eestkoste seniilse vanavanema üle

X 23.04.2010 17:17 (15 aastat tagasi)

kas te ostsite õega selle maja või oli see vanaema maja, mille ta teile kinkis?

ain 24.04.2010 15:37 (15 aastat tagasi)

nu siis peate selle eluga leppima kuna teie kirjast loen välja et te soovite oma heaolu parandada vanaema arvelt. seniilsust ja muid diagnoose teeb siiski arst. Kui see maja on tee vanaema oma siis pole teil sisuliselt ilma tema nõusolekta seal midagi õigust teha... isegi elada mitte.

ain 24.04.2010 15:38 (15 aastat tagasi)

see tähendab kui on kinkelepinguga tehtud asi. tavaliselt kinkija siiski jätab õiguse elada seal.

zumm 24.04.2010 19:25 (15 aastat tagasi)

Väga keeruline, osalt ka emotsionaalne probleem. Ise taolise seisu lapsena läbi elanud, selle vahega, et meie - lapsed, ei saanud vanainimesega kuidagi läbi. Tagantjärele saan aru küll, et eks seal olnud ka enda kangekaelsust mängus aga see selleks. Esiteks peab kindlasti arvestama, et kui tegu on täie mõistuse ja üldiselt ka hea tervisega lähisugulasega ja tal ei ole võimalik lapse eestkoste ja hoole all olla siis peab arvestama, et täisealine lapselaps, kelle varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanavanemat, kui tal ei ole abikaasat või täisealiseks saanud last või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Teiseks, kui soov eraldi elamist muretseda vanavanemale tõsti väga suur, tuleks pöörduda juba juristi poole võimaluste selgitamiseks.

Maria 26.04.2010 10:51 (15 aastat tagasi)

Kinnistu ei ole kingitud, osa on päritud ja osa ostetud. Jah ma soovin oma lapsele paremat elu, kui see praegu on (sõpru tal käia ei saa,s est keegi ei tea, millal memm hakkab võõraid roppude sõnadega sõimama, hügieen memmel puudub 100%, jne), soovin ka endale rahu, mis praegu on olematu, kuna saan põhimõtteliselt iga päev sõimata. Aga ega see ei tähenda, et memmele halba soovin. Leian (ja mitte ainult mina), et tal on tunduvalt parem olla hooldekodus vms, kus on tal 24/7 järelvalve, ta ei pea ise midagi tegema, kõrval teised inimesed, kelledega suhelda jne. Kuid memm ei ole ise nõus majast kuhugi minema siis ei ole teda võimalik ka kuhuga panna, praegu on tal sees suured valud ja ta ei ole nõus isegi arsti juurde minema, et ta valudest lahti saaks. sain räägitud veel ühe juristiga ja võimalus on pöörduda kohtusse, et ta maja vabastaks, aga see on suht "libe" tee. Seega ei olegi mitte midagi teha, kui otsida endale ja lapsele uus elamine ning jätta maja laen maksmata.

q 26.04.2010 13:46 (15 aastat tagasi)

ega sul vist muud teha ei ole jah, kui ära kolida ja loobuda selle maja kulude maksmisest. Kui maja kuulub õega kahe peale, siis anna talle ka teada, et oled otsustanud seal elamisest ja laenu maksmisest loobuda. Tegelikult peaks ju tema ka mingi osa laenust maksma, kui maja osaliselt talle kuulub. Aga soovitan jah, et koli ära ja jäta laen maksmata. Eks siis paistab, mis saama hakkab. Ja kas vanaemal omi lapsi pole, kes tema eest hoolt peaks kandma?

Maria 26.04.2010 15:10 (15 aastat tagasi)

Laen õega kahepeale, tema arvelt läheb, peaks minema, summa maha ja mina kannan oma osa õele. Teavitan õde kindlasti, et minema kolin ja ei ole võimaline enam laenu tasuma, seetõttu olen sunnitud ka uue konto tegema, sest õde on piisavalt alatu, et tühjendada oma konto ja summa läheks minu arvelt . Memmel on olemas tütar, kes elab kaugemal ja ei saa iga päev tema eest hoolitseda, ta teeb seda üle nädala nädalavahetustel. Samas on lapselapsed lapsega hooldamise kohapealt võrdsed.

