta väidab, et see oli hädavajalik aga minu aurst küll mitte.

Katri 1.03.2010 12:15 (15 aastat tagasi)

Loomulikult saab ta nõuda (igaüks saab nõuda täpselt seda, mida ta vaid tahab). Kaasomanikud aga valdad ja kasutavad kaasomandit ühiselt, vastavalt kokkuleppele. Seega oleks ta pidanud ka enne sinu nõusoleku saama. Kaasomanikul on õigus ilma nõusolekuta teha vaid asja säilitamiseks vajalikke toiminguid. Selliste kulude hüvitamist võib ta siis hiljem teistelt kaasomanikelt välja nõuda. Ja ei oska mina öelda, kas see, mis ta tegi, oli vajalik asja säilitamiseks. See, mida tavaliselt sanitaarremondiks nimetatakse ongi reelina asja säilitamiseks tehtavad parandused. See on juba aga sinu asi otsustada, kas vaidled või mitte.

Kadri 1.03.2010 13:15 (15 aastat tagasi)

Ta väidabki seda olevat teinud säilitamiseks. Aga ei usu mina, et see maja kokku kukkunud oleks ilma selle säilituseta. Kes üldse saab määrata on see säilitus või parendus remont? Minu nõusolekut tal remondi tegemiseks ei ole. Kasutuskorda meil ka ei ole. Mina olen tahtnud seda kogu aeg müüa tervikuna ja jagada raha vastavalt osadele aga tema on keeldnunud vaid seal remontinud ja seda suvitamiskohana kasutanud.

Katri 1.03.2010 17:58 (15 aastat tagasi)

On ühe arvamus ja teise arvamus. Ja on eksperdid.