pärimine 18 aastat pärast pärandaja surma

. 27.04.2010 23:06 (15 aastat tagasi)

Kas pärimismenetlus on üldse läbi viidud? Kui on siis enne 2009.a. kehtima hakanud seadust käis pärimine selle järgi, kes avalduse esitas pärimiseks, ehk tahtis pärida. (Sellele eelnenud seadust st enne 1996.a. kehtima hakanud seadust ei oska kahjuks kommenteerida, mis siis toimus). Tavaliselt notar pidi välja selgitama seaduslikud pärijad, kui kontakt oli kuskilt võtta siis oleks pidanud ka kiri saadetama, et pärimisasi algatatud jne.. Kui tehtud oli testament on tihtipeale pärijaks testamendis nimetatud isik. Kui mingi seadusest tulenev nõue/kohustus on jäänud täitmata siis võimalik ehk nüüd vaidlustada kunagi toimunud pärimist jne.. Kui pärimisasja menetletud ei ole kuskil notari juures siis tuleks minna notarisse, kaasa võtta dokumendid sh sugulust tõendavad dokumendid ja pärimismenetlus algatada.. Tähtaegade küsimus võib olla teine teema, kuid seda peaks uurima ka siis notarilt..

N 28.04.2010 14:56 (15 aastat tagasi)

vana pärimisseadusega oli pärijatel 10 aastat aega pärandus vastu võtta, teil on möödas 18 a. Kui 10 a. jooksul pärijaid välja ei ilmunud (notar neid küll ei osanud taga ajada ja notaris pidi ikkagi keegi pärimisasja ju algatama), päris omavalitsus. Nii et kui teie isal oli midagi pärandada, on see ammu omavalitsuse jagu. Või kellegi teise. Kui te isaga ei suhelnud, teistel sugulastel polnud teist õrna aimugi, kas ja kus elate, võis ka nii juhtuda, et keegi lähem sugulane päris. Teile olid kirjad mingile aadressile välja saadetud, teie ei vastanud, mis tähendas tollal loobumist ja oligi kogu lugu. Või oli isal testament tehtud. Kui ikka 18 aastat ei teadnud, et isa surnud või et tal midagi pärandada oli, siis pole kahjuks nüüd enam midagi teha. Vana seadusega oli võimalik 30 aastat kohtu kaudu nõuda oma pärimisõiguse taastamist, juhul kui oli teadlikult pettusega teist kui pärijaist notarile vaikitud. Aga mine tee see kindlaks ja tõesta ja kohtuskäimine läheb kalliks, pikaks ja keeruliseks. Ja nüüd uus pärimisseadus.

pärija 29.04.2010 00:59 (15 aastat tagasi)

Kirju vaevalt et kuskile saadetud on, sest meie olemasolust olid küll üksikud sugulased teadlikud, kuid ilmselt ei teadnud nad kes ja kus me oleme. Vähemasti minu olemasolu oli neile küll üllatus. Ja kui ma ei teadnud siis õigel ajal, et on miskit pärida, kuidas ma saingi reageerida sellele. Ja kuna see pärimine oleks pidanud toimuma vana seaduse kehtimise ajal, kas siis ei laiene siin mingil moel siiski vana seadus?

Caiser 29.04.2010 13:22 (15 aastat tagasi)

1992 aastal toimus pärimine Tsiviikoodeksi järgi. Pärimisnotar selgitab aegumist.

pärija 29.04.2010 23:37 (15 aastat tagasi)

Pärimisnotar? kus ma sellise leiaks? kas kõik notarid ei oskagi seletada? Kuid kas siis tõesti mingi võimalus on pärida?

kkk 30.04.2010 12:57 (15 aastat tagasi)

Vastan lühidalt: 1) Minu teada saab pärimise tähtaega ennistada kohtu kaudu 2) pole olemas pärimisnotareid; iga notar peab oskama pärimisega tegeleda. vali lihtsalt endale sobivaima auskohaga notar välja. Kuigi tõenäoliselt on vastus see, et pöördud kõigepealt kohtusse tähtaja ennistamiseks ja siis saad alles notarisse minna.