X 26.04.2010 15:29 (15 aastat tagasi)

kuidas see vanaema sellesse majja sattus?Vägisi jääb mulje, et memm on seal ikka kaua elanud, et kusagile mujale minna ei taha ja tunneb end seal peremehena, mitte lastelaste armust elavana. Kelle järelt te õega selle maja pärisite? Vanaisa e. memme abikaasa? Või kellegi teise ja siis tõite memme majja elama?

q 26.04.2010 16:06 (15 aastat tagasi)

no ei ole lapsed ja lapselapsed hooldamise kohapealt võrdsed. Eelkõige on ikka lapsed kohustatud oma vanemaid üleval pidama. § 64. Täisealiseks saanud lapse kohustus vanemat ülal pidada (1) Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat. § 66. Lapselapse kohustus ülal pidada vanavanemat Täisealine lapselaps, kelle varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanavanemat, kui tal ei ole abikaasat või täisealiseks saanud last või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Niisiis kui on olemas tütar, siis on see eelkõige tema mure, kuidas vanamemme probleem lahendada. Ära lase kõiki probleeme endale kaela määrida. Sina pead eelkõige seisma hea selle eest, et sinu lapsel oleks normaalsed elutingimused. Tegelikult võiksid laenu osas ühendust võtta pangaga, kui õde pole nõus laenu edasi maksma, ja sinul laenu edasi maksta pole võimalik, niisiis teata pangale. et oled huvitatud laenulepingu lõpetamisest ja maja müümisest. Kui laenumaksed hakkavad võlgu jääma, siis oled sa nagunii sunnitud pangaga koostööd tegema.

Maria 26.04.2010 16:50 (15 aastat tagasi)

Maja päritud vanaisalt, memme abikaasalt, ostetud osa onutütrelt, kes müüs oma päritud osa maha, läbi väga suurte jamade. Maja ehitatud vanavanemata poolt ja memm arvab, et temal ainuõigused kõige ja kõigi üle. Memme laps ehk siis minu ema ütleb, et minu mure, sama ka õde, nende poolt ei ole mul mittemingisugust abi oodata, asi ainult minus, pingutan üle jne. Samas aastaid tagasi kolis õde samadel põhjustel sealt välja, muidugi on see tänaseks unustatud. Ema nii arg, et ei tee midagi, ütleb, et mis ma teha saan ja kõik. Ema ei ole võimaline memme eest rohkem hoolitsema kui ta seda teeb ja ongi järgnevad lapselapsed, seda enam, et 2 lapselast elavad samas külas, ning esmalt pöördutakse ikka nende poole. Kogu see olukord on tegelikult väga keeruline ja tean, et seadustest ei ole mulle mingit abi,s est need kaitsevad memme, mul ei ole muud kui memme tõttu kaotan kodu (perekonna pärandi), perekonna (vanemad ja õe koos perega). Lootsin, et ehk keegi on sellises situatsioonis olnud ja leidnud olukorrast väljapääsu.

q 26.04.2010 18:38 (15 aastat tagasi)

Ole nüüd ikka. Seadustest on abi küll, kui julged ise enda eest seista. Miks ei ole sinu ema võimeline oma ema eest rohkem hoolitsema, kui praegu? On ta ise abivajav invaliid? See, et ta ei ela samas külas, ei ole hoopiski põhjuseks, miks ta ei saaks ema eest hoolitseda või korraldada hoolitsust. Nii et antud juhul ei ole lapselaste terroriseerimine kuidagi õigustatud. Lapselapsed tulevad mängu seaduse järgi alles siis, kui lapsi ei ole või on nad ise abivajajad. Loomulikult on kohalikel ametnikel kõige lihtsam sulle pähe istuda, eriti kui sa ise seadusi väga hästi vist ei tunne ka. Sa pead ise enda eest seisma. Ma tegelikult arvan, et kui sa kätte võtad ja oma lapsega mujale kolid, ning teed teistele selgeks, et eelkõige on vanaema hooldamine sinu ema ülesanne, ja sina oled niigi omalt poolt panustanud rohkem, kui ükski seadus nõuab, siis küllap ajavad teised ka jalad kõhu alt välja ning leiavad probleemile kähku lahenduse. Nii et esiteks tee endale selgeks, et lapselapsed ei tule üldse seaduse järgi mängu, kuniks lapsed on elus ja töövõimelised, ehk siis võimelised vanemat hooldama. Ja teiseks on sinu kohustus eelkõige tagada oma lapsele normaalne elukeskkond. Kas või sellest majast ilmajäämise hinnaga. (millegipärast arvan,et niikaugele asi ei lähe, kui sina oled läinud, siis tuleb teistel memme probleem kiiresti lahendada). Nii et võta ennast kokku ja näita natuke iseloomu, mitte ära lase kõigil enda peal trampida. Sellepärast keegi ennast liigutada ei viitsigi, et sina lahendad selle probleemi nende jaoks mugavalt ära.

