isiklike asjade vabatahtlik-sunniviisiline läbivaatus kaupluses

K. 21.04.2010 15:58 (15 aastat tagasi)

Tere foorumlased! Hiljuti juhtus minuga üks väga ebameeldiv intsident, olgu kohe öeldud, et kaupluse nime ma ei avalda. Lähtudes sellest intsidendist tekkis mul tõsine kahtlus klienditeenindajate õigusteadlikkusele. Nimelt, minu meelest EVs klienditeenindaja võrdub tavakodanikuga, neil on enam-vähem samad õigused kui ka kohustused. Seega usun, et müüjal ei ole mitte vähimatki õiguslikku alust teostada kliendi/poekülastaja koti läbivaatust .. paraku aga nii otsustas toimiga klienditeenindaja. Nimelt palus kliendil oma kott avada, kuna klienditeenindaja kahtlustas, et klient oli midagi kotti pannud. Peale sellist ebameeldivat ja alandavat intsidenti paraku aga ei tulnud mitte kuskilt "vabandust" alusetu kahtluse korral. Seega leian, et kauplustel on taoliste situatsioonide jaoks turvaväravad ning turvatöötajad, kellel on Turvaseaduse kohaselt turvatöötaja kvalifikatsioon, mis annaks justkui turvakontrolli õiguse. Seega ootaksin lugupeetud foorumlaste soovitusi, kas oleks mõistlik pöörduda kaupluse juhtkonna poole seoses oma pretensioonidega? Minu eesmärgiks ei oleks midagi nõuda, vaid pigem taolisi klienditeenindajaid n-ö "raputada", et nad teinekord oleks teadlikud oma õigustest ja peaksid lugu oma klientidest. Ette tänades, K.

klient 21.04.2010 17:55 (15 aastat tagasi)

Aga muidugi esita pretensioon juhtkonnale, las õpetavad oma töötajatele kliendiga suhtlemist.

zumm 22.04.2010 11:59 (15 aastat tagasi)

Ei tohi segi ajada mõisteid läbivaatus ja läbiotsimine. Läbiotsimise eesmärk on leida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks või konfiskeerimiseks arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav. Läbiotsimiseks peab olema algatatud kriminaalmenetlus ehk siis selleks peab olema kohtu luba. Väärteomenetluse seadustik ütleb: § 34. Isiku läbivaatuse erisused (1) Isiku läbivaatuse võib teha kohtuvälise menetleja ametnik, kellel on käesoleva seadustiku § 45 kohaselt isiku kinnipidamise õigus. (2) Kohtuvälise menetleja ametnik, kellel ei ole isiku kinnipidamise õigust, võib esitada isiku läbivaatuse tegemiseks politseiasutusele taotluse politseiametniku kaasamiseks. Politseiametnik teeb isiku läbivaatuse kohtuvälise menetleja ametniku osavõtul. (3) Isiku läbivaatuse kohta koostab läbivaatuse teinud kohtuvälise menetleja ametnik protokolli. Kui isiku läbivaatuse tegemisele on kaasatud politseiametnik, kirjutab protokollile alla ka politseiametnik. Kinnipeetud isiku väär- või kuriteo menetlemiseks tuleb ta viia kas politseijaoskonda või isiku kinnipidamiseks pädeva kohtuvälise menetleja ametiruumi või politsei arestimajja. Poes peab selleks olema siis eraldatud ruum, kus turvatöötaja isiku nõusolekul teostab läbivaatuse. § 45. Kinnipidamist kohaldavad isikud (1) Käesoleva seadustiku §-s 44 sätestatud alustel ja korras kohaldavad isiku kinnipidamist järgmised kohtuvälise menetleja ametnikud: 1) politseiametnik või Maksu- ja Tolliameti tollieeskirjade järelevalve alase pädevusega ametnik; [RT I 2009, 27, 165 – jõust 1.01.2010] 2) tsiviillennunduse ohutusjärelevalve, ohutu meresõidu järelevalve ning raudteeohutusjärelevalve ja raudteeliiklusjärelevalve pädevusega ametnik; 3) jahipidamis- ja kalapüügijärelevalvet ning metsajärelevalvet teostav keskkonnaametnik. (2) Kohtuvälise menetleja ametnik, kellel ei ole isiku kinnipidamise õigust, võib esitada politseiasutusele taotluse isiku kinnipidamisele politseiametniku kaasamiseks käesoleva seadustiku § 44 lõikes 1 sätestatud alustel. Politseiametnik peab isiku kinni seda taotlenud kohtuvälise menetleja ametniku osavõtul.

zumm 22.04.2010 12:03 (15 aastat tagasi)

Väike lisandus: Läbi võib otsida ja läbivaatuse teostada isiku nõusolekul. Seega kui turvatöötaja küsib kas ta võib teie käekotti läbi vaadata, siis nõustumine annabki selleks aluse. Kui ütlete, et ei ole nõus, siis peab kaasama politseiametniku.

