elukohast väljatõstmine

Meelis 18.03.2010 13:09 (15 aastat tagasi)

Kui korter pannakse sundmüüki ja müüakse enampakkumisel---väljakolimise aja määrab notar, kohtutäitur või ostja? Enne väljatõstmist kas peaksin küsima sellekohast kohtumäärust uuelt omanikult või määratakse vastav vabastamisaeg täituri poolt? Kas täituril on hiljem,peale müügitehingut õigus sekkuda minu valduses olevasse eluruumi?

kairi 18.03.2010 16:41 (15 aastat tagasi)

ei notar, täitur ega ostja aega ei määra ja tegelikult ka otse välja tõsta ei saa. Kui Sa ise välja ei lähe, siis tuleb uus kohtumenetlus + kulud (mis tuleb Sinul kinni maksta) ja alles selle kohtulahendi alusel tõstab täitur Su välja. Aga samas teed ka endale karuteene - koos elanikega müüdud korteri hind on kindlasti tunduvalt madalam, kui elaniketa korteril.

kairi 18.03.2010 16:42 (15 aastat tagasi)

väljendasin valesti- elanikke muidugi keegi ei müü; pidasin silmas lihtsalt asustatud korterit

Raul 19.03.2010 11:37 (15 aastat tagasi)

Inimene elab kas isiklikus või üüritud korteris. Siit tuleneb ka suur erinevus edasises tegevuses. Üürikorteri puhul ei tohiks suurt muudatust üürnikule üürileandja vahetumisega, olgu või sundvõõrandamise kaudu, kaasneda. Võlaõigusseaduse § 291. Üürilepingu üleminek üüritud kinnisasja omaniku vahetumisel - (1) Kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Kui aga eluruum sundvõõrandatakse mingil põhjusel selle omanikult, siis soovitaks enne kuuse alla kolimist püüda esmalt uue omanikuga kokku leppida eluruumi kasutamiseks edaspidi üürilepingu alusel. Vastupidisel juhul manab võlgniku tulevikust musta pildi täitemenetluse seadustiku § 180. Kinnisasja väljaandmine. (1) Kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. (2) Kohtutäitur toimetab võlgnikule kätte täitmisteate kinnisasja väljaandmise kohta vähemalt 14 päeva enne kavandatavat sundtäitmist. Täitmisteatesse märgitakse muu hulgas: 1) täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg; 2) kohtutäituri õigus tähtaja möödumisel kinnisasi sundkorras ära võtta või võlgnik ja temaga koosolevad isikud välja tõsta; 3) kinnisasja sundkorras vabastamise päev; 4) võlgniku kohustused anda kinnisasi välja, muretseda ruum vara paigutamiseks, teatada ruumi asukoht kohtutäiturile ning väljatõstmist takistavate asjaolude ilmnemisel teatada sellest kohtutäiturile. (3) Kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. (4) Kohtutäitur eraldab vallasasjad, mis ei ole sundtäitmise esemeks, ning annab need võlgnikule üle või tema käsutusse, võlgniku äraolekul tema esindajale või võlgniku täiskasvanud perekonnaliikmele. Kui kohal ei viibi ühtegi nimetatutest, paigutab kohtutäitur asjad arestitud asjade hoiuruumi võlgniku kulul või korraldab nende hoidmise muus kohas. Kohtutäitur ei korralda niisuguse vara hoidmist, mille müümine ei ole väikese väärtuse tõttu otstarbekas, välja arvatud mittearestitavad asjad. Nimetatud vara tõstetakse välja. (5) Kui võlgnik ei nõua käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asju tagasi ruumide vabastamisest alates kahe kuu jooksul või nõuab neid ilma kulusid tasumata, siis müüb kohtutäitur asjad ja hoiustab saadud tulemi. Asjad, mida ei õnnestu müüa, hävitatakse. (6) Kohtutäitur koostab kinnisasja valduse äravõtmise kohta akti, millele kirjutavad alla kohtutäitur ja valduse äravõtmise juures viibinud isikud. (4) Kui uus üürileandja rikub üürilepingust tulenevat kohustust, vastutab eelmine üürileandja kolme aasta jooksul, alates üürileandja õiguste ja kohustuste üleminekust, kohustuse rikkumisega üürnikule tekitatud kahju eest nagu käendaja. Alati on targem ja tervislikum püüda milleski enda jaoks positiivses - olgu või tühises osas - kokkuleppeni jõuda.

Raul 19.03.2010 11:43 (15 aastat tagasi)

Kui keegi viitsis mu pika jutu lõpuni lugeda ning avastas teksti lõpust ebakohase neljanda lõike, siis selles on süüdi copi paste lohakus - see neljas lõige käib võlaõigusseaduse juurde.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.