X 26.04.2010 18:42 (15 aastat tagasi)

Seda ma kartsingi, et vanaema on liiga vara oma kodust lastelaste heaks loobunud. (see ei saa ju olla ainult vanaisalt päritud, see oli nende ühisvara). Ükski heategu ei jää karistuseta. Ainil on õigus, sa tahad oma elutingimusi vanaema omade arvel parandada, tahtes teda vanadekodusse panna.Jalust ära. Õõvastav oli seda teemaalgatust lugeda ja mu halvimad kartused osutusidki tõeks. Äkki ongi su emal ja õel õigus ja probleem ongi sinus endas? Sa kirjutasid väga halvasti oma vanaemast, samas iseloomustasid sellega iseennast. Suhtlemine on ju kahepoolne, siin on süüd vasikal ja süüd rokal. Kui sul vähegi südametunnistust on, siis lased oma vanaemal elada omas kodus tema päevade lõpuni (vanadekodu ei ole ju samuti tasuta ja selleks sul ilmselt samuti raha ei jätkuks), küll pärast seda teed ja oled ise peremees. Ja ole ise targem, ole ise kuni surmani oma kodu peremees, ära tee seda enneaegu ei oma laste ega lastelaste nimele, ära loobu oma pärimisõigusest jne. et sinuga ei juhtuks sama mis praegu sinu vanaemaga.

q 26.04.2010 20:40 (15 aastat tagasi)

kuule X. Sul ilmselt ei ole kunagi tulnud hooldada vanainimest, kes enam päris täpselt ei taju, mis ümberringi toimub. Ning kipub süüdistama kõiki ja kõike. See selleks. Oleks sa viitsinud süveneda, mida Maria kirjutas, siis oleks sa ka aru saanud, et praegu teed sa ilmselt Mariale sügavat ülekohut. Mina näiteks ei saa küll aru, miks mitte päris terve mõistusega vanaema eest peab pidevalt hoolitsema Maria üksi, samas kui teised sugulased oma käed mugavalt puhtaks pesevad. Ja miks ei tohi Marial ja tema lapsel õigust inimväärsele elule? Miks need õde ja ema ei tegele vanainimese hooldamisega, neile ta ju samamoodi sugulane. Nemad võisid ära kolida, et mitte hulluga maid jagada ja kui Maria ka üritab ennast sellest välja rebida, siis tema on kohe kurjategija, kes vanainimese arvel endale head elu püüab saada? Häbi võiks sul olla, X, niimoodi teise pihta pori loopida.

Maria 27.04.2010 11:31 (15 aastat tagasi)

Aitähh q. Kinnistu on päritud vanaisa testamendi järgi, lapselastele. Tagasi mõeldes möödunud talvele mõtlesid kõik (pere, memme sõbrad ,memm) ainult memmele. Mul tuli pisar silma kui laps ütles, et emme mul on nii külm, aga kahjuk polnud midagi teha, lapsele ei pane toas paksu jopet selga ja kindaid kätte. Kuna memm kütab alla nii palju ahju, et teisel korrusel on korsten kuum ja üleval ei ole võimalik tuba kütta, kahjuks ka puhurist alati ei piisa (sügisel käinud korstnapühkija sõnas, et korsten korduvalt seest põlenud ja olege edaspidi ettevaatlikud, ärge kütke korstent üle). Ja mina tahan memme arvelt omale heaolu, jah tahan küll, ma tahan, et mu lapsel oleksid inimväärsed elamistingimused. Kumb on tähtsam kas väike laps või vana inimene? Minu jaoks on laps. Nagu ma varem ka kirjutasin, et memmel on 100 korda parem hooldekodus, tal on ööpäeva ringi silm peal, soe toit 3x päevas olemas, mida ei pea ise tegema, teised kaaslased, soe tuba, seal on tal tunduvalt mugavam olla, saaks ka tema oma elu lõpuni mugavamalt elada kui ta on praegu seda teinud. Mul on palk väike, et ma ei ole võimaline maksma laenu, korteri eest üüri, kommunaale korteri eest ja siis veel ennast ja last üleval pidada, seega pean tegema valiku kas laps ja mina või memm? Siinkohal valin lapse ja enda (olen jah isekas, et hoolin endast rohkem, aga laps vajab mind, mitte memme). Olen püüdnud seaduste järgi tegutseda aga kahjuks ei ole leidnud enda õigusi, kui minna ohtlikku teed pidi kohtusse. Kahjuks hoitakse vanu rohkem kui noori, sellest ma seetõttu loobun, edasi kolimine ja teadagi, mis siis perekonnaga seoses juhtub.

