kehaline väärkohtlemine (KarS § 121)

M. 28.02.2010 22:39 (15 aastat tagasi)

Tere juurahuvilised:) Mure lihtne aga lühikene. Aasta alguses sai oldud ühel olengul, kus läks tapluseks. Üks isik marssis konkreetselt olengule sisse, ning tülitas inimesi - tegu oli kutsumata külalisega. Kui talle seda mainitud sai, muutus agressiivseks ja ründas üht peokülalist. Selle peale rünnatav ründas teda ka vastu.Ise läksin kaklust lahutama ning sain samuti agressorilt vastu nina. Agressor lahkus seltskonnast, varitses enda rünnatud isikut ning samuti mind alumisel korrusel kurikaga, millega tekitas mõlematele isikutele raskeid kehavigastusi. Ühele 4 cm sügav haav peas, teisele põrutusi ja muljumisi. Nüüd aga laekus mõlemale ohvrile kutse - kahtlustatavana. Samas on kõik tunnistajad ja pealtnägijad üht meelt, et mina isiklikult ei löönud antud agressiivset inimest, samas krim. asi on algatatud ja just sellesamuse agressori poolt, kes endale silma siniseks sai. Olles ise varasemalt kriminaalkorras karistamata ning samuti mitteteadlik seaduse erinevatest nüanssidest, siis huvitab mind siiski see, kui tunnistajad on pea kõik kohal käinud - mis edasi saab? Kas see kahtlus jääb eluks ajaks märkena külge, a la, tahan USA viisat taodelda, kas antud juhul see siis võimatu? Antud juhtum näitab selgelt, et ei tasu sattuda erinevatele olemistele elik toppida oma nina igale poole vahele. Üritasin nii elektroonlisest Riigi Teatajast kui ka googlest oma mõtetele mingisugust tagasisidet saada, paraku see ürituseks jäigi. Kas ma pean, juhul kui otsustatakse krim. asi lõpetada, maksma ISE mingisuguse riigilõivu? Kas valesüüdistuse eest on ette nähtud ka mingeid karistusi? Kes antud süüdistuse lõpetab? Lgp. M

tarkur 1.03.2010 10:13 (15 aastat tagasi)

Kui saite kutset kahtlustatavana ei tähenda see esialgu suurt midagi, lähete uurija juurde, kus teid kuulatakse üle, räägite nii nagu oli jne. Kui uurija leiab, et asjal puuduvad kuriteo tunnused, lõpetatakse krim asi määrusega. Kui aga leitakse vastupidist, siis saadetakse toimik prokuratuurile ning seejärel kohtusse. Mingit riigilõivu vms tasuma mingil juhul ei pea, juhul kui kannatanu leiab, et talle on tekitatud materiaalset kahju (nt rikutud riided jne), siis ta saab esitada teie vastu tsiviilhagi. Igal juhul kui kõik tunnistajad on andnud ütlusi teie poolt, siis ei peaks nagu midagi kartma.

M. 1.03.2010 17:24 (15 aastat tagasi)

Aitäh tagasiside eest. Küll aga küsimus - kas mul endal on mõistlik praegu ,paar kuud peale intsidenti ise avaldus esitada. Antud korral olin kannatanuks tegelikult ise, samuti rikutud riideid jpms. Kui kaua on mul aega üldse selle avalduse esitamisega? Uurija üritas mulle väita, et mul on aega a la nädal aega - teoorias aga ma olen kuulnud, et seda avaldust võin ma esitada ükskõik kuna?

tarkur 2.03.2010 12:16 (15 aastat tagasi)

Avaldust saab esitada millal iganes, miks uurija ütles, et pidi esitama a la nädala aja jooksul on asjaolu, et nt kui alustada menetlust kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel, siis tuleb tuvastada milles seisenes tervise kahjustamine (nt peksmisjäljed, löödud hambad jne), mis moodi toimus löömine ja/või peksmine (ühekordne mehaaniline mõjutamine või järjestikku toimuv korduv tegevus), milles seisnes valu põhjustamine. Ehk teisisõnu mida varem teatad kuriteo toimepanemisest, seda rohkem on šansse tuvastada kes oli tegelikult süüdi. Kui sündmusest on möödas 2 kuud, siis mida te nt kirjutaksite oma valduses, et peksti hoopis teid, ok, aga millega te tõendaksite? kas olete traumapunktis fikseerinud jälge? Siinkohal soovitan taodelda alustatud krim menetluse raames endale kaitsja, et asi mitte hullemaks ajada. Teil on selleks õigus vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku par 34 lg 1 p 3, 8 ja 43 lg 2

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.