sissenõude pööramine ühisvarale - juura.ee

sissenõude pööramine ühisvarale

kullerkupp77 3.05.2010 14:56 (15 aastat tagasi)

Tere.Olen tuttav juba kaks aastat ühe mehega.Tal on eelmisest kooselust kaks last ja kuna tal polnud võimalik maksta eelmisele elukaaslasele alimente sellises summas nagu ta soovis,siis kohtutäitur arestis ta arved.Summa on juba küllaltki suur.Nüüd oleme otsustanud oma kooselu ka ametlikult registreerida,meil on oma maja,mille me soovime kirjutada minu nimele.Mure on selles kas kohtutäitur võib tulevikus arestida ka meie ühise kinnisvara,mille me soetame koos ja mis on minu nimel.

q 3.05.2010 20:08 (15 aastat tagasi)

jah muidugi võib hiljem kohtutäituriga jamasid tulla, kui soetate maja ühisvarana. Aga sa mõtle ikka väga korralikult järele, enne kui hakkad kodu looma mehega, kes eelmistele lastelegi elatist ei saa makstud. Kardetavasti oled varsti ise siin kurtmas, et mehe käest elatist kätte ei saa. Mees, kes oma lastest ei hooli, ja neile elatist ei maksa, ei kõlba karup...e ka mitte. Loomulikult on tal alati põhjendusi varnast võtta, aga tegelikkuses oled sa ise varsti oma lastega samas või veel hullemas seisus.

Naine 4.05.2010 07:34 (15 aastat tagasi)

Esiteks ei ole see vastus absoluutselt mingi vastus,mida siit foorumist oodatakse ja teiseks on see väga loll jutt mis sa siin kirjutad. Pole see mingi reegel,et kes korra lahutanud ja raskustesse sattunud,see ilmtingimata ei suuda ka uue elukaaslasega pikalt koos püsida. Kooselus on kaks poolt ja süüdi on lahkuminekus alati MÕLEMAD. Mitte alati ei tähenda elatise mittemaksmine mittehoolimist oma lastest !!! Teemaalgatajale- ühisvara kallale ikka nii lihtsalt ei minda. Enne tuleb vara kohtus ära jagada sest sina ei ole mingitki moodi vastutav mehe laste eest,kes tal eelmisest kooselust on,ega pea ka oma varaga elatise võla eest vastutama.

q 4.05.2010 09:12 (15 aastat tagasi)

pole üldse loll jutt. esiteks, ei kirjutanud ma üldse lahutamisest. Ja teiseks, mees kes ühtede laste eest ei hoolitse, reeglina ei hakka ka järgmistest hoolima. Lahutus on mehe-naise vaheline asi ja seal kahtlemata on süüd mõlemal pool. Küll aga ei ole lapsed kunagi vanemate suhete lörri minekus süüdi. Nii et kui mees jätab peale lahutust laste eest hoolitsemise ja elatist ei taha maksta, siis on tegu mölakaga, kellest normaalsed naised peaks kaugele hoidma. Ja kui sa sedasama foorumit siin loed, siis on siin pahatihti kurtmas juba teised-kolmandad jne. naised kes mehelt kuidagi lastele elatist kätte ei saa.

roco 4.05.2010 09:29 (15 aastat tagasi)

perekoolikud on siia sattunud?

kullerkupp77 4.05.2010 09:34 (15 aastat tagasi)

Tere,veelkord.Ma soovisin teada saada,et kui me registreerime oma kooselu,et kas kohtutäituril on ka siis õigus arestida meie ühisvara eelmise elukaaslase kasuks(kusjuures vara jääb minu nimele,mitte mehe.)Esimesele vastajale tahaksin öelda,et ka mul endal on kaks last eelmisest abielust ja uus elukaaslane kasvatab ja hoiab neid väga.Ka eelmistele lastele ta maksab alimente aga mitte nii suures summas kui eks soovib.

q 4.05.2010 10:16 (15 aastat tagasi)

kui on tegu abielu ajal soetatud varaga ja pole tehtud abieluvara lepingut, siis on tegu ühisvaraga, ning ei oma tähtsust, kelle nimel see on. Ja täituril on õigus sellelel varale küüsi taha ajada. Õige, et tuleb nõuda ühisvara jagamist, seega ei ole see nii lihtne, kui lahusvara puhul, aga võimalik on.

Kati 4.05.2010 11:42 (15 aastat tagasi)

Annad siin valeinfot. Elatise võla puhul vastutab ikka ainult mees ise oma võla eest. Kuna ühisvara on ka naise oma siis enne vara jagamist ei saa kohtutäitur midagi teha.

§ 4.05.2010 13:13 (15 aastat tagasi)

kati, sa loe enne tänitama hakkamist ikka vastus läbi ka. Ja kui sul kirjapandust arusaamisega raskusi, siis tasuks om a tobedust mitte siia teistele esitlema tulla.

karu 4.05.2010 11:59 (15 aastat tagasi)

Kohtutäitur saab pöörata sissenõude ikkagi tekkivast varast poolele, samuti sissetulekutele. Toetan eelpool sõna võtnud kasutaja, q, seisukohta. Kui isik on võimeline unustama soetatud lapsed, võib see juhtuda alati uuesti. Kõlab väga tobedalt, et maksab elatist, kui mitte nii suures suuruses - kui asi on kohtutäituri käes, on sissenõude aluseks kohtuotsus. Kohus oma otsuse tegemise juures lähtub ikkagi normaalsest loogikast ja tegelikest vajadustest ega tee kellelegi liiga. On täiesti tavaline, et kohustatud osapoole arvates mõistab kohus liiga suure summa elatiseks välja. Sellele oleks pidanud mõtlema lapse tegemise momendil :) Üks kohtunik ütles istungilk väga hästi, et seadusega ettenähtud minimaalset elatist, st poolt palga alammäärast, maksavad ainult invaliidid või muul põhjusel töövõimetud isikud. Samuti koostab meie tubli justiitsministeerium järjest uusi eelnõusid, mis võimaldavad järjest rohkem raksendada toredaid sanktsioone elatise maksmisest keelduva vanema suhtes.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.