X 27.04.2010 12:38 (15 aastat tagasi)

miks mul häbi peaks olema avaldada oma arvamust, et üks lapselaps oma vanaema kohta niimoodi kirjutab ja teda jalust eest ära vägisi vanadekodusse tahab panna? lapselapsel endal ei ole ju häbi sellest kõigest kirjutada. Ei olnud ju vanaisa mõte oma maja lastelastele pärandades kindlasti selles, et vanaema pärast mehe surma omast kodust välja aetaks, et lapselaps saaks oma elutingimusi parandada. Ja vanaemagi pidi loobuma omast osast majast, sest oli see ju nende ühisvara, kui nad maja abielu ajal ise ehitasid. Miks just Maria peab vanaema rohkem hooldama? Sest ta elab seal majas sees. Teised ju hooldavad-hoolitsevad samuti, Maria ju ise kirjutab. Aga miks peaks Maria ema olema põhihooldaja, kui ta seal ei ela ja pole ka sellest majast midagi saanud. Õiglane oleks, et kes on saanud, see ka hooldab. Kui rahaline seis on kehv, nagu autor kirjutab, siis kes hakkaks maksam vanaema vanadekodu eest? Maria ema ja õed-vennad, kui neid on? Kas see oleks nende suhtes õiglane? Seepärast ma arvangi, et vanaisa-vanaema on liiga vara oma majast lastelaste heaks loobunud. Vastasel juhul oleks vanaema praegu peremees ja kui pandakski vanadekodusse, oleks võimalik maja maha müüa ja vandekodu eest maksta. Või elaks oma majas, olgu see nii vilets kui tahes, surmani edasi. Maria, annaks jumal, et su enda lapsed ja lapselapsed sulle kunagi samamoodi ei teeks.

P, 27.04.2010 15:30 (15 aastat tagasi)

Kodanik X-l on vist elus väga vedanud. Need vanainimesed, keda ta üldse teab on elanud selge ja terve mõistusega kuni oma surmani ning olnud ka füüsiliselt võimelised enda eest viimase elupäevani hoolt kandma. Ma kadestan Sind kodanik X ja seda ilma igasuguse sarkasmita. See on tõeline õnnistus, kui inimene saab oma elupäevade lõpuni tervena elada. Seda nii inimesele endale kui tema lähedastele. Väga tihti nii aga ei lähe. Paljusid vanainimesi saadavad tõsised tervisehädad, nii vaimsed kui füüsilised. Nad ei saa enam oma eluga hakkama ja on ka otseselt ohuks nii endale kui teistele. Maria kirjeldus on väga valusalt tuttav, mu oma vanaemagi on samas seisus. 87 aastane, tõsine südameprobleem, jalad valutavad, tasakaaluhäired, kuid mis kõige hullem - ka mõistus on ära läinud. Temale omapärane kange iseloom aga mitte - nii saame meiegi sõimata ja kuuleme kui halvad inimesed me oleme. Temagi lemmiktegevuseks on pidev ahju-pliidi kütmine (selle aasta jõulude ajal nt toa kraadiklaas 34 kraadi! Naljaga pooleks sai öelda, et vähemasti saame kinnitust, et suvel tehtud uus ahi sai väga kvaliteetne), lisaks igakevadised kulupõletamised, millesse pidi eelmine kevad ka tuletõrje sekkuma. Ise ta endaga hakkama ei saa. Oleme rääkinud hooldekodust, oleme pakkunud, et tulgu meie juurde linna elama. Ei! Kui seda räägime oleme tänamatud ja himustame tema vara. Nii sõidabki meie pere iga jumala päev maha ca 50 km, et madame vanaema ümmardada. Viime talle toitu, teeme toitu, koristame ja kasime, sõidutame teda arstide vahet jms. Seda saadab pidev sõim ja tänitamine kuidas temast keegi ei hooli... Põhiraskus langeb mu pensionärist isale, kel endalgi tõsised terviseprobleemid. Ma tõesti imetlen oma isa, et ta sellist fuuriast ämma pea iga jumala päev käib ümmardamas. Igal vabal hetkel siis jooksevad vanema elamise vahet mu ema ja õde, kes lisaks ka oma väikest 1,5 aastast last peab sinna hullumajja kaasa vedama. Mina elan teises Eesti otsas, seega olen veidi "kergemalt" pääsenud, käin vanaema juures nädalavahetustel. Enamasti tuleme vanema juurest ära solvangute ja sajatuste saatel ja nutuga. Ja iga jumala kord palub mu ema, et juhul kui tema ka ükskord peaks niimoodi ära keerama, et siis meie õega ta lihtsalt hooldekodusse või hullumajja paneksime. Aga jah, Maria valikuid ongi meisugustel kaks, et sellisest olukorrast välja saada ja üksi neist pole kahjuks meeldiv. Variant 1 - me saadame sellised vanainimesed pikalt. Meie pere teda ühel päeval enam hooldama ei lähe. Sina kolid majast välja ja lähed mujale elama. Las siis saavad ise hakkama (õigemini siis las põletavad oma maja maha ja ennast koos sellega). Variant 2 - me pöördume kohtusse ja laseme sellise vanainimese üle eestkoste seada. See eeldab suhtlemist arstidega, asjaajamist kohalikus omavalitsuses, lisaks kohtus käimist. Kui eestkoste olemas, paigutab eestkostja selle vanainimese hooldekodusse ja siinjuures pole enam oluline, mida see vanainimene ise tahab.