F 22.04.2010 22:42 (15 aastat tagasi)

selles valguses tekkis huvitav küsimus - kas kaitseväelastel või kaitseliitlastel väeüksuse pääslas on tegelikult auto või isiku läbiotsimine lubatud ja mille alusel? mis siis, kui väeüksusesse siseneda soovinud isik keeldub auto või isiku läbivaatusest?

Hm 23.04.2010 09:04 (15 aastat tagasi)

Kasutage tervet mõistust! Iga inimene võib teatud situatsioonis teha teile ühe või teise ettepaneku, või esitada omad nõudmised/tingimused. Nii võib teid poe turvatöötaja või müüja kutsuda kõrvale ja paluda teil näidata, mis teil nt kotis on. Teil on kaks valikut - te kas näitate ette ja lähete pärast seda oma teed (eeldusel, et te polnud midagi varastanud), või te keeldute. Sellisel juhul on turvatöötajal või müüjal õigus teid kinni pidada kuni politsei saabumiseni, kes siis teid ja teie asju üle vaatab. Teie sõber võib teile öelda, et tema korterisse võite siseneda vaid juhul, et võtate esikus jalast välisjalanõud. Teil on kaks valikut - te kas teete nii, nagu sõber palub või keeldute sellest ja lihtsalt ei sisene oma sõbra elamisse. Seega F, kui kaitseväelaste väeüksuse pääslas on kontroll, kuid teie seda läbida ei soovi, siis on ka teil F kaks valikut - te kas lepite kontrolliga, siseneta ja ajate seal väeosas oma asjad ära. Või pöörate otsa ringi ja lähete oma teed. Kui nt kordink peaks sealjuures arvama, et te olete mõne kuriteoga hakkama saanud ning seetõttu pole nõus kontrolliga, siis jällegi, ka temal on lihtsalt õigus teid kinni pidada, kutsuda koheselt politsei ning teid neile kontrolliks üle anda.

zumm 24.04.2010 19:12 (15 aastat tagasi)

To F: Väeosa on sõjaväe territoorium ning seetõttu ka väga suured erisused seaduste mõttes. Aga küsimus on tegelikult põnev. Kaitseväe korralduse seadus ütleb: § 53. Kaitseväe territoorium (1) Kaitseväe territoorium käesoleva seaduse tähenduses on alaliselt kaitseväe valduses olev territoorium. (2) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja territooriumil ei või kõrvaline isik viibida kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikaliste harjutuste, õppuste, laskmiste, lõhketööde või relvade, lahingumoona, lahingu- ja muu tehnika katsetuste läbiviimise ajal ning see ala on sellekohaselt tähistatud. (3) Vabariigi Valitsus võib määrata korraldusega kaitseväe territooriumiks muid objekte, mis ei ole kaitseväe valduses, kui nende objektide valvamine või kaitsmine on tehtud ülesandeks kaitseväele. Tuleb ka arvestada, et iga kaitseväe territooriumiks kinnitatud ala on seaduse kohaselt nn. julgeolekuala. Kaitseväelane võib kinni pidada julgeolekualal viibiva isiku ning ta läbi otsida. On muidugi läbiotsitava enda teha kas ta tõesti soovib pidevalt lahingurelvadega ning reaalse laskemoonaga varustatud ning 24/7 valvataval alal probleeme tekitada. Küsimuse teine pool on mis siis saab kui keeldud pääslas (ehk siis tsiviilterritooriumilt kaitseväe territooriumile sisenedes) läbivaatusest või läbiotsimisest. Kaitseväelane võib keelduda lihtsalt sisse laskmast. Tegelikult võib ta juhul kui olete juba siltidest, mis teavitavad teid väeosa territooriumist, seespool (oleneb väeosast) kaitseväe territooriumil keelduja reaalselt kinni pidada ning anda teid üle tsiviil- või ka sõjaväepolitseile. Sel juhul on kaitseväelasel õigus kasutada ka jõudu.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.