Maria 28.04.2010 11:10 (15 aastat tagasi)

X-le vanaemal ei olenud mittemingisugust seaduslikku õigust majale peale seda, kui vanaisa suri, maja saadud testamendi järgi, kus oli kirjas, et läheb lapselastele! Tasu vanadekodu eest oleks nii, et memme pensiop (seal tal sellega midagi teha ei ole, kõik ju tasuta ja külastajad saavad talle alati tuua, mida ta vajab ja teades perekonda toovad enamgi), ülejäänud osa saame tasutud ema, õde, mina ja onutütar, see summa tuleb minul tunduvalt väiksem (ca 1000kr), kui üürida korter (tasuda tuleb üür ca 2000 ja kommunaalid ca 2000). Keegi ei taha oma elu parandada memme arvelt, kõik vaatavad, et tal oleks parem kui tal praegu on. kogu teemal olen ka emag apikalt rääkinud ja tema on öelnud, et tahab vanadekodusse, et mitte olla oma lastel tüliks kaelas, et nad peaksid nägema sellist vaeva nagu ema näeb (nt ema peseb memme, mis on tema leha pärast kohutav, memme läheduses on võimatu olla, sest ta haiseb kohutavalt, vanainimese asi). Minu laps on väga hea ja kindlasti aitab mind kui seda vajan ja olen ka juba praeguseks öelnud, et kui mul peaks mõistus kaduma, siis tuleb mind vastavasse asutusse panna. P- varianti 2 ei saa kasutada, sest see tee on juba läbi käidud, KOV ütles konkreetselt EI, tema mõistus on piisav, et eestkostet seada ei saa, kuid vajab igapäevast järelvalvet. ja ei midagi muud kui nagu varemgi öeldud, et jääb variant 1. Kütmisest rääkida, siis alla korrusele minnes võis ennast lahti koorida ja tunda kui saunas, sest seal on palav, teisel korrusel külma vett lastes olen selle talve jooksul käed nii 6-7 korda ära kõrvatanud, sest all köetakse nii palju, et vee torud on kuumad.

q 28.04.2010 13:15 (15 aastat tagasi)

Tundub, et Sul ikkagi midagi muud praegu üle ei jää, kui öelda teistele, et sina edasi niimoodi elada ei saa, kuna sinu elutingimused tunduvad olema pehmelt öeldes ebainimlikud. Et tuleb teha valik, kas tuleb keegi teine sinu asemele vanaema igapäevaselt hooldama (ja ka laenu ning muid kulusid maksma), ja sina kolid ära, või siis võetakse vastu nö. perekonnanõukogu otsus ja leitakse võimalus vanaema vanadekodusse paigutada. Minu teada saab vanainimese paigutada hooldekodusse, kui on tõestatud, et ta ei suuda ise endaga toime tulla ja perekonnaliikmetel ei ole võimalik tagada talle pidevat hooldust. Ja siis ei küsita enam vanainimese enda arvamust. Minu arvates peaks sa küsima kusagilt mõne sõltumatu asjatundja arvamust. Näiteks võid võtta ühendust mõne hooldekoduga, kuhu oleksite valmis vanaema paigutama, ja rääkida neile ära, kuidas lood on. Nemad peaks olema selliste olukordadega kokku puutunud, ehk oskavad nõu anda. KOV ei ole antud juhul erapooletu nõuandja, kuna neile on kindlasti praegune lahendus kõige mugavam, ja et oma mugavat elu mitte segada lasta, võid sealt juriidiliselt mitte kõige täpsemat nõu saada. Kerge see lahenduse leidmine ei saa olema, aga pingutama pead enda ja eelkõige oma lapse pärast.

X 28.04.2010 15:16 (15 aastat tagasi)

Maria, kuidas sai see maja olla ainult vanaisa oma kui nad ehitasid selle vanaemaga koos abielu ajal? Et see vanaisa nimel oli, ei teinud sellest ju tema lahusvara. Seega vanaisa sai pärandada ainult oma poole majast. Kuidas ja miks see paberite vormistamisel tähelepanuta jäi, on iseasi. Ilmselgelt oli vanaema selle plaaniga nõus ja v-olla ka kusagile mõne allkirja andis, et selline asi võimalikuks osutus. Ja ei usu ma mitte, et vanaisa plaan ja tahe oligi, et peale tema surma jääks vanaema tuulte tallata ja enda ehitatud kodust välja. A ma tean teisigi juhtumeid, kus vanad tegid maade erastamise ajal oma maja v.suvila v. korteri laste nimele ja hiljem seda kibedasti kahetsesid. Nii mõnigi neist varadest läks ebaõnnestunud äride katteks pangale ja vanad oma vaevaga soetatud varast ilma.

Maria 28.04.2010 16:40 (15 aastat tagasi)

Aga sellel ajal kui pärimine toimus olin alaealine ja niipalju tean, et memmel ei olnud mittemingisugust õigust majale, kuna vanaisa testament oli nii, et lapselapsed pärivad. Kui aus olla siis antud juhul, mis ja kuidas oli ei ole üldse küsimus. veelkord, ma ei ole alatu, halb, mida iganes, ma ei soovi vanaemale halba, kogu pere tahab talle ainult parimat, aga siin on selline asi, et me ei ole peale kõige muu võimelised memme eest igapäevaselt hoolitsema, kõik on veel nii noored, et käivad tööl ja elavad ikka oma elu. Jah, ma soovin lapse ja oma olukorda parandada, see ei ole õige, et just laps peab elama sellise terrori all nagu ta elab, mis inimene temast siis lõpuks kasvab. Kas see on normaalne, et ta peab austama inimest kes sõimab ja ropendab jne, mina arvan, et mitte, igal inimesel tuleb austus ära teenida aga austuse teenivad ära need inimesed, kes käituvad hästi. Väga raske on taluda, seda mis mul elamises toimub, osad suudavad selle ära kannatada, aga mina ei suuda, see ei ole minu kohustus. Kuid õigus oma elule mul on ja kui majanduslikud võimalused muud ei luba siis on ka õigus kasutada mulle kuuluvat vara nii nagu seda õigeks pean. Pea igal inimesel tuleb kätte see hetk kus on aeg lasta ka oma lähedastel elada, memme kohapealt on see hetk käes, tegelikult juba ammu on, siiani oleme silma kinni pigistanud. q aitähh soovituse eest, võtan kindlasti hooldekoduga ühendust ja räägin nendega, mis võimalused mul on.

q 28.04.2010 18:21 (15 aastat tagasi)

Maria, ära pööra kodanik X tigedatele purtsatustele tähelepanu. Tegu on mingi tigedikuga, kes asjaoludest midagi täpsemalt teadmata, mõtleb ise asju välja (mis ei pruugi tõele isegi mitte ligilähedased olla) ja siis kukub oma väljamõeldise pinnalt teist inimest halvustama ja mõnitama, püüdmata üldse teemast aru saada. Tundub olevat tegemist äärmiselt kurja ja pahatahtliku tegelasega, kes ilmselt ei saa lugeda päeva kordaläinuks, kui pole kellelegi saanud hästi halvasti öelda. Edu sulle, kahju, et ei oska rohkem nõu anda.

X 29.04.2010 15:22 (15 aastat tagasi)

lp. q, kui sa tähele panid, oli ka ain teema alguses samal arvamusel nagu mina, et Maria tahab vanaema arvel oma elamistingimusi parandada. Ma ei ole sugugi pahatahtlik tegelane ja kellelegi ilmaaegu halvasti ei ütle, veel vähem mõnitan, aga antud teemaalgatus ja ebaõiglus ühe vanainimese suhtes teeb kurjaks küll. See vanaema on ise koos oma mehega oma kodu rajanud ja seal aastakümneid, ütleme, kogu oma elu elanud ja nüüd ei lasta rahus seal oma elupäevi lõpetada. Maria arvates on temal ja tema lapsel parematele elutingimustele vanaema ehitatud majas suurem õigus kui vanaemal seal elada. "Kumb on tähtsam kas väike laps või vana inimene? Minu jaoks on laps." - Kuidas saab üldse nii küsida? Kas ühes peres ei peaks mõlemad tähtsad olema? See on tüüpiline jokk-juhtum, kui vanaema-vanaisa maja on juriidiliselt nüüd lastelaste nimel ja Maria rõhutab mitu korda, et vanaemal pole seaduslikku õigust majale, seega ka seal elamisele. Siin on ainult Maria-poolne kirjeldus olukorrast, vanaemapoolset me ei tea. Ka KOV ametnikud ei leidnud, et vanaema vajaks eestkostet, ainult järelvalvet. Ma olen vägagi hästi kursis hooldekodudega, ma olen mitmes neist külas käinud ja seepärast saan täiesti aru neist vanadest, kes sinna minna ei taha ja eelistavad elada omas kodus nii kaua, kui see vähegi võimalik on. Ärgem unustagem ka, et Marial on õigus poolele majale, teine pool on õe jagu. Maria elabki 2. korrusel ja vanema 1.-sel. Seda võib võtta nii, et vanaema elab õe majaosas, millele Marial ju seaduslikku õigust ei ole, kui kasutada tema enda sõnu vanaema kohta.

Maria 30.04.2010 12:52 (15 aastat tagasi)

Üritasin Teile X pikalt ja laialt vastata, ag a 2 korda ei salvestanud leht mu teksti. Siis ütlen ainult, et kõik, mis Te kirjutate ei ole Teie kahjuks nii must ja valge, kuna teie ei tea väga paljusid aspekte memmest, majast, õest, jne...

möh 30.04.2010 15:54 (15 aastat tagasi)

Kodanik X on tüüpiline pahatahtlik näägutaja, kes on omale oma arvamuse asja kohta kusagilt laest võtnud, ja keeldub lugemast-arvestamast ainsatki fakti, mis tema isikliku arvamusega ei sobi. Probleemi tegelik olemus ei huvita teda vähimalgi määral, kuna tema ainus eesmärk siin foorumis on teemaalgataja kohta võimalikult halvasti öelda ja nõu küsija võimalikult sügavale maa sisse tampida.

X 30.04.2010 19:38 (15 aastat tagasi)

Lp. möh, kus ma olen teemaalgataja kohta võimalikult halvasti öelnud? Ma enda arvates olen täiesti viisakalt oma arvamust avaldanud. Et see teistele ei meeldi, on iseasi. Kõik arvamused ei peagi meeldima. Ja loomulikult ei tea ma kõike sellest loost, ainult Maria-poolset nägemust asjast. Kui siin kirjutaksid ka vanaema, ema ja õde, oleks igal oma vaatenurk. Maria ise ju viitas neile. Miskipärast ei möh ega q ei ütle ühtegi paha sõna selle kohta, et Maria oma vanaema kohta halvasti kirjutas, järelikult see on OK. Kui mina julgesin Mariale häbi-häbi teha, sain lugeda, kes ma kõik olen. Tegelikult me Mariaga oleme mõlemad viisakalt suhelnud, teised miskipärast kipuvad sõimlema. Maria, ma väga loodan, et su probleem saab lahendatud mitte vanaema elu ja tahet jalge alla tallates.

q 30.04.2010 20:30 (15 aastat tagasi)

rõõm kuulda, et süüdistusi a la; Maria tahab oma elutingimusi vanaema arvelt parandada, Maria tahab vanaema vanaema enda ehitatud majast välja visata tuleks hoopis meelitustena võtta. (oleks suvatsenud tähelepanelikult lugeda, siis oleks ka tähele pannud, et Maria pakkus variandina hoopis enda mujale elama kolimist). Esiteks ei tea Kodanik X hoopiski, kas maja on vanaema ehitatud või üleüldse ühisvara. Tol ajal muide oli päris sageli nii, et naine kolis mehe majja. Seda muide võib järeldada ka sellest, et vanaisa sai pärandada maja lastelastele, ja vanaemal sellele õigust polnud. Kust luges kodanik X välja, et vanaisa tahe oli, et vanaema peab seal saama elulõpuni elada? Võibolla polnudki nende suhted nii head, et vanaisa oleks olnud huvitatud sellest, kus ja kuidas vanaema edasi elab ja vanaema peaks praegu olema lastelastele hoopis tänulik, et teda seal peetakse ja tema eest hoolitsetakse. Loogiline oleks siis olnud ju maja vanaemale pärandada, või kuidas? Ilma asjaolusid teadmata hakata Maria kallal näägutama ja teda kõikvõimalikes pattudes süüdistama, on äärmiselt inetu. Sõimlemine on ainult üks viis halvasti öelda. Ka viisakate sõnadega saab teisele väga ja väga halvasti öelda. Muide, milline osa minu kirjutistest on sõim?? Pealegi on ilmselge, et kodanik X ei ole kunagi pidanud hoolt kandma sellises seisus oleva vanainimese eest. Mina jällegi olen, ja seetõttu suudan ma ka aru saada, millises olukorras Maria on.

Maria 3.05.2010 12:02 (15 aastat tagasi)

Mitte keegi ei soovi memme tehat ja eriti elu jalge alla tallata. Ikka vastupidi, kõik soovivad talle parimat, Kuna ta ei tule endaga enam toime, et iseseisvalt hakkama saada, siis leiab perekond, et tal on parem olla vanadekodus, aga nagu teada on kõik vanad väga kanged ja on nõus ennast liigutada laskma ainult jalad ees, siin ei huvita neid, ka pere on võimaline nende eest hoolitsema, mis kahju nad tekitavad, nad ei saa aru reaalsusest, seda võib pikalt jätkata. Olen alati mõelnud, et memmel peab olema normaalne koht kus elada, ka seda siis kui jutt käib vanadekodust, mitte keegi ei ole soovinud memme puu alla tõsta, enne nagu öeldud mõeldakse, et tal oleks parem, siin tuleb nagu ikka meil kõigil mõelda ka majanduslikele tingimustele, olen selatanud oma poolsed tingimused ja nüüd olen veel vähem võimeline maksma laenu, et memm saaks majas elada, ja samal ajal endale ja lapsele elamise üürima, kuna maist alandati veel palka ka. Ja perega koos suudame tasuda memme vanadekodu eest, kus tal on turvalisem ja parem jne olla, sest seal on järelevalve, soe tuba, kaaslased 3x päevas toit, mida ise ei pea tegema, külastajaid käiks palju rohkem, kui tal praegu käib, jne. majale sai laen võetud seetõttu, et "kallis" onutütar kirjutas advokaadi abil must valgelt, et tahab memme majast välja tõsta, mina olin ainus kogu perekonnast, kes hakkas tollel hetkel talle vastu ja kaitses perekonna pärandit ja nüüd saan nii tasutud (tollel ajal ei oleks ma iialgi uskunud, et memm muutub selliseks nagu ta on praegu). Jätkuvalt tahan kõigile ainult parimat, aga oma lapsele tahan veel paremat, tahan, et ta saaks ka inimväärselt elada. Ja selleks teen kõik, mis minu võimuses on.

X 3.05.2010 14:44 (15 aastat tagasi)

kulla q, kui sa ise, sind tsiteerides: "oleks suvatsenud tähelepanelikult lugeda, siis oleks ka tähele pannud", et Maria kirjutas, et vanavanemad ehitasid selle maja, mitte vanaema ei kolinud vanaisa majja. Sa ise teed meelevaldseid järeldusi vanaisa-vanaema elust ja suhetest ja samas süüdistad mind meelevaldsetes järeldustes... Ja kui sa "oleks suvatsenud tähelepanelikult lugeda, siis oleks ka tähele pannud", et ma enne ei avaldanud oma arvamust, kui olin Mariale esitanud täiendavaid küsimusi ja Maria oli oluliselt rohkem lisanud infot, kui teemaalgatuses oli.

Karl 17.05.2010 00:13 (15 aastat tagasi)

Lugedes nüüd kogu seda pikka lugu siin siis tekib küsimus miks kommentaator x ainult ühe mätta otsast asja vaatab? Selge on see, et vanainimene on kinni oma majas kus ta on eluaeg olnud ning tihtipeale arusaam, et iga on liiga kõrge ise toimetulekuks, on visa tulema. Siiski kaldun arvama, et Marial on õigus see kuidagi koos perega läbi suruda. Kui arst diagnoosis, et vanainimene vajab pidevat järelvalvet siis see peaks olema küll juba märk. Võin omast kogemusest öelda, et elu sellise vanuriga koos pole kerge. Kogu aeg pidi kontrollima kus kuidas on liikumine. Juhused kus pliit oli sisse unustatud suvaliselt või lihtsalt põles järelvalveta küünal tegid ettevaatlikuks, sest kui miskit oleks juhtund siis vanainimene ise enam asja summutamisega toime poleks tulnud. Loomulikult on see raske otsus ning veelgi raskem selgeks teha, aga mõeldes veidi edasi siis piinab pärast südametunnistus kõvasti rohekm kui juhtub mõni õnnetus. Seega soovitan uuesti rääkida perearstiga, samuti sotsiaalametiga rahulikult ning mõelda millised oleksid variandid. Kui selline asjade käik et too mingeid muutusi siis jah kui paberite järgi asi kuulub Sulle ning Su õele, tuleb käituda karmimalt. Hea olla saab, kuid kui miskit juhtub siis on liiga mõtetu ka edaspidi "surnud hobust" maksta. Edu igatahes.